Tahmafilter (0)

7
D

TAHMAFILTRID

iiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse.
Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse , mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse : kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesinikke (HC), mida järelpõletatakse katalüsaatoris. Tulemuseks on tahmafiltrisse sisenevate heitgaaside kõrgem temperatuur, mis põletabki ära filtrisse kogunenud tahma. Heitgaaside temperatuuri tõstmiseks lülitab BSI plokk tööle ka mõningad elektritarbijad (tingimusel, et aku pinge ei langeks alla 12,8V), et suurendada mootori koormust.
Tavalises tööprotsessis võib samuti toimuda tahmaosakeste regenereerimine : see juhtub siis, kui tööprotsessis heitgaaside temperatuur filtris tõuseb 450°C. Tahmafilter ongi arvestatud sellisele tavaregenereerimisele auto kasutusprotsessis. Kui aga auto sõidab linnatingimustes, võib juhtuda, et lühikeste sõidutee pikkuste tõttu regenereerimine kas ei käivitu või jääb pooleli.

Juhul, kui heitgaaside madala temperatuuri tõttu või mõnel muul põhjusel on tahmafiltrisse kogunenud palju tahma, süttib hoiatustuli (piktogramm), teatades juhile, et auto tuleks lähiajal (100 km läbisõidu jooksul) viia sundregenereerimist soodustavale töörežiimile: vähemalt kolme minuti jooksul sõita kiirusega mitte alla 50 km/h.

Selleks, et alandada tahma põlemistemperatuuri umbes 100° võrra, et see oleks 450°C, lisatakse kütusele erilist lisandit - tseriinoksiidi baasil valmistatud “EOLYS”-i. See lisand paikneb omaette väikeses paagis mahutavusega 5 liitrit, mis on ehitatud põhikütusepaagi sisse. Igal kütusetankimise ajal pihustatakse kütuse hulka lisandit koguses, mis vastab paaki tulnud kütusele. Lisandi pihustamist juhib arvuti. Viiest liitrist lisandist jätkub 80 000 km läbisõiduks. Siis tuleb tankida uus lisand, mida tehakse ainult töökoja tingimustes.

Tseriinlisand ühineb tahmaga kütuse põlemise ajal mootori silindris. Tänu lisandile alaneb tahma põlemistemperatuur 550°-lt C 450°-ni C ja ühtlustub põlemisprotsess tahmafiltris. Kahjuks aga lisand ise ei põle ära ja põhjustab aja jooksul tahmafiltri ummistumist. Seetõttu tuleb koos uue lisandiga (80 000km läbisõitu) ka vahetada tahmafilter (filtri puhastamise tehnoloogia on väljatöötamisel).

Diiselkütuse ja õhu segu diiselmootori põlemiskambris ei ole kunagi nii ühtlane, et kogu kütus täielikult ära põleks. Alati leidub põlemiskambris tsoone, kus moodustub rikas segu. Eriti tõenäoline on selliste tsoonide teke mootori kiirendamisel. Kuna rikastatud segu tsoonis ei jätku piisavalt hapnikku kütuse täielikuks ärapõlemiseks, moodustub põlemata kütuseosadest puhas tahm (süsinik), mis väljub koos heitgaasidega. Nendesse tahmaosakestesse absorbeeruvad ka muud põlemata kütuseosad, mis eralduvad heitgaasidesse süsivesinike (HC) kujul. Peale selle kogunevad tahmaosakeste pinnale ka vee ja vääveldioksiidi (SO2) osakesed. Kokku moodustavad need osakesed inimorganismile küllalt kahjulikke ühendeid, mille sissehingamise võimalikud tagajärjed on näidatud allpool toodud skeemil , lk.4. Kahjulike osakeste suurus kõigub vahemikus 0,1 kuni 1,0 mikronit.
Ühel allpool toodud skeemidest, lk. 4, on näidatud ka tegurid, mis mõjutavad tahmaosakeste teket. Põhiteguriteks tuleb lugeda õhu ja kütuseosakeste segunemise ühtlust, sealhulgas ka kütuse pihustumise kvaliteeti.
Õhu paremaks segunemiseks kütusega on kasutusele võetud erilise kujuga sisselasketorustikud, mis tekitavad õhupööriseid ning on välja töötatud ka sellise kujuga põlemiskambrid, kus õhu kokkusurumise ajal tekivad intensiivsed õhukeerised.
Kütus peab pihustuma vajaliku suurusega piiskadeks ja süüteviivis peab olema selline, et kütuse pihustamise ajal kütusepiisad soojeneksid ja aurustuksid selle aja jooksul, kui kütuse esimesed osakesed jõuavad põlemiskambri seinani ning siis toimuks ka kütuse süttimine (lähemalt vt.”Dm üldine” lk 2).
Kaasaegsete diiselmootorite ja nende toiteseadmete konstruktsiooni väljatöötamisel ongi ühe põhitegurina arvesse võetud kütuse võimalikult täiuslikku ärapõlemist, mis vähendab ka tahmasisaldust heitgaasides.
Peale selle aga on autodele paigaldatud tahmafiltrid, mis peavad ära hoidma nende vähestegi tahmaosakeste sattumise väliskeskkonda. Reeglina koguvad tahmafiltrid tahmaosakesi, et neid siis perioodiliselt järelpõletada.

Mootori DW12TED4 (2,2 HDI) toiteseadmete elektriline ühendusskeem

• CAN võrgustiku kaudu on BSI plokk ühendatud mootori ( 1320 ), stabiilsuskontrolli (7800), automaatkäigukasti (1630) ja ABS (7020) juhtarvutitega.
  
• VAN mugavusvõrgustiku kaudu on BSI plokk ühendatud näidikuteplokiga (0004) ja pardakompuutriga (7215).
  
• Auto kere VAN võrgustiku kaudu on BSI plokk ühendatud kütuselisandi juhtarvutiga (1282).
  

Ühendusskeemil näidatud seadmete spetsifikatsioon

V1300

Mootori diagnostika signaaltuli

BSI

Peaarvuti
0004
Näidikute plokk
1115
Nukkvõlli asendi andur
1150
Hõõgküünalde juhtplokk
1160
Hõõgküünlad
1203
Inertslüliti
1210
Etteandepump paagis
1220
Jahutusvedeliku temperatuuri andur
1221
Kütuse temperatuuri andur
1233
Turbolaaduri hõrendusklapi elektromagnetiline juhtklapp õhurõhu juhtimiseks
1253
Heitgaasi tagastuse (EGR) elektromagnetiline juhtklapp
1261
Gaasipedaali asendi andur
1263
Jahutatud õhu elektromagnetiline juhtklapp
1264
Sisselasketoru (T) avamisklapi elektromagnetiline juhtklapp
1277
Kõrgrõhu pumba kolmanda silindri väljalülimiseadme elektromagnetklapp
1282
Kütuselisandi juhtarvuti
1283
Kütuselisandi pump
1284
Kütuselisandi pihusti
1285
Soojendatud õhu elektromagnetklapp
1304
Mootori kaitserelee
1310
Õhukulu mõõtur koos õhu temperatuuri anduriga
1312
Õhurõhu andur sisselasketorustikus
1313
Väntvõlli pöörlemissageduse andur
1320
Mootori juhtarvuti
1321
Kütuse kõrgrõhu andur
1322
Kütuse kõrgrõhu regulaator
1331
1. silindri pihusti
1332
2. silindri pihusti
1333
3. silindri pihusti
1334
4. silindri pihusti
1341
Tahmafiltri rõhuandurid
1343
Heitgaaside temperatuuri andur enne tahmafiltrit
1344
Heitgaaside temperatuuri andur enne katalüsaatorit
1508
Jahutussüsteemi ventilaatori väikese pöörlemissageduse relee
1509
Jahutussüsteemi ventilaatori suure pöörlemissageduse relee
1620
Auto kiiruse andur
1630
Automaatkäigukasti juhtarvuti
2100
Piduripedaali lüliti
4315
Kütuse tasapinna andur
4320
Kütusepaagi korgi andur
7020
ABS juhtarvuti
7215
Pardakompuuter
7300
Püsikiiruse hoidja ümberlüliti
7305
Püsikiiruse hoidja lüliti
7306
Siduripedaali lüliti
7308
Piduripedaali dubleeriv lüliti
7800
Stabiilsuskontrolli juhtarvuti
8007
Konditsioneeri töövedeliku rõhu andur

KÜTUSELISANDI ETTEANNE

Nagu eespool juba mainitud , toimub tahmafiltris aeg-ajalt tahmaosakeste järelpõletamine. Tahmaosakesed vajavad süttimiseks ja täielikuks põlemiseks, kuumust vähemalt 550˚C. Selleks, et tahmaosakesed hakkaksid põlema natuke madalamal temperatuuril - 450˚C, lisatakse kütusele lisandit “EOLYS”, milles on 77% tseriini ja ülejäänud 23% on ained, mis soodustavad tseriini lahustumist diiselkütuses. Kahjuks aga tseriin ise ära ei põle, mistõttu aja jooksul, umbes 80 000 km läbisõidu järel toimub tahmafiltri ummistumine sinna kogunenud tseriiniga. Seoses tseriini lisamisega kütusesse, tuleb teada:

• Kasutada võib ainult ettenähtud lisandit “EOLYS”. Isegi muuks otstarbeks mõeldud kütuselisandite kasutamine on keelatud.
  
• Kütuselisand “EOLYS” on tuleohtlik!
  
• Kütuselisand “EOLYS” hapendub õhu käes, mistõttu ei tohi kasutada lisandit varem avatud taarast.
  
• Järelejäänud kütuselisand kuulub utiliseerimisele.
  

Kütuselisandi etteandesüsteemi osad:

Kütuselisandi etteandesüsteemi arvuti: paikneb pakiruumis, parempoolse tagaratta koopa välisküljel. Saab signaale järgmistelt anduritelt:

• Kütuse tasapinna andurilt
  
• Kütusepaagi korgi andurilt
  
• Mootori väntvõlli pöörlemissageduse andurilt
  
• Auto kiiruse andurilt
  

Ülalnäidatud andurite signaalide järgi täidab
arvuti järgmiseid funktsioone:

• Määrab vajaliku kütuselisandi koguse, mida pihustada paaki lisatavasse kütusesse.
  
• Juhib kütuselisandi pumba tööd
  
• Juhib kütuselisandi pihusti tööd
  

P

Kütuselisandi arvuti paiknemine

autol Peugeot 607
eale ülaltoodu võimaldab arvuti veel:

• Jälgida pidevalt summaarset lisandikogust
  

tahmafiltri paigaldamise algusest

• Teostada süsteemi diagnostikat ja säilitada
  

andmeid mälus

• Olla pidevas dialoogis BSI plokiga
  

KÜTUSELISANDI ETTEANDE SÜSTEEM

Katalüsaator

Tahmafilter

Kütusepaak

Kütuselisandi doseerimise arvuti

Mootori

juhtarvuti

Heitgaasi rõhkude erinevust

määrav andur
Kütuse etteandepump
Kütuse etteandepump

Kütuselisandi pihusti

Summuti

Kütuselisandi

ülevoolu kork

Kütuselisandi
ülevoolu toru
Kütuselisandi paak
2.Keskarvuti BSI:
BSI plokk annab kütuselisandi etteande süsteemi arvutile järgmist informatsiooni:

• Väntvõlli pöörlemissageduse kohta
  
• Auto kiiruse kohta
  
• Kütuse taseme kohta paagis
  
• Süüteluku asendi kohta
  

Juuresoleva skee-mi tähiseid võib vaadata tabelist lk. 5 ja 6. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kü-tuselisandi ette-ande arvuti 1282 on ühenduses moo- tori juhtarvutiga 1320 läbi BSI ploki VAN ja CAN võrgustiku kaudu.
3.Kütuselisandi paak:
Kütuselisandi paak paikneb kütusepaagi põhjas ja tema maht on 5 liitrit. Sellest piisab 80 000 km läbisõiduks auto normaalsel kasutamisel . Paaki on sisse ehitatud:

• Kütuselisandi pump
  
• K Kaitseklapp
  (ühendus välisõhuga)
  ütuselisandi tasapinna andur
  

Ülevoolu otsik
Pumba elektrilise
ühenduse pistikupesa
Väljavoolu otsik
(kütuselisandi pihustile)
Kütuselisandi paak
Tagasivoolu otsik
4.Kütuselisandi pump:
On ette nähtud kütuselisandi etteandmiseks pihustile ja on paigaldatud mittemahavõetavalt kütuselisandi paaki.
Tootlikkus – 80 liitrit/tunnis
Rõhk – 3 bar´i
Väljavoolu otsik pihustile
Tagasivoolu otsik
1
2 3 4
5 6
7
8
9
10
1 – tagasilöögiklapp rõhumagistraalil 7 – elektrilise ühenduse pistikupesa
2 – rõhumagistraal 8 – väljavoolu otsik pihustile
3 – pumba elektrimootor 9 – tagasivoolu otsik
4 – kütuselisandi minimaalse taseme andur 10 – tagasivoolu magistraal
5 – filter
6 – tagasilöögiklapp tagasivoolu magistraalil
Tagasilöögiklapid nii rõhumagistraalil kui ka tagasivoolu magistraalil hoiavad ära kütuselisandi väljatilkumise, kui otsikud 7 või 8 lahti ühendada. Need on kiirestiühendatavad otsikud.
12V pinge antakse pumba elektrimootorile :

• 5 sekundi jooksul pärast süüte sisselülitamist. See on vajalik süsteemi testimiseks.
  
• kütuselisandi pihustamise ajal
  

5.Kütuselisandi minimaalse taseme andur:
Andur paikneb kütuselisandi pumba korpuses (vt. ka eelmisel skeemil pos. nr. 4) ja informeerib kütuselisandi arvutit sellest, kui järele on jäänud minimaalne kogus kütuselisandit – 0,3 liitrit. Sellest jätkub veel viieks kütusepaagi tankimiseks. Näidikute paneelil hakkab põlema diagnostikatuli.
Anduri elemendiks on vedelikutundlik takisti : kui anduri takisti “jääb kuivale”, suureneb tema takistus tunduvalt.
Kütuselisandi minimaalse
taseme andur
Kütuselisandi pump
6.Kaitseklapp:
Võimaldab kütuselisandi paagi ühendust välisõhuga, sõltuvalt kütuselisandi tasemest paagis: hoiab ära hõrendust paagis kütuselisandi taseme alanemisel ja rõhku kütuselisandi tankimisel.
Samas on aga tänu klappidele süsteem hermeetiline, mis kaitseb paaki tolmu ja niiskuse eest.
Kaitseklapi paiknemine :
Kaitseklapp

Välisõhk

Surveklapi vedru
Hõrendusklapi vedru
Surveklapp
Tihendav seib
Hõrendusklapp
7.Kütuselisandi pihusti:
Paikneb kütusepaagis ja oma tööpõhimõttelt sarnaneb bensiinimootorite kütusepihustitele: arvutilt saabuva signaali peale pihusti avaneb mingiks kindlaks ajaks, millega määratakse ka pihustatava kütuselisandi kogus. Pihustiga on kokku ehitatud ka rõhuregulaator, mis hoiab pumba poolt antavat rõhku ühtlaselt 3 bar´i.
Kütuselisand pumbast
Tagasivool
Rõhuregulaator
Pistikupesa
Pihusti
Kütuselisandi pihusti on kinnitatud kütusepaagi ülaossa ja juurdepääs sellele on Peugeot 607 salongist , tagumise istmepadja alt:
1
3
2
4
1 – kütusepaagi korgi anduri pistik ; 2 - kütuselisandi pihusti pistik; 3 – kütuselisandi etteande toru; 4 – kütuselisandi tagasivoolu toru
8.Kütusepaagi korgi andur:
Informeerib kütuselisandi arvutit sellest, kas kütusepaagi kork on avatud või suletud. Avatud kütusepaagi korgi korral aktiveeritakse kütuselisandi arvuti selleks, et valmis olla kütuselisandi pihustamiseks paaki lisandunud kütusesse. Andur kujutab endast magneti jõul liigutatavaid kontakte. Andur paikneb kütuse sissevoolu toru küljes, korgi ligiduses. Kütusepaagi korgil on magnetid, mis korgi paigaldamisel torule mõjutavad anduri kontakte avanema. Kontaktide avanemisel, arvutile antav vooluring praktiliselt katkestatakse (takistus muutub väga suureks).
K Signaal arvutile
ütusepaagi kork Kaks magnetit (180˚ nurga all)
Andur
Kütusepaagi kork on eemaldatud
Korgi magnet
Kütusepaagi kork on kinni
Kütuselisandi etteande juhtimine:
Mootori juhtarvuti saab infot iga kütuselisandi pihustamise kohta ja sellest hetkest nullib oma sisseehitatud läbisõidu arvesti . See arvesti loeb kilomeetreid pärast viimast tankimist (kütuselisandi pihustamist).
Kütuse taseme andur annab arvutile infot igasugusest kütusetaseme muutusest paagis, mis ületab 7 liitrit.
Arvutisse on kodeeritud ka mõiste “korgi tsükkel”: arvuti registreerib kütusepaagi korgi mahavõtmise hetke ja kui korgi pealepanek toimub kauem kui 5 sekundi pärast, siis seda loetaksegi korgi tsükliks. Korgi tsükkel valmistab kütuselisandi arvuti ette uueks kütuselisandi pihustamiseks. Kui aga korgi tsükli jooksul kütust paaki ei lisata, pihustatakse kütuselisandit ikkagi arvestusega, nagu oleks lisatud kütust 7 liitrit. Seetõttu ei ole soovitav põhjuseta kütusepaagi korki maha võtta.
Tavaliselt toimub kütuselisandi etteanne järgmise skeemi kohaselt:
Olukorra kirjeldus

Tegevus

Mootor seisatakse

Arvuti mälu fikseerib

kütuse taseme nr.1
VAN võrgustik lülitub välja

Arvuti läheb ooterežiimile

Arvuti aktiviseeritakse

Arvuti mälu fikseerib avatud korgi asendi

Kütusepaagi kork avatud

Arvuti läheb ooterežiimile

Kütusepaagi kork suletud

Mootor käivitatakse
BSI, VAN võrgustik ja arvuti aktiviseeritakse
Määratakse kütuse tase nr.2.
Kontrollitakse kütusepaagi korgi asendit
ΔN=0
ΔN>0 ΔN>0 ΔN=0
Kütust on lisatud ja korgi tsükkel määratud
Kütust on lisatud, kuid korgi tsüklit pole määra-
tud (kütusepaagi korgi
anduri rike )
Kütust ei ole lisatud,
kuid korgi tsükkel on määratud
Kütust ei ole lisatud ja korgi tsükkel on määramata (anduri rike)
Kütusesse antakse lisand
Kütusesse antakse lisand
Kütusesse antakse lisand

Kütusesse

lisandit ei anta
Kütuselisandi etteandesüsteemi normaalne töö
Puudub kütusepaagi kork või on anduri rike
Kütuselisandit antakse arvestusega, nagu oleks lisatud 7 liitrit kütust
Kütuselisandi etteande süsteemi normaalne töö
Eelmisel lehel toodud tabelis ΔN kujutab endast lisatud kütusekogust, kütusepaagi tasemete nr.1 ja nr.2 erinevust (tase 2 > tase 1).
Kütuse tankimine on lubatud ainult seisatud mootoriga !
Kütuselisandi arvuti määrab ja jätab mällu iga pihustatud kütuselisandi koguse. Tahmafiltri tööea jooksul kõik pihustatud kütuselisandi kogused liidetakse. See summa edastatakse mootori juhtarvutile, mis üldise pihustatud kütuselisandi koguse järgi hindab tahmafiltri tseriiniga täitumise astet.

TAHMAFILTRI EHITUS

Eelkatalüsaator
Tahmafilter
Heitgaasi rõhutoru pärast filtrit
Heitgaasi rõhutoru enne filtrit
Poorne keraamiline element
Soojuskaitse ekraan
Temperatuuri andur
Tahmafilter on kokku ehitatud katalüsaatoriga, mis paikneb heitgaaside voolus enne filtrit. Katalüsaatori ülesandeks on CO ja HC ühendite järelpõletamine CO2-ks ja veeks (H2O). Kui katalüsaatorisse tuleb palju põlemata kütuseosakesi, toimub katalüsaatoris intensiivne järelpõletus, mis tõstab tunduvalt tahmafiltrisse siseneva heitgaasi temperatuuri. Seda asjaolu kasutataksegi tahmafiltri temperatuuri tõstmiseks tahma järelpõletuseks: mootori juhtarvuti annab mootori pihustitele korralduse pihustada kütust silindrisse töötakti lõpus. See kütus aga ei jõua enam korralikult ära põleda ja nii satubki katalüsaatorisse palju põlemata kütuseosakesi.
Tahmafiltri elemendiks on poorne ränikarbiid, mis peab kinni üle 0,1μm läbimõõduga tahmaosakesed. Peale tahmaosakeste peab tahmafilter kinni ka õli põlemisprodukte, mootori kulumisprodukte ja tseriiniosakesi. Kuivõrd paljud neist osakesest ei põle tahmapõletuse käigus ära (näiteks tseriin), siis aja jooksul tahmafilter ummistub ja nõuab puhastamist (praegu seda tehnoloogiat veel ei ole) või siis vahetust. On välja arvestatud, et tseriinist tingitud tahmafiltri ummistumine toimub 80 000 km läbisõidu järel ning seda loetaksegi tahmafiltri vahetamise perioodsuseks.
Temperatuuriandurid:
Tahmafiltri juures kasutatakse kahte temperatuuri andurit : üks (1344) paikneb enne katalüsaatorit ja annab mootori arvutile infot katalüsaatorisse sisenevast heitgaasi temperatuurist, teine (1343) paikneb pärast katalüsaatorit ja annab infot tahmafiltrisse siseneva heitgaasi temperatuurist. Mõlemad andurid on ühesuguse ehitusega, varustatud CTN tüüpi (negatiivse temperatuuriteguriga) termistoriga, mille takistus väheneb temperatuuri tõustes.
NTC termistor
Andurite takistuste väärtused erinevatel temperatuuridel:
Temperatuur (C˚)
Takistus (kΩ)
100 ±10
96
150±10
32
200±10
13,5
250±10
6,3
300±10
3,3
350±10
1,85
400±10
1,15
450±10
0,762
500±10
0,521
550±10
0,369
600±10
0,275
650±10
0,205
700±10
0,158
Heitgaasi rõhkude erinevust määrav andur:
Andur paikneb mootori ploki küljes ja on ühendatud torudega heitgaasi rõhkude määramiseks enne ja pärast tahmafiltrit. Kui nende rõhkude erinevus on väga suur, siis viitab see tahmafiltri ummistumisele, tavaliselt tahmaosakestega.
Anduris on membraan , mille ühele poole antakse heitgaasi rõhk enne tahmafiltrit ja teisele poole rõhk peale tahmafiltrit. Rõhkude erinevuse tõttu membraan paindub ja selle liikumise ulatust hindab anduri elektrooniline plokk. Vastav signaal antakse mootori arvutile.
Hoiatus ! Kategooriliselt on keelatud vahetada andurisse sisenevate torude asukohti – see toob kaasa kogu süsteemi tööst lakkamise.
Andur
Valge märgiga tähistatud toru – heitgaasi rõhutoru enne filtrit
Tagapool paiknev toru – heitgaasi rõhutoru pärast tahmafiltrit
Tahmafiltri täituvuse määramine ja tahma järelpõletamine.
“Tahmafiltri kontrollimise” funktsioon arvutis täidab järgmiseid kohustusi:

• Filtri seisukorra hindamine (nii filtri tiheduse kui ka tahmaga täituvuse määramiseks).
  
• Sundjärelpõletuse käivitamine, kui filter on tahmaga täitunud.
  
• Sundjärelpõletuse efektiivsuse määramine.
  

Tahmafiltri kontrollimiseks ja tahma järelpõletuse juhtimiseks vajab arvuti järgmist informatsiooni:

• Auto läbisõitu
  
• Heitgaasi rõhkude erinevust enne ja pärast tahmafiltrit.
  
• Heitgaaside temperatuuri nii enne kui ka pärast katalüsaatorit.
  
• Kütuselisandi kogust, mis on pihustatud kütusesse.
  
• Mootori silindritele antud õhukogust.
  

Tahmafiltri seisukorda hinnatakse põhiliselt heitgaasi rõhkude erinevuse järgi enne ja pärast tahmafiltrit. Kui erinevus läheb väga suureks, on see märgiks, et filter hakkab ummistuma. See nõuab tahma järelpõletust:

Loomulik järelpõletus toimub siis, kui sõiduoludest lähtuvalt heitgaaside temperatuur tahmafiltris ületab 450° C.

Sundjärelpõletust tuleb rakendada siis, kui tahmafiltri ummistumine hakkaks häirima mootori normaalset tööd.
Kui mootori arvutile saabub signaal tahmafiltri järelpõletuse vajalikkuse kohta:
1.Aktiviseeritakse kütuse järelpihustuse režiim.
Eelpihustus, vä-hendab mootori jäika tööd
Järelpihustus, millest osa kütust ei jõua ära põleda ja põleb edasi katalüsaatoris
Põhipihustus

Järelpihustuse

nihe
Järelpihustus toimub töötakti ajal, kui kolb on juba ü.s.s. läbinud ja liigub alla. See kütus ei jõua enam korralikult ära põleda ja jätkab põlemist katalüsaatoris, tänu millele heitgaasi temperatuur tõuseb ja tahmafilter saab kõrgema temperatuuriga heitgaasi. Heitgaasi temperatuuri enne ja pärast katalüsaatorit kontrollivad temperatuuriandurid.
Kui normaalse järelpõletuse aja jooksul ei jõua tahmafilter kogu tahma ära põletada, järgneb tahma järelpõletuse teine etapp, mis erineb esimesest etapist ainult selle poolest, et järelpihustus antakse silindrisse hiljem:
Teise etapi eeltingimuseks on piisavalt kuum heitgaas, alles siis lülitab arvuti kütuse järelpihustuse hilisemale ajale. Seetõttu jääb mootori silindris rohkem kütust põlemata ja katalüsaatoris kuumenevad heitgaasid veelgi kõrgemate temperatuurideni.
Järelpihustus
Järelpihustuse kogus, mis on vajalik temperatuuri hoidmiseks
Järelpihustuse kogus, mis on arvestatud temperatuuri tõstmiseks
Järelpihustuse nihe on tunduvalt suurem, kui järelpõletuse esimeses etapis
2. Arvuti saadab BSI plokile korralduse mõningate elektrienergia tarbijate sisselülitamiseks, et suurendada mootori koormust ja sellega tõsta heitgaaside temperatuuri:

• Tagaklaasi soojendi
  
• Mootori jahutusventilaator – väikesele kiirusele ja edasi keskmisele kiirusele
  
• Mootori eelsoojendusküünlad
  

Elektrienergia tarbijate sisselülitamise eeltingimuseks on akupinge – see ei tohi langeda alla 12,8 V.
3. Arvuti ei lase tahma järelpõletuse ajal sisse lülitada heitgaasi tagastusklappi (EGR).
4. Kui heitgaasi temperatuur ei ole piisav, siis arvuti lülitab töösse õhu eelsoojenduse.
Sõltumata heitgaasi rõhkude erinevusest enne ja pärast tahmafiltrit, võib tahma järelpõletusprotsess alata ka auto läbisõidu järgi. See väldib suure koguse tahma korraga põletamist, kui maanteesõitude tagajärjel on tahm kogunenud filtri mikrokanalite lõpuossa ja ummistumine on vähemärgatav. Mootori arvuti jälgib pidevalt auto läbisõitu pärast viimast järelpõletust ja teostab uue järelpõletuse vastavalt läbisõidule (kui enne pole toimunud järelpõletust vastavalt heitgaasi rõhkude erinevusele). Arvesse võetakse ka tseriini kogunemist filtrisse, mis lühendab järelpõletuste vahelist läbisõitu.
Kui auto on teatud aja töötanud soodsatel tingimustel (tavaliselt maanteesõidul), toimub järelpõletus ökonoomsel režiimil. Sellisel juhul alustatakse järelpõletusega väiksemal läbisõidul või väiksema heitgaasi rõhkude erinevusega, kui filter polegi veel täitunud tahmaga kriitilise piirini . Ökonoomsel režiimil toimub järelpihustus väiksema kütusekogusega ja lühemat aega, tänu millele hoitakse kokku kütust.
Tahma sundjärelpõletuse režiimis, kui mootori silindritesse pihustatakse järelpihustuse käigus lisakütust, toimuks ka mootori pöördemomendi suurenemine. Et ära hoida mootori tõmblemist sundjärelpõletuse režiimi algul, vähendab mootori arvuti samal ajal põhipihustusega pihustatavat kütusekogust. Peale selle jälgib arvuti ka turbolaaduri poolt antavat õhukogust: see peab olema piisav, et õhku jätkuks ka tahma järelpõletuseks.

VIGADE OTSING JA KÕRVALDAMINE

Toiteseadmete ja tahmafiltriga seotud rikete puhul tuuakse esile järgmised hoiatussignaalid:
Piktogramm : Mootori diagnostikatuli
Piktogramm: Tahmafiltri ummistumine
Piktogramm: Puudub kütusepaagi kork
Mootori diagnostikatuli süttib järgmiste seadmete rikete või info puudumise tõttu:

• Tahmafilter ummistunud või vigastunud (märgutuli kustub pärast 4 normaalset tsüklit).
  
• Heitgaasi rõhkude erinevuse andur.
  
• Kütuselisandi taseme andur.
  
• Pihustid .
  
• Heitgaasi tagastusklapp (EGR) annab liiga palju heitgaasi peale.
  
• Kütuse kõrgrõhu andur
  
• Kütuse kõrgrõhu regulaator (märgutuli kustub pärast 4 normaalset tsüklit).
  
• Kütuse kõrgrõhu anduri signaali vastavus kõrgrõhu regulaatori reguleeringule (märgutuli kustub pärast 4 normaalset tsüklit).
  
• Kütuse kõrgrõhu tootlikkuse kontroll ja juhtimine (märgutuli kustub pärast 4 normaalset tsüklit).
  
• Muutuva geomeetriaga turbolaadur tekitab liiga kõrge õhurõhu (märgutuli kustub pärast 2 normaalset tsüklit).
  
• Muutuva geomeetriaga turbolaadur tekitab liiga madala õhurõhu (märgutuli kustub pärast 2 normaalset tsüklit).
  
• Sisselasketorustiku rõhuandur
  
• Õhukulu andur (märgutuli kustub pärast 4 normaalset tsüklit).
  
• Gaasipedaali asendi andurid
  
• Arvuti rikked (mikroprotsessor, mälu jne.).
  

Piktogramm: ”Tahmafiltri ummistumine”
Kui mootor töötab kaua (mõned tunnid ) tühikäigul või sellele lähedastel madalatel pööretel, võib tahmafilter ummistuda. Heitgaasi rõhkude erinevuse andur annab vastava signaali arvutile ja see omakorda toob esile piktogrammi “Tahmafiltri ummistumine”. Nüüd peaks muutma sõidustiili, et kergendada tahma sundjärelpõletamist:
Pärast piktogrammi süttimist tuleb lähema 100 km jooksul leida võimalus sõita vähemalt 3 minuti jooksul kiirusega üle 50 km/h. See kutsub esile tahma sundjärelpõletuse protsessi ja pärast seda piktogramm kustub.
Piktogramm: ”Puudub kütusepaagi kork”
Tavaliselt ilmub piktogramm kohe pärast kütusepaagi korgi mahavõtmist ja kaob 3 sekundi jooksul pärast paigaldamist. Rikke korral ilmub piktogramm kohe pärast süüte sisselülitamist ja põleb pidevalt.
Rikked, mida registreeritakse arvutis, kuid hoiatussignaalidena välja ei tooda:
Rikke asukoht või kirjeldus
Rikke iseloom
Kütuselisandi pihustuskoguse arvestus
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Kütuselisandi etteandesüsteem
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Temperatuuriandurid enne ja pärast katalüsaatorit
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Väntvõlli pöörlemissageduse andur
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Õhu eelsoojendusklapi elektromagnetilise ajami andur
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Välisõhu rõhuandur
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
EGR klapi sulgumine
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
EGR klapi elektromagnetiline juhtklapp
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Külma õhuklapi elektromagnetiline ajam
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Piduripedaali andurid
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Stabiilsuskontrolli, automaatkäigukasti ja CAN võrgustike ühendused
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Konditsioneeri töövedeliku rõhu andur
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Kütuse etteandepump
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Välisõhu etteanne (kogus, rõhk)
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Püsikiiruse kontroll
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Auto kiiruse andur
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Mootori jahutusventilaatorid
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Eel- ja järelsoojendushõõgküünalde relee
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Mootori kaksikrelee
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Nukkvõlli asendi andur
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Kõrgrõhu pumba kolmanda silindri väljalülitus
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Kütuse temperatuuriandur
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Siduripedaali andur
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Turbolaaduri heitgaasi voolu juhtimise hõrendusklapp
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Õhu temperatuuri andur
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Akupinge
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Andurite toitepinge
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Turbolaaduri heitgaasi voolu juhtimise elektromagnetiline klapp
Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist
Mootori immobilaiser
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Salongi lisakütteseade
Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
Mootori avariirežiimid:
1. Mootor seiskub.
Mootori arvuti lülitub seiskumise režiimile järgmiste rikete korral:
1.1.Pihustid – rohkem kui üks pihusti ei tööta
1.2.Ei tööta kütuse kõrgrõhu reguleerimine
1.3.Arvuti enda rike, mis on seotud pihustite juhtimisega, kaasa arvatud kondensaatorid 1 ja 2, mis koguvad pihustitele vajaminevat pinget.
2. Väntvõlli pöörlemissageduse piiramine.
Mõnede rikete puhul piiratakse väntvõlli pöörlemissagedust kuni 1200 min-1. See võimaldab autol sõita lähima remondipunktini. Sellisteks riketeks on:

Gaasipedaali asendi andurid

Arvuti rikked, mis on seotud ülalnimetatud andurite digitaalmuunduritega.
3. Kütusekulu vähendamine:
Sellel režiimil piiratakse kütuse etteannet nii, et mootori väntvõlli pöörlemissagedus ei saa tõusta üle 2200 min-1. Kütuse etteannet piiratakse järgmiste seadmete rikete korral:

• Heitgaasi rõhkude erinevuse andur (pärast 200 km läbisõitu töötava diagnostikatulega).
  
• Tahmafilter täielikult ummistunud või ebatihe.
  
• Heitgaasi tagastusklapp (EGR) lahti.
  
• Mootori väntvõlli pöörlemissageduse anduri rike.
  
• Pihustite rike
  
• Kõrgrõhu anduri rike
  
• Kõrgrõhu regulaatori rike.
  
• Kõrgrõhu ja kõrgrõhu regulaatori ebakooskõla.
  
• Suurenenud pinge kõrgrõhu anduril .
  
• Turbolaaduri poolt tekitatav õhurõhk vale.
  
• Õhukulu anduri signaal vale.
  
• Üks gaasipedaali anduritest ei tööta.
  
• Arvuti riketest: mikroprotsessori või pingestabilisaatori rike.
  

Rikete kompenseerimise strateegia.
Mõningate andurite rikete korral saab arvuti kasutada mingi teise anduri signaale:

• Heitgaasi temperatuuriandurid enne ja pärast katalüsaatorit võivad teineteist asendada .
  
• Heitgaasi rõhkude erinevuse anduri signaal enne ja pärast tahmafiltrit asendatakse ainult läbisõidu anduri signaaliga, et määrata tahmafiltri täituvust tahmaga.
  
• Välisõhu rõhuanduri signaal asendatakse sisselasketorustiku rõhuanduri signaaliga, kui väntvõlli pöörlemissagedus on alla 850 min-1.
  
• Kõrgrõhu anduri signaali puudumisel muudetakse kõrgrõhu pumba töörežiimi.
  
• Temperatuuriandurite rikete korral arvestab arvuti mingi kindla väärtusega:
  

• välisõhu temperatuuriks võetakse 50°C
  
• kütuse temperatuuriks 74° C ja
  
• jahutusvedeliku temperatuuriks mittetöötaval mootoril -10°C ning töötaval mootoril 110°C.
  

Tahmafiltri ja sellega seotud seadmete hooldamine.
Tahmafiltri vahetus või vastava tehnoloogia väljatöötamisel ka läbipesemine peab toimuma iga 80 000 km läbisõidu järel.
Kütuselisandi juurdekallamine peab toimuma sama ajavahemiku järel.
Kütuselisandit võib kasutada ainult värskeltavatud pudelist. Keelatud on kasutada pikemat aega lahtiolnud taarast võetud kütuselisandit. See tuleb utiliseerida!
Üksikute seadmete vahetus.
Vahetatav seade
Teostatavad operatsioonid
Vajalik informatsioon
Mootori arvuti
1.Arvuti initsialiseerimine
2.Arvuti konfigureerimine
3.Tahmafiltri andmete sisestamine
1.Immobilaiseri kood
2.Auto varustusaste
Kütuselisandi arvuti
Kütuselisandi koguse sisestamine
Eelnevasse arvutisse sisestatud kütuselisandi kogus
Tahmafilter
Korduv: kütuselisandi koguse sisestamine
Kütuselisandi paak
1.Paagi ja torustiku täitmine kütuselisandiga
2.Süsteemi ettevalmistus käivitamiseks
3.Varem kasutuselolnud kütuselisandi utiliseerimine
Kütuselisand
1. Paagi ja torustiku täitmine kütuselisandiga
2.Süsteemi ettevalmistus käivitamiseks
3.Varem kasutuselolnud kütuselisandi utiliseerimine
Mootori arvuti vahetus:
Erinevatelt autodelt arvutite ümbertõstmine on keelatud – selle tagajärjel osutub võimatuks kummagi auto mootorit ka hiljem, tagasivahetamisel käivitada ja mõlema auto mootori arvuti tuleb asendada uuega!
Uue arvuti paigaldamisel tuleb arvutit initsialiseerida (õpetada) tundma auto immobilaiseri koodi. Seda tehakse seadme DIAG 2000 abil.
Uue arvuti konfigureerimisel võetakse vaatluse alla järgmised süsteemid:

• Mootori jahutussüsteemi ventilaatorid
  
• Konditsioneeri rõhuanduri relee
  
• Käigukast (manuaalne või automaat )
  
• Toiteseadmestiku eelsoojenduse võimalused (hõõgküünlad, soojendi jms)
  
• Parameetrite sisestamine arvutisse: stabiilsuskontrolli (ESP), püsikiiruse hoidja, kütuse temperatuuri anduri, tahmafiltri ja pihustite kategooria kohta.
  

Ka konfigureerimist saab teha ainult DIAG-i abil.
Pihustite vahetus:
Pihusti korpusel on märge tema klassi kohta: kas 1,2 või 3, sõltuvalt pihustusavade läbimõõdust.
Mootori arvuti mälus on andmed pihusti klassi kohta, mida kasutatakse antud mootoril. Uus pihusti peab olema samast klassist . Kui aga siiski kasutatakse mõne teise klassi pihusteid, siis tuleb vastav parandus sisse viia arvutisse.
Vale klassi pihusti kasutamine võib kaasa tuua mootori ebaühtlase töö või tuua rikke tahmafiltri süsteemi.
Kütuselisandi arvuti vahetus:
Keelatud on kütuselisandi arvuti vahetus ühelt autolt teisele.
Enne vana arvuti mahavõtmist tuleb registreerida selle mälus olev kütuselisandi kogus. See kogus tuleb sisestada uude arvutisse, mida tehakse DIAG-i abil. Kui mingil põhjusel kütuselisandi kogust pole võimalik uude arvutisse sisestada, tuleb vahetada ka tahmafilter (või kui saab, siis pesta) ja alustada nii arvuti, kui ka tahmafiltri tööd nullist.
Kütuse etteandesüsteemi aktiveerimine:
Pärast kütuselisandi etteandesüsteemi üksikute osade elektrilist lahtiühendamist ja tagasiühendamist tuleb süsteem aktiviseerida: keerata süüdet sisse ja välja vähemalt kolm korda järjest.