- Annab mootori juhtarvutile infot mootori jahutusvedeliku temperatuuri kohta : kui näiteks mootor on veel külm , tuleb küttesegu natukene rikastada . Anduri põhiosaks on pooljuht miille takistus väheneb temperatuuri tõustes . Info takistuse muutumise kohta jõuabki arvutisse , mis teeb siis vastava järelduse vajaliku küttesegu koostise kohta Dentonatsooni andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni algavast detonatsioonist. Selle tulemusena muudab juhtarvuti süütehetke natukene hilisemaks . Anduris on membraan ja piesoelektriline element. Membraani omavõnkesagedus on valitud sama mis detonatsioonl . Detonatsooni tekkimisel tekib membraani võnkumisel resorants , mis antakse edasi piesoelektrilisele elemendile . Elemendis genereeritav vahelduvpinge antakse arvutile. Auto kiiruse andur : - Annab juhtarvutile infot auto kiiruse kohta : näiteks teatud kiirusel (üle 40 ) gaasipedaali
Arvutivõrgu topoloogiad Arvutivõrgud z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse puutumata ja see liigub edasi teise arvuti juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on suhteliselt väike arv mini- või
...............................................................................................................5 1.1 Kirjeldus ja definitsioon.....................................................................................................5 1.2 Küttesegu kontrollimine anduritega...................................................................................7 1.3 Süütemomendi kontrollimine anduritega...........................................................................8 2. JUHTARVUTI OMADUSED JA ERINEVUSED............................................................... 10 2.1 Omadused........................................................................................................................ 10 2.2 Erinevused........................................................................................................................10 3. JUHTARVUTI JÕUDLUSE TÕSTMINE ...........................................................................12 3
Drosselklapi asendi andur Drosseklapi asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni drosselklapi tegeliku asendi kohta igal hetkel. Tavaliselt on kasutusel reostaat-andurid, kuid kasutusele on võetud ka Hall´i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel. Kalibreeritakse PC:ga -> n. 0 280 122 001 (Bosch) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni gaasipedaali asendist. Reostaat-tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja on trossi abil ühendatud gaasipedaaliga. Kaasaegsetel autodel paikneb see andur ka salongis, gaasipedaali kinnituskoha juures ja see võib olla ka Hall´i andur. Vastavalt sellelt andurilt saadud si...
1233 Turbolaaduri hõrendusklapi elektromagnetiline juhtklapp õhurõhu juhtimiseks 1253 Heitgaasi tagastuse (EGR) elektromagnetiline juhtklapp 1261 Gaasipedaali asendi andur 1263 Jahutatud õhu elektromagnetiline juhtklapp 1264 Sisselasketoru (T) avamisklapi elektromagnetiline juhtklapp 1277 Kõrgrõhu pumba kolmanda silindri väljalülimiseadme elektromagnetklapp 1282 Kütuselisandi juhtarvuti 1283 Kütuselisandi pump 1284 Kütuselisandi pihusti 1285 Soojendatud õhu elektromagnetklapp 1304 Mootori kaitserelee 1310 Õhukulu mõõtur koos õhu temperatuuri anduriga 1312 Õhurõhu andur sisselasketorustikus 1313 Väntvõlli pöörlemissageduse andur 1320 Mootori juhtarvuti 1321 Kütuse kõrgrõhu andur 1322 Kütuse kõrgrõhu regulaator 1331 1. silindri pihusti 1332 2. silindri pihusti 1333 3. silindri pihusti 1334 4
ratastel iseseisvalt tõusta ja langeda ilma , et nad mõjutaks vastasratast. Tulemuseks on suurem stabiilsus,parem teelpüsivus ja mugavus sõit. 6. Poolaktiivne vedrustus · Poolaktiivne vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit,muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koosööle nelja amortisaatoriga,mille l on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. 7. Aktiivvedrustus · Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisel . Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid , enda pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti,mis ütleb igale rattale täpselt millal , kui kaugele ja kui kiiresti liikuda
sisalduse vähendamiseks väljalaskegaasides: silindrites hakkavad kõrge temperatuuri tõttu ühinema lämmastik (N2) ja hapnik (O2), tekitades küllalt mürgiseid ühendeid (NOx). Lisades silindritesse lastava õhu hulka natuke heitgaasi, alandatakse sellega põlemistemperatuuri ja vähendatakse diiselmootori silindrites paratamatult esinevat hapniku ülejääki. Lõpptulemusena saadaksegi puhtamad heitgaasid, kuigi mingil määral väheneb ka mootori võimsus. Mootori juhtarvuti rakendab heitgaasi tagastuse tööle ainult teatud mootori tööreziimidel, siis, kui NOx tekkimise tõenäosus on kõige suurem, näiteks mootori keskmistel koormustel. Heitgaasi tagastus ei tööta järgmistel tingimustel: Väntvõlli pöörlemissagedus alla 725 min-1 või üle 2650 min-1. Mootori suurtel koormustel Jahutusvedeliku temperatuur alla 60°C või üle 105°C Tahmafiltri regenereerimise ajal Õhu etteanne HÕÕGKÜÜNLAD Hõõgküünlad soojendavad silindritele
sisalduse vähendamiseks väljalaskegaasides: silindrites hakkavad kõrge temperatuuri tõttu ühinema lämmastik (N2) ja hapnik (O2), tekitades küllalt mürgiseid ühendeid (NOx). Lisades silindritesse lastava õhu hulka natuke heitgaasi, alandatakse sellega põlemistemperatuuri ja vähendatakse diiselmootori silindrites paratamatult esinevat hapniku ülejääki. Lõpptulemusena saadaksegi puhtamad heitgaasid, kuigi mingil määral väheneb ka mootori võimsus. Mootori juhtarvuti rakendab heitgaasi tagastuse tööle ainult teatud mootori tööreziimidel, siis, kui NOx tekkimise tõenäosus on kõige suurem, näiteks mootori keskmistel koormustel. Heitgaasi tagastus ei tööta järgmistel tingimustel: Väntvõlli pöörlemissagedus alla 725 min-1 või üle 2650 min-1. Mootori suurtel koormustel Jahutusvedeliku temperatuur alla 60°C või üle 105°C Tahmafiltri regenereerimise ajal Õhu etteanne HÕÕGKÜÜNLAD Hõõgküünlad soojendavad silindritele
tagaratastele langeva suurema koormuse korral ei tuleks vähendada väga palju tagatatatele antavat pidurivedeliku rõhku,sest pidurdamisel auto tagaosa enam väga palju üles ei kerki. Kaasaegsetel automudelitel on selline rõhuregulaator elektrooniline: tagarataste juures on elektrooniline andur, mis annab kere asendi juhtarvutile ingot auto kere kõrgusest tagarataste suhtes. Vastavalt sellele infole reguleerib juhtarvuti tagaratastele antava pidurivedeliku rõhu suurust. Pidurivõimendi Kaasaegsed sõiduautod on praktiliselt kõik varustatatud pidurivõimendiga. See suurendab liiklusohutust, kergendab autojuhi tööd ja parandab auto sõiduomadusi. Reeglina on tänapäeva autodel vaakumvõimendi, kuid on ka hüdrovõimendi. Pidurivõimendi töötab vaakumiga. Piduripedaali vajutades avab klapi, mis tõmbab sisse välisõhku, mis aitab võimendada pidurdamist. Klotsipaigaldamise soovitused
Proportsionaalse signaaliga λ-andur annab mootori arvutile pidevat ja täpset infot küttesegu koostise kohta (tavaline λ-andur teatab ainult, kas küttesegu oli rikas või lahja). Tänu sellele infole saab mootori arvuti täpsemalt korrigeerida kütuse pihustusaega. Proportsionaalse signaaliga λ-anduri tööpõhimõte: Proportsionaalse signaaliga λ-anduri ehituse keraamilisse plokki lisandub mõõtekamber ja kontrollkamber. Mõõtekambrisse antakse mootori heitgaas. Mootori juhtarvuti annab kontrollkambri elektroodidele sellise pinge, et mõõtekambri heitgaasi hapniku ioonide tase oleks vastavuses λ = 1. See vool registreeritakse mootori arvutis ja see iseloomustab heitgaasi hapniku sisaldust. Seega, proportsionaalse signaaliga λ - anduri signaal saadakse läbi arvuti andurile antava voolutugevusega, mis hoiab mõõtekambris λ = 1 koostisega heitgaasi. Proportsionaalse signaaliga λ-anduri tööpõhimõte
Kuna uus mootor parameetritelt erinev siis ei ole võimalik kasutada originaal juhtarvutit standardsel kujul. Lahenduseks oli kaks varianti, kas soetada seade, millega võimalik originaal juhtseade üle kirjutada või siis paigaldada programmeeritav juhtseade. Programmeeritavad juhtseadmete maksumus oli oluliselt kallim ning paigaldamine eeldas ka juhtmestiku muutmist. Seeläbi osutus valituks Hondata Flashpro, ehk seade millega on võimalik originaal juhtarvuti üle kirjutada. Võimalik on reaalaajas andmete kuvamise/salvestamine ning hilisem andmete analüüsimine. Antud seadet on võimalik kasutada ainult ühe auto peal korraga. Juhtarvutit üle kirjutades lukustub seade konkreetsele autole. Kuna juhtarvuti üle kirjutamine pole võimalik töötava mootoriga siis selleks toiminguks on vaja mootor seisata. See muudab aga seadistamise ajamahukamaks, mis on antud seadme puhul miinuseks.
jaotamist rataste vahel ja võtab enda kanda mitmeid konstruktsiooni- ja tööparameetreid ning reziime, nagu näiteks diagonaalis asuvate rataste liikumise juhtimise ja üksiku ratta liikumiste kontrolli stabilisaatorivarda asemel. Poolaktiivne vedrustus - Poolaktiivset vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit, muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused. Aktiivvedrustus - Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes
jaotamist rataste vahel ja võtab enda kanda mitmeid konstruktsiooni- ja tööparameetreid ning režiime, nagu näiteks diagonaalis asuvate rataste liikumise juhtimise ja üksiku ratta liikumiste kontrolli stabilisaatorivarda asemel. Poolaktiivne vedrustus - Poolaktiivset vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit, muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused. Aktiivvedrustus - Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes
võtab enda kanda mitmeid konstruktsiooni- ja tööparameetreid ning reziime, nagu näiteks diagonaalis asuvate rataste liikumise juhtimise ja üksiku ratta liikumiste kontrolli stabilisaatorivarda asemel. 1.4 Poolaktiivne vedrustus - Poolaktiivset vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit, muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused. 1.5 Aktiivvedrustus - Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes
summutustegurit, muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega,
Õhk-vesi soojuspumba eeliseks maakütte ees on väiksem alginvesteering, mis tuleneb maakollektori puudumisest. Soojusenergia kogutakse välisõhust ja antakse edasi maja vesiküttesüsteemile (kas radiaator- või põrandaküte). 7 Õhk-vesi soojuspump toodab ka sooja tarbevett. Samuti on võimalik maja suvel jahutada. Lisaks on õhk-vesi soojuspumpa lihtne paigaldada, kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse – veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jms. Võrreldes näiteks õhk-õhk soojuspumbaga ei ole vajadust kombineerida küttesüsteemi teiste kütteliikidega, sest õhk-vesi soojuspumpa saab kasutada põhiküttena valdava enamuse kütteperioodist, vaid kõige külmematel talvepäevadel on vajalik lisakütteallikat (nt elekter). Samas on maakütte kasutegur kõrgem ning sellest tulenevalt küttekulud aasta jooksul ka väiksemad. Enamikku õhk-vesisüsteeme on võimalik kasutada renoveeritavates hoonetes kütte- ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
