Tema eeliseks loetakse seda, et turbolaadur ei võta oma tööks mootori energiat. Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli
Tema eeliseks loetakse seda, et turbolaadur ei võta oma tööks mootori energiat. Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli
kütuseosad enam läbi ei tule ja leegifrondi väline ruum, kus jääb kasutamata puhas õhk. Kuna leegifrondi sees ei jätku õhku kogu kütuse ärapõletamiseks, töötab mootor suurema kütusekuluga ja heitgaasidega väljub must suits. · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Diiselmootori heitgaaside põhiprobleemiks, mida auto tehnoülevaatusel kontrolli-takse, on nende suitsusus. Samal ajal on aga heitgaasi suitsusus ka heaks toiteaparatuuri korrasoleku indikaatoriks. Alljärgnevalt ongi analüüsitud toiteaparatuuri seisukorda, võttes aluseks heitgaaside suitsususe. · Must suits. · Musta suitsu tekitajaks on tahmaosakesed heitgaasis. See on tingitud kütuse halvast põlemisest silindris ülerikastumise tõttu: · silindrisse antav kütuse kogus liiga suur · silindrisse ei tule vajalikus koguses õhku · Põhjused: · 1.Õhufilter ummistunud · 2
palju kütust). λ-andur saadab elektrilise signaali küttesegu koostise kohta mootori arvutile, mis teeb sellest vajaliku järelduse: kui segu oli lahja, siis antakse pihustile korraldus rikastada segu ja vastupidi. λ-anduri ehitus ja töötamine: 1 - λ-andur, 1a – tsirkooniumoksiidist ZrO2 tuub, 1b – õhuke (5µm) plaatinakate, 1c – plaatinakattega siseelektrood koos välisõhu juurdepääsuga, 1d – pistik, 1e – soojenduselement, 1f - õhu juurdepääs, 1g – heitgaas λ-anduri tööpõhimõte: Anduri normaalne töötemperatuur on 300°C. Tsirkooniumoksiidist tuubil on omadus juhtida läbi hapniku ioone. Kui tuubi ümbritseb rikkast küttesegust moodustunud heitgaas, milles on vähe vaba hapnikku, siis hakkavad tuubi sisemusest, kus on puhas õhk ja hapniku ioone palju, hapniku ioonid liikuma välispinna poole, kus hapniku ioone peaaegu polegi. Ioonide liikumine tekitab tuubi sise- ja välispinna vahel umbes 1voldilise pinge, mis antakse arvutile
viskoossuust W-talveõli tunnus Diiselmootori toitesüsteem Surve tekitamiseks vaja eraldi pumpa (kõrgrõhupump). Õhufilter Korras filter peab tolmu nii hästi, et see vähendab kolbide ja silindrite kulumist mitukümmend korda. Filtri keres asub kuiv filterelement, mille filtreeriv osa on kahe metall- või plastrõnga vahele pigistatud poorne volditud paber, mida ümbritseb nailonvatt. Elemendist läheb läbi kogu mootorisse ja kompressorisse juhitav õhk. Osadel veoautodel on filtri õhuvõtturis lisaks tsentrifugaalne eelfilter, kus õhk saab püürisliikumise ja suuremad tolmu- ning mustuseosakesed langevad filtri põhja. Saastunud filterelement vähendab silindrite täidet, mistõttu mootor muutub jõuetuks, jõud hakkab kuluma ja kulub kiiremini. Loomulikult kaasneb sellega kütusekulu ja mootorist väljuv must suits. Kui alarõhu indikaator näitab punast või kui filterelement on olnud kasutuses üle 18 kuu, element vahetatakse.
Soojuse ülekandmine nii kolvigrupi kui ka väntvõlli ja nukkvõllide laagrite piirkonnast väliskeskkonda. c) Eemaldada hõõrdepindadelt ja koguda kokku kuluproduktid. 2. Mis tüüpi õlipumbad on kasutusel tänapäeva autodel? Tänapäeval kasutatakse sisehambumisega rootor pumpad. 3. Kirjeldage nn kuiva karteriga mootorit. Eelised, kus kasutatakse. Kuiv karter hoiab õli valises paagis kust pumpab väli pump survestatud õli läbi filtri ja ka õli jahuti mootorisse. Kasutatakse motospordis, laevadel, tankidel. Kasutatakse sest neile mõjuvad tsentrifugaaljõud on niivõrd suured, et märja karteri puhul surutaks õli vastu karteri seina ning sellisel juhul võib õlipump kuivaks jääda ja mootori karteri puhul surutaks õli vastu karteri seina ning sellisel juhul võib õlipump kuivaks jääda ja mootoriõlitus ei toimuks. 4. Kuidas tagatakse hõõrdepaari kolb-hülss õlitus?
seisust alumisse. Keps muudab kolvi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Niiviisi tehakse gaaside paisumisel kasulikku tööd. Gaaside rõhu muutumist töötaktil väljendab joonise 3 kõver zb. 4) Väljalasketakt. Kui kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp 3 ja heitgaasid, millel on ülerõhk, hakkavd tungima silindrist väljalasketoru kaudu välisõhku. Seejärel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse tõrjudes heitgaasi silindrist välja. Indikaatordiagrammil iseloomustab väljalasketakti kõvera lõik br. 4. 4-taktilise diiselmootori töötsükkel (TTÜ slaid), (1) lk. 17. Kõigepealt täitub silinder õhuga. Seejärel surutakse õhk kokku, et rõhk ja temperatuur märgatavalt tõuseksid. Survetakti lõpus juhitakse silindrisse peenekspihustatud vedelkütus, mis kokkupuutest kuuma õhuga süttib. Neljaataktilise kompressorita diiselmootori töötsükkel kulgeb järgmiselt. 1) Sisselasketakt
vajaliku õlikoguse hoidmiseks. Siia kuuluvad õlimõõtevarras ja õlivõttur. Kaasaegsetel mootoritel ka õli taseme ja temperatuuri andur. 2) Õlipump. Tekitab ettenähtud õlirõhu bensiinimootoritel keskmiselt 2...4 bar´i, diiselmootoritel 4...6 bar´i. Õlipumba juurde kuulub ka reduktsioonklapp, mis piirab liiga kõrge rõhu teket. 3) Õlifilter. Puhastab mootorile antavat õli mehaanilistest lisanditest. Filtris on möödavooluklapp, mis laseb filtri ummistumise korral õli mootori kanalitesse otse, ilma puhastamata. 4) Õlikanalid mootoriplokis. (peakanal ja harukanalid) Neist olulisim on nn. õlimagistraal, mis paikneb piki mootoriplokki ja annab õli rõhu all põikikanalitele. Need omakorda viivad õli vänt- ja nukkvõlli liugelaagritele. 5)Õlijahutusradiaar 31. Õlifiltri tüübid 1) Jadapeenfilter poorne peenfilter paber puhastab kogu tsrkuleeriva õli. Jadafilter peab
tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega silindrisse saab sisselaske takti ajal siseneda kindel kogus filtri poolt puhastatud õhku. Sisselasketaktile järgneb survetakt, mille ajal surutakse silindris kokku sinna sisenenud õhk. Õhu temperatuur kokkusurumise tagajärjel suureneb. Survetakti lõpus pihustatakse silindrisse õhu hulka diiselkütus. Kütuse aurud segunevad õhuga ja moodustub küttesegu. Survetakti lõpus tõuseb surve tõttu temperatuur silindris nii kõrgele, et küttesegu süttib
Ühe peamasina õlitussüsteemis on kaks õlifiltrit ja üks tsentrifugaalfilter. Üks õlifiltritest on kahepoolne käsifilter, teine automaatfilter. Mõlemad filtrid töötavad tavaliselt paralleeltöös, aga saab töösse lülitada ka ühe neist. Õli automaatfilter on isepuhatuv toruvõrk filter. Kere sees on torulaudade vahele pandud filterelemendid. Ülemine torulaud on fikseeritud, alumine laud on kummitihenditega vastu kere. Torulauad on kokku tõmmatud tikkpoltidega. Filtri alumises osas on õliturbiin, mille paneb liikuma õli läbivool. Turbiinilt läheb ülekanne ühendustorudele, mis vastavalt ühendades ja lahutades filterelemente muudab elementides filtreerimise suunda, seest väljapoole ja väljapoolt sissepoole. Õli automaatfiltri filtreerimisfaas ning läbipesufaas: 19 Kui mingil juhul peaks toruelemendid ummistuma, siis on filtris
Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................
· jaoturist · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. Rõhk süsteemis 2...4 MPa. Süsteem on varustatud filtri ja kaitseklapiga. Diferentsiaali automaatblokeeringu andur juhib blokeerimisseadme tööd. Kui traktori rattad pöörduvad üle 13 kraadi, siis andur vabastab blokeeritud diferentsiaali lukustusest. Rataste otseasendi korral on diferentsiaal lukustatud, kui andur on sisse lülitatud. Lukustusseade ei tööta kui andur on välja lülitatud. Raamroolid Liigendtraktoritel kasutatakse raamrooli. Põhiosad on: · Pump · Hüdrojaoturiga reduktor · Sulgklapid · Kuluklapp
oletatakse ,et polütroobi astendaja õli. Mittetäielikult põlemata kütus tekitab ülemäära hulgal nõgi ja Arvestuslikult = GL/ µõhkL0gts = GL/G0gts tahma . Mootor töötab ebaökonoomselt , põlemiskamber ja kolvi- komprimeerimisprotsessi vältel ei muutu st. n 1 = Liigõhutegur sõltub kütuse segumoodustamise tüübist, mootori const. silindrigrupp tahmub kiiresti.
Esimesel taktil, kolvi liikumisel alumisest surnud seisust üles suleb kolvi ülaosa väljalaskeava ja silindris algab segu kokkusurumine. Kokkusurumisel rõhk ja segu temperatuur tõusevad ning hetkel, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale (27-30°, olenevalt saemargist 2,8-3,4 mm enne ü.s.s.), süütab süüteküünlalt antav elektrisäde küttesegu. Teisel taktil hakkab kolb gaasirõhu mõjul liikuma alla. Kui väljalaskeava avaneb, algab heitgaasi väljalase summutisse. Väljalaskeava avanemisel langeb rõhk silindris kiiresti. Järgnevalt avab kolvi ülaserv ülevoolu- ehk läbipuhumiskanali suudme ja karteris kokkusurutud uus kütteseguannus voolab kolvipealsesse ruumi, tõugates sealt välja põlemise jäägid. Pärast läbipuhkekanali ja väljalaskeava sulgemist algab silindris jälle küttesegu kokkusurumine ja kogu tsükkel kordub. Kolvi liikumise ajal üles, kui ta on sulgenud
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Kiirguse teel ülekantav soojushulk sõltub soojuskandja temperatuurist ja küttepindade mustsusest. Mustsus iseloomustab kiirgussoojuse neelduvust küttepinnas. Mida väiksem on küttepinna mustusaste, seda enam peegeldab see kiirgust tagasi. Praktikas ei valmista vedelkütusel töötavate katelde küttepindade mustus erilisi probleeme, sest gaaside poolelt kattuvad need tahmaga, mis on peaaegu ideaalselt must, kuid samas ei tohi tahmakiht olla paks, sest tahm juhib halvasti soojust ja tahmaga tugevalt saastunud küttepindadega katla kasutegur langeb. • Kiirgussoojusülekande intensiivsus on võrdeline soojuskandja temperatuuri neljanda astmega. • Küttepinnad mis võtavad vastu kiirgussoojust nimetatakse ekraanideks • Kiirgussoojusülekanne hakkab toimima 1000 K Konvektiivne soojusvahetusprotsess • Konv. Soojusvahetus on võimalik ainult soojuskandja kokkupuutumise teelküttepindadega.
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
