Kas 1934 aasta riigipööre oli demokraatia kaitseks? (0)

Sarnased õppematerjalid

8

odt

Eesti 1920-1939

*Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini vaja muudatusi riigis oleva korraga kooskõlas Valitsuse eesotsas Peaminister Riigivanem President

Ajalugu

110

ppt

Eesti iseseisvumine

(laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu.  Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine.  Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus.  Iseseisvuse eeldused · I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas. Nendest, kes sõjast tagasi pöördusid, sai sõjalise karastuse saanud

Ajalugu

2

odt

EV perioodist Eesti okupeerimiseni

EV perioodist Eesti okupeerimiseni 1. Vaikiv ajastu (ptk.16) 1) Sõjaväeline riigipööre Päts ja Laidoner teostasid selle 12.03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes

Ajalugu

2

doc

Autoritaarne eesti

Autoritaarne eesti riigipööre EVKL suur populaarsus lubas oletada neile riigivanema ja Riigikogu valimistel suurt edu. Vabadussõjalaste võimuletuleku ja võimu enda kätte koondamise ennestamiseks teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks

Ajalugu

1

doc

Eesti Vabariik 1920-40-ndatel

Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a. märtsis viisid Päts ja Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, põhjendades seda vapside väidetava võimuhaaramise plaanidega, kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu. Kehtestati tsensuur ja riigi kontroll, loodi kutsekodasid. 1935. a. lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. Kuigi vapsid nõudsid demokraatia taastamist

Ajalugu

8

doc

Eesti riigi rajamine

Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ­ ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ­ ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned ­ erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920

Ajalugu

4

doc

Eesti vabariik kahe ilmasõja vahel (lühikonspekt)

Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult põllumehi, töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid 4.1.Milleni see viis? Elu halvenemise tõttu hakkas rahvas süüdistama võimulolijaid ja levis kiiresti arvamus, et Eestil on vaja kärpida Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et suure võimuga riigipea suudab korra majja luua. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. 5. Millal toimus Eestis riigipööre? 12.märtsil 1934. 5.1. Kes olid selle läbiviijad? Konstantin Päts ja Johan Laidoner.  6. Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret.

Ajalugu

2

docx

Pätsi aeg, raamatu 'Eesti rahva lugu' põhjal

August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit toompea ning Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Taas kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega.Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist.

Ajalugu

Kommentaarid (0)