Landeswehri sõda oli 1919 (0)

Landeswehri sõda oli 1919.aasta suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Eraldirahu variant hakkas 1919.aasta suvel huvitama mõlemat poolt. Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu“iseseisvast töörahva riigist“. Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest . Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks.
1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitši juhtimisel. Esialgu saavutas Judenitš märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud – Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb koos kaitsjatega kotti.
Vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe, kellele Eesti Vabariigil oli välja panna vääriline vastane Jaan Poska näol. 31. Detsembril 1920. Aastal kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3.jaanuaril kell 10.30. Selsamal hetkel lõppes tegelikult ka Vadadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 Eesti sõduri elu. 14 000 Eesti sõjameest sai haavata , neist 2600 jäi invaliidiks.
Umbes kuu aega kestnud pingeliste vaidluste tulemusena saavutas Eesti esimese de jure tunnustuse.
Kõige olulisem oli siiski tõsiasi, et selle lepinguga tunnustas Venemaa „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta“.
Tartu rahu on nimetatud Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks.
1920. aastal lõplikult eluõiguse saanud Eesti riik oli tegelikkuses toiminud juba 1918. Aasta hilissügisest saadik. 1919. Aasta jüripäeval kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. Aasta juunis. Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue, nn. Asunikutalu moodustamisele.
Parlamendist sõltumatut presidenti üldse ei olnudki. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalisatsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks. Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea.
Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte.
Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond , mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja „ Postimees “. Rahva erakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond. Konstantin Pätsi Maaliidust kasvas välja põhiliselt parempoolne erakond Põllumeestekogud, mis esindas jõukamate talunike huve. Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Neljandaks olulisemaks erakonnas oli Tööerakond.
Juba 1921.a aastal astus Eesti Rahvasteliitu ja arendas seal elavat tegevust, mille peaeesmärk oli Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine. Eestist sai Rahvasteliidu lugupeetud liige ja tunnustatud vahendaja . Näiteks pani Rahvasteliidu komisjon Johan Laidoneri juhtimisel 1925. Aastal paika Türgi-Iraagi piiri.
Idaturule orienteeritud tööstusel on Eestis suur tulevik. Eesti Pank jagas tööstusele heldelt laene ja näis, et Eesti kujunebki tööstusriigiks. Kuid siis sulges Venemaa oma turu ja tühistas lepingud , mispeale Eesti majandus sattus tõsistesse raskustesse. 1924. Aasta mässukatse järel tekkinud üksmeeleõhustik andis valitsusele selleks senisest paremad võimalused. Tugevdati kaitsetolle, suurendati eksporti, kärbiti riigi kulusid , lõpetati kergekäeline laenude andmine tööstusele, see-eest suurendati aga toetusi põllumajandusele. Väga olulise mõjuga oli rahareform , mille tulemusel 1. Jaanuaril 1928. Aastal vahetas marga välja kindlale alusele seatud ja katevaraga varustatud kroon.