Esimene maailmasõda ja 1917 aasta (3)

36.Esimene maailmasõda ja 1917 aasta
Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud.
Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad .Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad „kaardi peale“);1915 sakslased riia all.
Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petrograadis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks.Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma .VENEMAAST SAI VABARIIK, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Revolutsioon jõudis eestisse mõninggase hilinemisega. rahutused Tallinnas;
Autonoomiataotlus; Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks . Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos ühelks administraatiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamis keel oli eesti keel. Vene ametnike vallandamine;
Maapäev ja poliitiline areng; valimised toimusid mai lõppus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele nagu esserid ,vähemlased, ja nn. Radikaalsotsialistid. Maapäev moodustas maavalitsuse , mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem K.Päts.Maapäeva kokkuastumise ja maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud.
Enamlaste riigipööre; 1917 aasta oktoobris otsustasid vene enamlased Vladimir Uljanovi pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada ; lenin arvates tuli mõnes paigas enne riigipööret hõivata raudteejaamad,telgraaf jm. Kui petrogradis võeti võim ära tehti seda ka eestis.
37.Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon
Maanõukogu otsus;hakkas levima arusaam et venemaa laguneb ja eesti jääb omapead .Maapäev pidas 28 novembril istungi millel võeti vastu oluline otsus et Eesti tuleviku peab määrama Eesti asutav Kogu, selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maapäev.
Enamlaste võimPopulaarsus tase oli 1917. aasta lõppus kõrge.
Iseseisvuse väljakuulutamine; Sakslaste tulekut oli oodata juba ammu ja rahvuslike liidrite hulgas oli kõpsenud veendumud , et kui maa peaks langema Saksa okupatsiooni alla, siis oleks Eestile kõige soodsam , kui enne seda oleks välja kuulutatud riiklik iseseisvus .1918 veebruari alguses näitasid kõik märgid, et kriitiline aeg läheneb. Kuuldes Saksa armee liikuvele minekust, otsustas Estonia ülakorrusele Haritlaste Klubi ruumidesse kogunenud Maapäeva vanematekogu moodustada kolmeliikmelise Päästekommite, kuhu kuulusid Päts, Jüri Vilms, ja K. Konik. Eesmärgiks oli luua organ, kellel oleksid volitused enamlaste pagemise ja sakslaste tuleku vahele jääval ajal lühikesele võimuvaheajale välja kuulutada Eesti Vabariik. Peale volitatud isikute oli tarvis ka konkreetset teksti, Iseseisvusmanifesti.jäi üle veel manifest ära trükkida ja üles kleepida.kõik se ei olnud nii lihtne sest tekkis probleeme ka trükkimisega kuna trükkimiskojad olid enamlaste valve all.keerulisem oli leida kohta kus iseseisvus välja kuulutada. 23. veebruaril ENDLA teatri rõdult loeti manifest pidulikult ette.
24.veebruaril avalikustati manifest Tallinnas ja seda kuupäeva loetaksegi Eesti Vabariigi sünnipäevaks.eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, kes on käimasoleva maailmasõjas erapooletu .Ametisse astus Ajutine valitsus eesotas K.Pätsiga ja pika hermanni troni heisati sini-must-valge lipp . Iseseisvust jätkus üheks päevaks. 25 vebr. Jõudsid Tallinna kesklinna võõrad väed, keda rõõmuhõisetega võttis vastu vaid väikesearvuline, kuid see-eest mõjukas osa elanikkonnast-baltisakslased.Algas keiserliku Saksamaa okupatsioon.
Saksa okupatsioon; kommunistid tegid üksikuid katseid saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa. 3.märtsil jõudsid sakslased Narva.Bresti rahu. Eesti anti saksa vägede kontrolli alla.De facto tunnustus; Eesti diviis saadeti laiali; K.Päts pandi vangi;J.Vilms lasti soomes maha;Ajutine valitsus ja omakaitse läksid põranda alla.asjaajamine viidi üle saksa keelele;saksakeelsed koolid;Riias kutsuti kokku Eesti- liivimaa ning riia linna ühine maanõukogu, mis hertsogiriigi välja kuulutas ja Saksa keisri selle valitsejaks palus , Saksamaal puhkes enda novembri revolutsioon.
38.Vabadussõja algus 1918-1919
Sõja puhkemine ja Eesti töörahva Kommuun ; Narva tah koondati punaarmee üksusi;ilmus ajaleht „ kommunist “;eesti sõjaväe osad olid laiali saadetud ;omakaitse jõud olid nõrgad;Sõja alguseks loetakse 1918 aasta 28.novembrit, mil kiiruga formeeritava Eesti sõjaväe esimesed üksused said veel kohal viibivate Saksa üksuste kõrval Narva all oma tuleristsed. 29.novembri hommikuks oli Narav punaste käes ja ajaloolise raekoja trepilt kuulutati välja Eesti töörahva kommuun,mis pidi olema vastukaaluks kodanlikule Eesti vabariigile ja mille valitsuse esimeheks sai Jaan Anvelt; kehtestati enamlikud reformid ;vaimulike tagakiusamine ;punane terror eestis;
Pööre sõja käigus; pidev punaväe pealtung:Inglise eskaadri saabumine Tallinnasse, kuid olukord pealinnas jäi ärevaks ja enamlased valmistusid mässuks 17. detsemberil oli koolipoiste patrull sunnitud raekoja platsil rhavahulga pihta tule avama.1919 aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma . Toimunud pööre osutus püsivaks, ja sellel oli mitmeid põhjusi. Soome abiväed saabusid;hiljem taanist ja rootsist;vabatahtlikud väeosad tekkisid: Julius Kuperjanovi partisanide pataljon ,Skautpataljon jne.õppursõdurid;johan Laidoner;Soomsurongid. 7 jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetungiks, mis kulges edukalt. Tagasi võeti Tapa , siis Rakvere ja 19 jaan. Ootamatu löögiga Narva;.meeleolu tõusis; Paju lahing( ohvrite rohke lahing;langes kuperjanov;punaväed said lüüa;);riik oli vaenuvägedest puhas:
Kevadised kaitselahingud ja pealetung; väike eesti osutuks punaarmeele kõvaks pähkliks;punaarmee arvuline ülekaal;eesti tõrjus ära (pealtungi); punaarmeed üritasid aprillis uuesti kuid taas paiskas eesti pool lahingusse viimsegi mehe;mistõttu punaste pealtung Võru ees seisma pandi;Mais asusid eesti väed juba ise pealtungi ja kandsid sõjategvuse kõige arukamal kombel oma piiridest välja; osa punaste üksusi tuli eesti poolele üle ja seda ära kasutades hõivasid eesti väed mai lõpus koguni Pihkva.; puhastati ka läti;pihkvaga samaaegselt hõivati ka Volmari;punaste vastupanu murtud;
Asutav kogu;valimised viidi rahulikult läbi; enamlastel ei olnud enam võimalus valimisi ära nurjata; Asutav kogu astus kokku 23. aprillil „Estonia“ saalis ,sest oma parlamendihoonet eesti riigil siis veel polnud.; pahempoolsed erakonnad ;August Rei( Asutava kogu esimeheks ); maaseadus ja põhiseadus;
39.Landeswehri sõda 1919
Landeswehri sõja põhjused;eesti kohal uus oht;Karlis Ulmanise ; psitsioon ebakindlam;lätis oli tegutsema jäänud märkimisväärne Landeswehr (maakaitsevägi); landeswheri väe kindral oli Rüdiger von der Goltz ; Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovidele sellel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. Sakslased lõid punaväed taganema ja vallutasid riia;Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist ent eestlased , kelle jaoks ainsaks seaduslikuks Läti valitsuseks oli Ulmanise oma, keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked; saksalsed hõivasid Võnnu;Eesti väejuhatus, valitsus ja Asutav kogu otsustasid et sakslastele tuleb täie jõuga vastu hakata ja aidata Läti seaduslik valitsus taas võimule;Nõnda nõudsid emotsioonid - sajanditega kogunenud kibedus baltisakslaste vastu- kui ka realpoliitika;Võnnu ümbruses taas ägedad lahingud;
Lahingud Võnnu all ; vastased enamvähem võrdsed;saksl. Realvastus oli parem; eesti sõdurite motivatsioon ja moraal olid kõrged( mindi ju kätte maksma pikaaegse alanduse ja ebaõigluse eest ning võtma revansi paljude kibedate kaotuste eest alates muistsest vabadusvõitlusest. Seepärast ehtisid sõdurid oma rongid kaskedega ja sõitsid lauldes vaenlastele vastu;Ernst Põdder, polkovnik Nikolai Reek jpt.19, juuni alustasid sakslased pealetungi kogu rindel ja hakkasid eesti vägesid tagasi tõrjuma;eesti vägede tsentrist murti läbi sest jõud olid ebavõrdsed;Soomsurongidel õnnestus saksalaste edenemist mõnevõrra pidurdada ja siis hakkasid Lode jaama juures rulluvasse tulemöllu saabuma abiväed, kõige esmalt Kuperjanovi pataljon , mis otse rongist lahingusse tormas. Sakslased pandi seisma, öösel saabus eestlastele abivägesid ja järgmisel päeval läksid eesti väed vastupealetungile.võidujoovastus;tungiti aina edasi; 23 juuni hommikul marssisid võidukad eesti väed Võnnusse sisse. Seda päeva tähistamegi täna oma võidupühana.
Teekond Riiani ja rahu sõlmimine Landeswehriga; sakslased taganesid;Eesti väed lõida saksa väed taas põgenema ja rühkisid edasi Riia poole.Juuni lõpuks jõuti Riia-lähedaste järvedeni,maailmasõja aegse kaitseliinini,kuhu sakslastel õnnestus koondada märkimisväärsed jõud; lahingud;hõivasid väina suudme (eestlased) johan pitka juhtimisel; olkord oli selge et sakslased riiat enda kä pidada ei suuda; Vaherahu ettepanek;Sõda oli läbi;Antanti kimbutas hirm et eestlased mutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu.3 juulil Strazde koolimajas alkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt saksamaale.
40.Vabadussõja lõpp ja Tartu rahu
Küsimus võimalikust rahust
Landeswheri sõda oli võidetud kuid vabadussõda kestis edasi; Eraldirahu variant;
Loodearmee lõpp ja narva kaitsmine
Judenits juhtimisel alustasid 1919 okt. Pealtungi Vene valge kaaartlased ; Teda toetasid tiiadelt Eesti väed;loode armee lakkas olemast; Väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma.Venemaa koondas Narva alla võimsad jõud;Narva kaitselahingud; ei suudetud eestlaste kaitset murda; 7 .dets(punaväel õnnestus krivasso juures üle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua,millega tekkis ohta, et Narva jääb koos kaitsjatega kotto.; eesti väejuhatus tõi kohale lisajõude;
Tartu rahuläbirääkimised
Eest-Vene rahuläbirääkimised;Jaan Poska ;31.dets 1920. kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3.jaanuaril kell 10.30. Sel samal hetkel lõppes tegelikult ka vabadussõda, mis oli kestnud 402 päevaja nõudnud 3600 eesti sõduri elu;
Tartu rahu
Vaherahuga oli vabadussõda lõppenud küll tegelikult , kuid mitte ametlikult-selleks oli vaja sõlmida rahuleping , milleni jõuti 2. veebruaril.selle lepinguga tunnustas Venemaa „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobdes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal eesti rahva ja maa kohta“.Tartu rahu on nimetatud Eesti vabariigi sünnitunnistuseks.