Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti maailmasõjas ja iseseisvuse sünd (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis impeeriumid hävitas I ms Euroopas?
  • Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha?
  • Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased?
  • Miks on I ms nimetatud positsioonisõjaks?
  • Kuidas mõjutas I ms Eestit ja kuidas see meile kasulik oli?
  • Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni?
  • Kuidas saavutati Eestile autonoomia ehk piiratud iseseisvus?
  • Millised olid Eesti iseseisvumise olulisemad eeldused?
  • Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis 1918a okupatsiooni ajal?
  • Mis olid Eesti vabadussõja põhjused?
  • Mis põhjustel oli vabadussõja algus Eestile raske?
  • Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle?
  • Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehri?
  • Mis riigid toetasid meid sõjas Nõukogude Venemaaga?
  • Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi?
  • Kuhu Eesti väed vabadussõja pealetungide käigus välja jõudsid?
  • Kellega sõdisid eestlased Lätis?
  • Mille puhul korraldatakse jaanituld?
  • Mis olid vabadussõja tagajärjed?
  • Milles lepiti kokku Tartu rahuga?
Eesti maailmasõjas ja iseseisvuse sünd
  • Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas?
    Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi
  • Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha?
    Sest see aeg ei olnud väikeriike ja ei usutud, et keegi neid loob ka.
  • Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased?
    Venemaad, kuna Venemaa kaitses neid.
  • Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks?
    Sest rohkem hakati keskenduma kaitsele ja seega jäid rinded paigale ning sõda toimus ühekoha peal.
  • Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid?
    Halb organiseerimine . Kõik oli läbimõtlemata (toitu ei saadud õigel ajal, riietus oli poolik ja ka liikumisega oli probleeme)
  • Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli?
    Eesti mehed said vajaliku kogemuse tulevasse Vabadussõtta.
  • Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)?
    • Saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks
    • Lihtsustus ajakirjanduse tegevus
    • Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus

  • Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni?
    Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: Enamlased ehk kommunistid (Uljanov Lenin ) ja Vähemlased (juht oli Kerenski )
  • Kuidas saavutati Eestile autonoomia , ehk piiratud iseseisvus?
    26. märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburgis. Selle tagajärjeks Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku Maapäev (Esimene Eesti Rahvaesindus)
  • Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p)
    • Tuli kokku Maapäev (1917)
    • 28.nov. 1917.a. Maapäev kuulutab end kõrgeimakd võimuks Eestis
    • 1918.a. tungisid sakslased saartelt edasi (Moodustati Eesti Päästekomitee
    • 23.veb. 1918.a. kuulutati Pärnus välja Eesti Vabariik
    • 24.veb. 1918.a. tehakse seda ametlikult Tallinnas

  • Millised olid Eesti iseseisvumise olulisemad eeldused?(4)
    • Rahvuliku haritlaskonna teke
    • Eestlaste majanduliku jõukuse kasv
    • Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts, Tõnisson)
    • Osalemine omavalitsuse juhtimises

  • Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis, 1918.a. okupatsiooni ajal?
    • Nad muutsid koolid saksakeelseteks
    • Viidi välja toiduained ja varud, et ei saaks sõdida
    • Eesti seltsid ja erakonnad keelati
    • Eesti rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali; mitu tuhat arreteeriti, mitmed juhtivamad Eesti tegelased sh. peaminister Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse.

  • Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks?
    • Ei saa nimetada kodusõjaks, sest seda püüti näidata kodusõjana (Venelaste poolt). Venemaa tegi Narva tööliste kommuuni , mis näitaks, et Narva ja Tallinn võitlevad oma vahel(See oli tegelt sõda Vene ja Eesti vahel)
    • Samas saab seda nimetada kodusõjaks, kuna Eesti kaks poliitilist võimu võitlesid oma vahel.
    • Eesti Vabadussõja algust võib teatud tingimustel vaadata ka kui kodusõda , kuna sõja esimestel kuudel olid sissetungivas punaarmees ülekaalus eestlased. Samas võrreldes Läti ja Soomega jäi Eestis elanikkonna toetus punastele väiksemaks ja vähenes sõja kestel järjepidevalt. Vabadussõjas tervikuna jäid kohalikud enamlased tühiseks vähemuseks Eesti vabariigi hävitamiseks rakendatud punavägedest.

  • Mis olid Eesti vabadussõja põhjused?
  • Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise Vene impeeriumi alad sh. Balti alad, mis olid sõjas langenud Saksa poolele
  • Lenini idee suurest maailmarevolutsioonist, mis reaalsuses oli kommunistide maailmavallutuskava – esmajärjekorras oli Euroopa vallutamine .
  • Saksa keisririigi kokkuvarisemine I maailmasõjas
  • Eesti riik oli juba olemas ja paljud Eesti noored olid isamaaliselt meelestatud ning valmis kallaletungijaid tagasi lööma.
  • Mis põhjustel oli vabadussõja algus Eestile raske?
    • Maa oli laostatud tänu Saksa okupatsioonivõimu poliitikale, kus kõik mis võimalik oli Saksamaale veetud. Kohati inimesed nälgisid.
    • Eestlastel puudusid relvad, et ennast kaitsta. Esimesed relvad saadi väevõimuga taganevatelt sakslastelt võttes ja Soome ja Inglismaa abi /sh. kergekuulipildujad)
    • Eestil puudus sõjavägi, kuna mobilisatsioon oli läbi kukkunud. (enamus ei uskunud et väike Eesti Suure Venemaa vastu saab)

  • Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele)
    Soome, Rootsi, Inglismaa,Taani
  • Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle?
    Kuna punased ei andnud rahvale maad ning panid peale piirangud palju võis olla loomi jne. Punased lubasid ka võrdsust, kuid seda ei tunlud.
  • Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i?
    • Eestlastel oli moraal kõrgem (nad tahtsid sakslastele kätte maksta orjuse aastate eest)

  • Mis riigid toetasid meid sõjas Nõukogude Venemaaga?
    Usa, Suurbritannia , Soome
  • Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi?
    Umbes 200 000 meest
  • Kuhu Eesti väed vabadussõja pealetungide käigus välja jõudsid?
    Eestlased jõudsid Peterburgi, Riiga ja Pihkva
  • Kellega sõdisid eestlased Lätis?
    sakslastega
  • Kirjelda lühidalt Landeswehri sõda?
    Sakslased kukutasid Lätis vabariigi. Balti-sakslased alustasid samuti punaste vastu sõdimist, hõivates Riia ning jõudes Võnnu juurs Eesti vägedeni. Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist , ent eestlased kes pidasid seaduslikuks Läti valitsuseks rahvuslikku Kārlis Ulmanise valitsust keeldusid. Eesti väejuhatus ja valitsus otsustasid, et sakslastele Lätis tuleb täie jõuga vastu hakata, ning juunis rünnati Eesti piiri suunas liikuvaid Saksa jõude. 19.juunil alustasid sakslased pealetungi tõrjudes Eesti väed tagasi. 21.junil murti Eesti rinne läbi ja liiguti kiirelt Eesti suunas, kuid tulemöllu saabunud Eesti abiväed pöörasid sakslaste pealetungi hoopis taganemiseks. 23.juunil 1919 marssisid Eesti väed Võnnusse, murdes sakslaste vastupanu selles lühikeses sõjas. Seda päeva tähistamegi 23.juuni võidupühana süüdates iga aasta jaanipäeva võidutuled üle kogu Eesti.
  • Mille puhul korraldatakse jaanituld ?
    Võnnu lahingu võidu puhul 23. Juuni (võidupüha)
  • Mis olid vabadussõja tagajärjed?
    • Eesti oli kätte võidelnud vabaduse, mis oli kaotatud ca.700 aastat tagasi ja Venemaa tunnustas Eesti riiki de jure „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta“.
    • Eesti sai proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest (15 milj.) ja lubadusi soodsateks majanduslepinguteks. Ühtlasi andis Venemaa lubaduse tagastada Eestile kultuurivarad, mis sõja jooksul olid siit Venemaale veetud.
    • Piirides lepiti kokku et Eestile jääb teatav ala Narva jõe ääres (nn. Narvatagune) ja et Setumaa läheb tervikuna Eestile.

  • Milles lepiti kokku Tartu rahuga?(4 p. välja tuua)
    • Venemaa loobus igaveseks ajaks Eestist
    • Venemaa tunnustas Eestit
    • Pandi paika riigipiirid
    • Venemaa tagastas kultuuripärandid Eestile
    • Venemaal asuvad eestlased said ajapikku kodumaale tagasi
    • Eesti sai 15milj. kuldrubla

  • Eesti maailmasõjas ja iseseisvuse sünd #1 Eesti maailmasõjas ja iseseisvuse sünd #2 Eesti maailmasõjas ja iseseisvuse sünd #3 Eesti maailmasõjas ja iseseisvuse sünd #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor shinso Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti vabadussõda-iseseisvumine-vabanemine
    3
    docx

    Eesti vabadussõda, iseseisvumine, vabanemine

    Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see eeldas venemaa ja saksamaa lüüasaamist 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Vene impeeriumit, sest nii oli neil ainuke võimalus kaitsta oma privileege 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest kaitserelvade areng oli tunduvalt kiirem kui ründerelvade ja siis paljud hukkusid proovides ülevõtta teatud positsioone? 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? 1917. aastaks oli Venemaa sõdinud juba ligi kolm aastat. Alalised kaotused ja taganemised sõjaväljal olid kasvatanud sõdurite vastumeelsust sõja suhtes ja ka tavakodanikud ootasid majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes 10000 suri. Eesti sõdurid said sõjast palju kogemust peagi tulevale

    Ajalugu
    Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700
    36
    docx

    Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

    Tallinnat 1570 ja 1577.a. (vt. filmi “Viimne reliikvia”) 1577 kogu Liivimaa Venemaa valduses va. Tallinn ja Hiiumaa Liivi sõda on julm põhjusel et iga riik sõdib Eestis enda eest, alles sõja lõpu poole kujunevad liitlasteks Rootsi ja Poola, kes 1579-1581 tõrjuvad Vene väed Liivimaalt välja. Venemaa kaotab Liivi sõja. Sõda lõpeb: 1582 – Jam Zapolski rahu Poola ja Venemaa vahel. 1583 – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti jagatakse Liivi sõja järel Taani, Rootsi ja Poola vahel Venemaa loobus esimest korda „igaveseks ajaks Eestimaast“. Liivi sõda Eestimaa jaoks katastroof – valdav osa rahvastikust hukkus. Linnad ja kaubandus käisid alla ja ei saavutanud enam kunagi endist tähtsust Eestimaa kolme kuningriigi võimu all („kolme lõvi võimu all“) (1583-1629/1645) Põhja-Eestis oli Rootsi võim – loodakse Eestimaa hertsogkond, maa jaotati linnuseläänideks.

    Ajalugu
    Vene- ja Eestiaeg
    6
    rtf

    Vene- ja Eestiaeg

    aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi

    Ajalugu
    I maailmasõja lõpp ja Vabadussõda
    7
    docx

    I maailmasõja lõpp ja Vabadussõda

    Kuberneri asemel hakkas Eestimaal keskvõimu esindama komissar, ja selleks sai Tallinna linnapea, vandeadvokaat Jaan Poska. Poska oli õigeusklik, liikus peamiselt vene seltskonnas ja nõudis oma alluvailt vene keele kasutamist (seni, kuni seda nõudis seadus), kuid ometi sai algav iseseisvusliikumine endale Poska näol tugeva liitlase ja eestkõneleja. Autonoomiataotlus Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Ajutisele Valitsusele esitatigi vastav eelnõu, kuid Peterburis aimati selles peituvat separalistlikku tendentsi ja üritati asja kalevi alla lükata. Eesti poliitikud panid eelnõu heaks mängu kõik oma sidemed, samuti osutus väga mõjukaks Petrogradi eestlaste võimas ja hiilgavalt organiseeritud meeleavaldus 26. märtsil. Mitmekümne orkestri saatel, nii punaste kui sinimustvalgete lippude

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda
    20
    docx

    Esimene maailmasõda

    Ternopoli joonel. 191 21.veebruar ­ Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni ­ Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli ­ Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp ­ Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts ­ Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts ­ Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill ­ USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober ­ Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober ­ enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember ­ Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar ­ Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda
    40
    docx

    Esimene maailmasõda

    Ternopoli joonel. 191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.

    11.klassi ajalugu
    Esimene maailmasõda ja 1917 aasta
    3
    doc

    Esimene maailmasõda ja 1917 aasta

    Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petrograadis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks.Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma

    Ajalugu
    Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni
    5
    docx

    Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni

    ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel. Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem kütidiviis), mis oli Vene paremaid väekoondisi, kuid kanti kaotusi. Eestlastel väeosasid polnud, kuid näidati end heade sõduritena. Olukord tagalas : Tekkis puudust tähtsaimatest tarbekaupadest, hinnad tõusid, must turg

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun