5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
135 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kylli6
Õppematerjali autor
nende rahvad. Inimene kes hakkab aga orjaks, ei anna, vaid müüb end – vähemalt oma ülalpidamise eest. Mille eest aga müüb end rahvas? Kuningas ju kaugeltki ei toida oma alamaid, vaid just nemad elatavad kuningat. Ning kuningas ei ela vähesest. Väide, et inimene annab end ära tasuta, on absurdne ning arusaamatu. Väita sama kogu rahva kohta tähendab eeldada hullumeelsetest koosnevat rahvast. Hullumeelsus aga ei loo õigust. Ühiskondlik leping kätkeb endas vaikivat kohustust, mis ainsana saab jõustada kõik teised kohustused: nimelt sunnib riik üldisele tahtele kuuletuma igaühe, kes iganes püüab sellest keelduda. Just isiklik vabadus annab poliitilisele masinavärgile elu ja teovõime ning seadustab ka kodanikukohustused, mis teisiti oleksid absurdsed ja türanlikud ning kutsuksid esile suuremaid kuritarvitusi.
Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud
õnnistama hetke, mis rebis ta igaveseks välja loomulikust seisundist, tehes rumalast ja piiratud loomast mõistusega olendi ja inimese. Kui riik ehk polis on vaimne isik, kelle elu seisneb tema liikmete liidus ja kui tema tähtsaimaks ülesandeks on enesesäilitamine, siis vajab ta teatavat kõikehaaravat ning sundivat jõudu, mis iga tema osa tervikule sobivamail kombel liikuma paneks nind neid juhiks. Ühiskondlik leping kehtestab kodanike vahel säärase võrdsuse, et nad kõik võtavad endile kohustused ühtedel ja samadel tingimustel ning neil kõigil peavad olema ühesugused õigused. Ühiskondliku lepingu eesmärk on lepinguosaliste ellujäämine. Ühiskondliku lepinguga anti riigile eksistentsi ja elu. Seadus pole õigupoolest midagi muus kui kodanike ühenduse tingimused. Seadustele allutatud rahvas peab neid ise looma.
teesklemise ja kunstliku vastand. Inimene eksitab oma loomuliku ise oma keeruka kultuuri labürintidesse. Progressi käigus alati hävib midagi, sellepärast on progress halb. Naasmine loodusesse on olukord, kus süstemaatilist ekspluateerimist ei olnud. Seevastu ei usu Rousseau, et on võimalus hävitada ühiskonda, kui see juba rajatud on. Nüüd peame ühendama loodusliku seisundi ja ühiskondlikud eelised. Ühiskondlik leping: ,,Igaüks meist annab kogu oma isiku ja kogu oma võimu üldise tahte kõrgema juhtimise alla ning peale selle tunnistame me kõik iga ühiskonnaliikme terviku lahutamatuks osaks." Üksikkodanikest on kõrgemal ainult üldine tahe. 6 Rousseau praktiline väärtus tänapäeval Rousseau hülgas kõik oma lapsed, kuigi ise kirjutas raamatu kasvatusmetoodikast: ,,Sellel, kes pole võimeline täitma isakohustust, pole õigustki isaks saada
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1. Positiivõiguse
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?
Tallinna Nõmme Gümnaasium Thomas Hobbes Referaat Anete Palmik 12a klass Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................3 Elulugu.................................................................4 Looming...............................................................5 Looduslik seisund ja ühiskondlik seisund............7 Loomulik seadus .................................................8 Suverään ja riigialamad........................................9 Kokkuvõte..........................................................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it
au iseloomustab esmajoones aadlit aadliau tähtsaim nõue on julgus au tähtsus monarhiates: Pol tagab seaduste valitsemise Monarh sõltub aadlist, kuid au nõuete tõttu pole aadel kõigeks valmis Maj tagab üldise konkurentsi, mis elavdab majandust 18. sajandi meritokraatlik aumõiste aadliau alternatiiv meritokraatlik kodanikuau silmapaistvate inimeste tunnustamine/premeerimine lootus asendada edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võitlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga Romantilise au paradoksid au uus dimensioon eneseväljenduse ja enesetruuduse ideal romantilise kunstniku (boheemlase) ,,aukoodeks" vastandumine ühiskonna konventsioonidele, materialistliku, konventsionaalse tavaelu põlgus individuaalne au on seotud ka isamaaarmastusega, milles tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi) au
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid