Vabadussõja slideshow (0)

Vabadussõda
Autorid:
Rauno Sander
Karlo Kalamees
Vabadussõda
sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti
iseseisvuse säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.
novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude
Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja
nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.
Sõjakäik
28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega
üle Eesti piiri, armeese kuulusid kokku umbes 12000
meest.
Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919.
12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25.
mail Pihkva.
Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid.
Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel
Vabadussõja ägedaimad lahingud.
2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping.
Vabadussõda=kaitsesõda
Strateegiliselt oli Eesti Vabadussõda kaitsesõda, olles
täielikus kooskõlas Eesti tolleaegsete välispoliitiliste
eesmärkidega.
1919 aasta jaanuari pealetungil selgus omade kindel
üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur
algatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline
ettevalmistatus
Eduka lahingutegevuse aluseks Vabadussõjas oli Eesti
sõjaväe kõigi väeliikide ­ jalaväe, suurtükiväe,
soomusrongide ja soomukite, mereväe, ratsaväe ja
inseneriväe tihe ning täpne koostöö.
Abi
Eestit aitasid Vabadussõjas paljud riigid:
Inglismaa saatis Eestile appi oma sõjaväelaevad ja
laskemoona.
Soome andis Eestile relvi, laskemoona ja rahalist laenu.
Rootsist tuli kompanii vabatahtlikke Eestit abistama.
Taanist tuli palju vabatahtlikke appi.
Saksa väed abistasid samuti Eestit tõrjudes tagasi mitu
vaenlase kallaletungi.
1917 aasta tähtsamad sündmused
20. juuli ­ Maapäeva poolt valitud Ajutine Eesti valitsus
astub ametisse.
15. november ­ Eesti Maanõukogu kuulutab end
ainsaks kõrgema võimukandjaks Eestis ja tunnitab
kehtetuks Vene riigi ülemvõimu.
15-18. detsember ­ Tallinnas toimub Eesti väeosade
esindajate nõupidamine. Eesti diviisi juhtkond jaotab
Eesti piirkondadeks ja jagab piirkonnad ära eesti
rahvusväeosade vahel.
1918 a. tähtsamad sündmused
3-12.jaanuar -Tallinnas toimub teine ülemaaline eesti
sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti
iseseisvuse väljakuulutamist.
6.veebruar -Moodustatakse Eesti Päästekomitee
koosseisus: K. Päts, J. Vilms ja K. Konik.
30.november -Punaväed vallutavad Petseri.
31.detsember -Punaväed on vallutanud ligi
kolmveerandi Eesti territooriumist ja ähvardavad
vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja
Pärnut. Sellest hetkest vaenlase edasitung peatati ja
hakati mobiliseeritutest moodustatud üksustega täitma
tühimikke rindel.
1919 aasta tähtsamad sündmused
14. jaanuar ­ Vallutatakse tagasi Tartu linn.
18. jaanuar ­ Vallutatakse tagasi Narva.
19. jaanuar - Asutatakse Vabadussõja muuseum.
1. veebruar ­ Vallutatakse tagasi Valga ja Võru.
1. aprill - Petseri lähistel käivad ägedad lahingud.
10. juuni - Eesti ja Saksa vägede vahel sõlmitakse
vaherahu.
31. detsember - Kirjutatakse alla vaherahu lepingule,
mis hakkab kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal.
1920 aasta tähtsamad sündmused
3. jaanuar - Jõustub vaherahu Eesti ja Venemaa vägede
vahel.
2. veebruar - Kirjutatakse Tartus alla Eesti ja Venemaa
rahulepingule.
15 juuni - Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi
Põhiseaduse
Kokkuvõte
Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati
olematuks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit
kuldrubla Vene kullavarudest. Rahulepingule kirjutati alla
2. veebruaril 1920. a. Nõukogude Venemaa deklareeris,
et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust,
loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist
suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja
-maa kohta..."
402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku
võiduga. Eesti kaotas langenutena hinnanguliselt 3600­
4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd
saabus võimalus hakata pea kaks aastat tagasi välja
kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama.
Eesti Vabadussõda
"Ehkki vaene on see pind, kuhu saatus on meid paigutanud, kuid
sügavale siia oleme me oma juured ajanud. Iga paelõhe, soomülka,
raba ja liivakingu sisse on meie tahtmise terasjuur puurinud. Ja siit ei
kisu seda välja miski jõud. Meie isade higiga on see pind siin
rammutatud. Meie põlvkonna verega on ta vabaks võidetud. Kogu
jõudu pingutades loome me siin oma iseseisvat riiki. Täis rõõmu,
julgust, tahtejõudu ja uhkust oma maa ja rahva vastu teeme seda
tööd adraga. Aga kui vaja, siis ka mõõgaga.
Midagi pühamat, kallimat, ilusamat ja armsamat ei suuda meie
mõttelend ette kujutada, kui seda on meie isade maa siin Läänemere
kallastel. Temale on pühendatud meie südame puhtamad tunded,
meie mõistuse võidud, meie tahtejõu sitkus. Tema pind jäägu
igavesti vabaks, et rahulikult võiks temas uinuda põlvkonnad, kes
siin oma tööst suurt väsimust puhkavad. Tema õnneks oleme me
valmis ohverdama kõik. Kuigi kaduv on meie töövili, jäägu igavesti
õnneliku, vaba ja iseseisvana püsima meie isade maa - meie Eesti!"
President Konstantin Päts
Lõpp.
Loodetavasti oli huvitav...