2000 katku haigestumise juhtu. Katku surm Haapsalu lahes Küla inimestest tühjaks Inimesed peitnud end katku eest Oru vallas Keedika külas murdnud metsadesse. Katk otsinud neid katk väga palju inimesi maha. Üks mööda metsi taga. vanapoiss vedanud surnuid Katk läinud viimaks lootsikuga Kondimaa poole kalmistule. Katku ta ei kartnud. Kui läinud surnuga, üle Haapsalu lahe Noarootsi. siis ajanud ise laulujoru; saanud ta Üks naine tulnud talle saarel surnu maha maetud, siis rüübanud vastu ja ütelnud: "Tere tulemast! pudelist viina ja sõitnud kodu Jumalale tänu, et sa ometi poole. Sedaviisi läinud asi Keedika ükskord ka siia said! Küll meie külas kuni viimane inimene ära sind kaua oleme oodanud
Kui sa ei näita oma tundeid, siis arvab ka laps, et nii on õige. Sellisel juhul sulguvad nad endasse ja ei räägi enam oma muredest. Proovi jäädvustada ka mälestust lahkunud lähedasest, et ta teda ei unustaks. Seleta lapsele, et lahkunu on nüüd paremas kohas ja näeb teda. Surnu korrastamine See on viimane teenus surnule ja selle puhul tuleb austada surnu eelnevaid soove ja uskumusi puudutavaid tavasid. Samuti suhtuda ja käituda surnuga austusega. Surnu korrastamiseks tuleks valmis panna kõik selleks vajaminevad vahendid ja uurida kas omaksed tahaksid olla korrastuse juures. Samuti küsida kas omaksed soovivad jätta ehteid, mida lahkunu armastas kanda. Korrastamiseks kasutada ühekordseid vahendeid ja kaitseriietust. Surnu peaks asetsema sellili lamavas asendis, pestakse peast alustades ja liikudes allapoole. Pestakse alkoholi sisaldava ainega, see on desinfitseeriv ja siis ei vaja eraldi kuvatamist
.. Intsest Oh seda tegu, võeh võeke, mis tegi mu väike õeke: külapoisile ära läks ta, mind jättis õeta üksinda! Külapoiss viis ta, ei tänandki, õde — ta ümber ei käänandki! Kuldaväärt hää oli siiski ta— sellest aru ma küll ei saa! Intsest Ma neidu armastasin, ei kostnud ta “ei” ei “ja”. Vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Hetero, vägistav Et naine on poolinglit ja poolhoor, on tõsi nagu naatrium ja kloor on sool! Hetero Nad lähevad mööda surnuga. Ei surnu pärast leina ma. Ma tahaks, oleks surnud sa, siis teeksin leinalaulu ma. Kuid nüüd ei saa! Hetero, nekrofiilia Kust sa tuled, kuhu lähed? Kas sul naine, võõras mees? Säält ma tulen, sinna lähen, olen vaene reisimees. Hetero, ideaalidega Mis sina kaebad ja mis sina valutad? On sinust sõbrad lahkund, mingu nad! Jättis su arm sind - jätku ta! Ei võinud sul armastus osaks saada, - katsu end kunstlikult armastada! Sex-toys ja masturbatsioon Kuid väljal kõnnib põllumees
Mingi ülekande teel antakse puule enda haigus. Kagu-Eesti eksisteerivad ristipuud, eelkõige on neid säilinud Võrumaal ning Tartu maakonnas on kolmes kihelkonnas samuti need traditsioonid rohkem või vähemal määral säilinud. Setumaal on väga omapärased ning tähtsad lautsipuud. Samuti seotud matustega, kuid hoopis teises tähenduses. On oma nime saanud sellest, et enne matmist hoiti surnuid kodus lautsil. Majapidamises aga ei ole hiljem hea hoida asju, mis puutusid surnuga kokku, mis tõttu viidi surnuga seotud esemed lautsipuu alla, kuhu need jäeti kõdunema. Need puud asuvad küla piiril ning on ka teatud piiri tähistajaks, sinnamaani saatis terve küla surnut, kuid sealt edasi läksid lähemad sugulased ja sõbrad. Lautsipuu juurde löödi puruks ka surnu pesemiseks kasutatud nõud. Kultuslikud kivid On päris mitmeid erinevaid kive, mis kultusliku üldmõiste alla lähevad: lohukivid, liukivid, ravikivid, ohvrikivid, jäljekivid.
Nende üle katuse lendamine ja häälitsemine ennustab surnuid. Kaarnad ennustavad just sugulaste surma -7- 5. KOKKUVÕTE Eesti surmaennete puhul on tähelepandav üldine uskumus, et surm tuleb ikkagi siis, kui on saabunud selleks määratud aeg. See tingib ka eesti surmaennete funktsiooni: püütakse ette aimata, mis inimest ootab, ja alles siis, kui inimene on juba surnud, püütakse kontaktide vältimise või surnuga lepitamise abil ära hoida järgmist suremist. -8- 6. KASUTATUD MATERJAL Internet: http://www.folklore.ee/tagused/nr25/ttiar.htm http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2009/11/eestis-tuntud-surmaended.html http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vadja/mytol/surmenne.htm -9-
Paul saadetakse tagasi laagrisse teiste juurde ning peagi on nad taas ka rindel. Seal juhtub temaga midagi sellist, mis ei anna talle mõnda aega rahu. Nimelt kui ta parajasti kahe tule vahel lehtris on, siis kukub sinna üks prantslane ja ta torkab teda mitu korda pussiga, kuid need hoobid ei tapa meest kohe. Ta elab veel üsna kaua, alles järgmise päeva pärastlõunal heidab lõpuks hinge. Paulil on süümepiinad ja ta räägib surnuga. Ta mõistus pole selge. Ta leiab mehe sõjaväepileti ning loeb sellelt kadunukese nime ning ameti Gerard Duval, trükkal. Alles siis, kui ta omade juurde tagasi jõuab ja juhtunu südamelt ära rääkida saab, hakkab tal kergem ning ta unustab selle ajapikku ära. Järgmine, kes tõsiselt haavata saab, on Kropp. Ka Paul saab vigastada, kuid mitte nii tõsiselt. Siiski suudab ta end lasta koos Albertiga katoliiklikusse hospidali toimetada. Teda opereeritakse ja ta saab taas
graveerimisele. Tavaliselt lähedased otsustavad, kus nad lahkunuga hüvasti jätavad. Selleks, et lahkunut surnuaeda viia renditakse matuseauto. Tavaliselt viib matusetseremoonia läbi jutlustaja aga igakord teda ei soovita sest mõni lähedane tahab seda ise läbi viia. Otsitakse sobiva hinnaklassiga peie pidamis paik, kus toimub söömine ja võetakse napsu surnu mälestamiseks. Kava: Kogunemine kirikus Jutlus (surnu mälestamine) Laulmine Surnuga hüvastijätmine Surnu viimine matuseautosse Sõit surnuaeda Surnu viimine hauaplatsile Viimased hüvastijätusõnad Surnu sängitamine mulda Visatakse kolm peotäit liiva Haua kinni ajamine Haua katmine pärgade ja küünaldega Sõit söömiskohta Peielaud (enamasti kaks tundi ) Kojuminek Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe
abiellu astumist tähistavad traditsioonilistes kultuurides siirderiitused. Inimese elu koosneb paljudest erinevatest üleminekutest, kus tema sotsiaalne seisund muutub, näiteks leeriõnnistamisel tunnistatakse laps täiskasvanuks. Väga oluliseks peetakse sündi, puberteeti, kihlust, abielu, rasedust, isadust ja surma. Lapsele on oluline tema nimi, näiteks õigeusklikel anti lastele sünni päeva pühaku nimi. Kunagi jäeti surnuga üsna pikalt hüvasti, surnu valvamisel lauldi vaimulikke laule, mis olid kinnituseks lahkunu minekul teise ilma. Lõuna-Aafrikas Swazi'de seas toiub uue kuninga kroonimisel imelik rituaal. Kui see oli toimumas, siis iga kodanik pidi kuningat avalikult mõnitama ja kritiseerima, tehes tema sobimatusest suure vaatemängu. Sarnaselt sellele oli avatud sotsiaalne kriitika lubatud keskajal mõnel pool Euroopas karnevalidel, kuid mitte ülejäänud aasta jooksul
Hing on kas hauas, hiies, taevas, põrgus, manalas, toonelas. Eestlaste kaugenemine surnutest ja surmast saab alguse just sellel perioodil. Surnutest saavad kurjad vaimud, kuradid jm. taolised olendid. Usuti luu ja liha ülestõusu. Materialism: erinevad käsitlused maailma tekkest. 1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline 3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu sauna, inimestest eemale, siis praegu hoitakse teda elumaja toas või verandal. Surnuga säilivad need kombed, millel on olemas ka materialistlikud seletused. Mitmeid toiminguid sooritatakse esteetilistel kaalutlustel (surnu suu ja silmade sulgemine). Valitseb usundiline paljusus. Väetamistoimingud ja nende kajastused eesti rahvausus TAPMINE – tapmisega kaasnes suur rõõm, aga lõbu pärast ei tapetud. Ainult tapmine, mis on kõhklusteta ja kahtlusteta saab olla väge sisaldav = rituaalne tapmine – erilisel ajal, erilises
Kemmerichi ema, et teatada tema hukkumisest. Ta ei rääkinud Kemmerichi emale tõtt, kuidas tema poeg tegelikult suri, vaid mõtles loo välja, mida ta ise ka peaaegu uskuma jäi. Paul saadetakse tagasi sõjalaagrisse teiste juurde, peagi on nad tagasi rindel. Rindel juhtub Pauliga intsident. Ta jääb üksinda tule alla. Ta varjas end mürsulehtris. Juhuslikult hüppab lehtrisse sisse üks prantslane, Paul pussitab ta oma relvaga surnuks. Paulil on pärast seda süümepiinad ja ta räägib surnuga. Ta mõistus pole selge. Järgmine haavatutest on Kropp. Samal ajal saab ka Paul vigastada, kuid mitte nii tõsiselt. Nad lasid koos Kroppiga end katoliiklikusse hospidali toimetada. Teda opereeriti ja ta sai terveks. Kropil ambuteeriti jalg. Peale ambuteerimist tahab Kropp ennast maha lasta, kuna tema arust pole elul enam mõtet. Paul läks tagasi rindele. Pärast seda Kropp ja Paul enam ei kohtunud. Katoliiklikus kirikus oli teisigi haavatuid. Kui sõdur oli väga
Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirveste kultuur. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead). Matmiskombed (kalmistud asulast väljas, küngastel). 8. Asva kultuur kindlustatud asulate kultuur. Looduslikult kaitstud paikades. 9. kivikirstkalme erilised maapealsed kalmeehitised. Suurtest kividest laotud 5-8m läbimõõduga ring. Keskele pandi kirst surnuga. (Nooremast pronksiajast) 10. tarandkalme Nelinurksed, 1-2 m laiused ja 2-3 m pikkused kivimüüridest kalmed. (Eelrooma rauuaajast) 11. väikeselohulised kultusekivid seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga. 12. saaga Viikingite jutustused sõjakäikudest, kaotustest, võitudest. 13. ruunikivi langenud viikingite mälestusmärk ? 14. tsuud eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj 15
rohkuse poolest suudab Eestiga Läänemere ümbruses võistelda üksnes Gotlandi saar. Ka kogu siinne arheoloogiline leiumaterjal osutab väga tihedatele sidemetele nii Rootsi viikingite kui ka Venemaa varjaagidega. Muistsetest eestlastest kui viikingite maailma täieõiguslikest liikmetest annavad tunnistust rohked kalmeleiud. Mõistagi maeti koos ehete ja relvadega vaid ühiskonna rikkamaid liikmeid, piirkondade ja külade vanemaid ning nende perekondi. Relvad ja ehted, mis koos surnuga põletati, olid mõnikord Skandinaavia päritolu või sealsete eeskujude järgi kohapeal valmistatud. Eriti internatsionaalsed on olnud relvad, mis on ka mõistetav, kuna sõjas oli vaja püsida naabritega võrdsel tasemel. Ka meeste ehted ning küllap rõivadki on Eestis olnud sarnased ülejäänud Põhjamaade omadele. VIIKINGIAEGNE RÕIVASTUS Eesti meeste rõivastus viikingiajal sarnanes tugevalt kaasaegsete skandinaavlaste omaga, eriti suur
millest müürikivid harva välja paistavad. Tavaliselt on kalmed rajatud kõrgematele kohtadele iidsete külade lähedusse. Alates 4.-5.sajandist loobuti tarandimüüride ehitamisest. Ometi maeti Eestis surnuid kuni 13.sajandini maapealsetesse kivikalmetesse. Enamasti on need suuremad või väiksemad, korrapäratult kividest ja mullast kuhjatud künkad. Alates 2.sajandist hakati surnuid ka põletama. See toimus tavaliselt väljaspool kalmet oleval põletuskohal ning luud ja koos surnuga tules olnud esemed pandi kalmesse. Harva tuli ette ka surnu põletamine kalmel. Peale surnu hävitati tihti ka tema asjad- need murti katki või väänati kõveraks. Tuleriidalt kogutud jäänused loobiti enamasti kalmesse laiali. Sageli maeti surnud eluasemete juurde või isegi nende sisse. Surnud sängitati madalatesse haudadesse selili väljasirutatud asendise, käed rinnal või külgedel. vahel riputati hauda punamulda-ookrit. Haudade põhja asetati kuuseoksei ja kasetohtu
Esimesena avastab ta saunanaine, kes ka varem Jussi pärast muret oli tundnud. Jussi surmas süüdistab kogu küla Mari ja Andrest. Jussi surm jääb Vargamäele ja eriti Mari südamele paksu uduna rippuma, rusudes sealset elu ja inimesi ning muutes Mari samamoodi nukraks perenaiseks, nagu seda oli Krõõt. Juss maetakse surnuaia taha, kelli talle ei lööda, lauluraamatust loeb talle Andres, mis maril kuidagi meelest ei lähe. Samas muutub Andres aina tõredamaks, tõdedes, et surnuga ei saa võidelda, selle peale peab aga Mari targemaks oma mõtted enda teada hoida. Järgmiseks suureks löögiks Vargamäel on nakkushaigus, mis viib endaga kariloomad ja enamus lastestki, Mari ja Andrese puhul Kata, Juku ja Anni. Peres oli sellel ajal 7 last: Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Mari seletab seda Jussi kätemaksuga ning ei suuda endale andestada, seda enam, et ta salaja südames ju
tekkinud, millele ta pidevalt piiblist kinnitust leiab. Peres on parajasti 7 last, kui lasteepideemi ühtegi sellekandi peret puutumata ei jäta. Kõigepealt surevad Juku ja Kata, siis Anni. Matuseid ei puhuta suureks, sest sel ajal on juba igas majas oma surnud lapsed ja ega oma lapsi mattes teise pere laste matustele tulla saagi. Mari on kindel, et olukord on Jussi kättemaks ning Andrese muudab Mari ebausk veel vihasemaks. Andres mõistab, et surnuga võidelda on võimatu ning Mari hoiab edspidi oma mõtted endale, kuigi see ta olemist kergemaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakuse poolest ka Pearu. See suudab peolt ära ajada auväärse köstri ja ta aatekaaslaselt rätsepa. Pearu käib rätsepa tehtud "viletsate" pükste pärast püksata ringi ja saab selle eest naiste käest peksa. Vahepeal on sulaseks Jaagup, kes mängib ilusasti lõõtspilli ning armastab Põlluotsa Roosit, kes on kihelkonna kõige ilusam tüdruk
Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jäänud puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele ei saa tullagi. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Viha on seda suurem, et surnuga on suisa võimatu võidelda. Teose viimases osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas,
Seda põhjustab geograafilise ja informatiivse avatuse kasv- kokkupuude teistsuguse elulaadi ja uskumustega. (lk 30) surmakujutelmad- ratsionaalne maailma seletus ei loo eeldusi huvi tekkeks. · Millist rolli täidavad vastutusmehhanismides surmakujutelmad? Surmauskumuste puhul on- suremise loomusel rituaalne aspekt, mis tähistab suremise loomuse sõltuvust rituaalidest ja moraalne aspekt, mis tähistab surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomuse sõltuvust surnuga tehtavatest rituaalidest. Surmauskumuste puhul on ka surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus, kus on rituaalne aspekt e. suremise loomus on seoses inimese moraalsusega ja moraalne aspekt e. surmajägse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus on seoses inimese moraalsusega · Miks kaasaegsed kultuuris surmauskumuste mõju on väike? Tänapäeva euroopalikus kultuuris on inimeste ja looduse vaheline seos vähenenud ja ainujumalauskumused taandunud perifeersetele aladele
Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad, kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama. Loodus tekkis suurest paugust. Loodusele ei pöörata enam suurt tähelepanu, pigem suureneb keskkonna reostus, prügi maha viskamine. 21. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus ,,uue" ja ,,vana" vahel kultuuris - Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine) - unenägude sümboolika (millegi ettenägemine)
õigeusklikeks. Siiidid Imaan(koguduse usujuht)on tähtis ja tiitlit pärandatakse edasi, usuliseks aluseks on koraan ja imaami õpetus. Pühakiri koraan (originaal asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele. Taevane koraan on kirjutatud araabia keeles) Rajaja Mohammad. Pühad paigad Mosee, Kaaba tempel, Mediina, Meka. Iseloomulikud riitused - poiste ümerlõikamine(mõnes kohas ka tüdrukute) 3-13 aastaselt, abielu(avalik pidu, kuni 4 naisega), surnuga tegutsemine(viimastel tundidel loetakse 36. suurat, pestakse, pannakse valged riided selga, matus kodus või mosees, pannakse niisama hauda, maetakse päikeseloogangul samal päeval või järgmisel hommikul) Sümbolid tähed ja kuu Kristlus Lunastusõpetus Inimene palub oma patud andeks. Lunastus on tegelikult Kristuse surm ristil, ta lunastas kõikide inimeste patud. Kogudus on vaimulikud ja ilmikud. Regulaarsed jumalateenistused enamjaolt pühapäeviti. Inimesi ristitakse
aluseid kalmeid. Selliseid kalmeid leidub lisaks Mäla külale Kallaste, Raegma, Ridasi, Rootsivere, Tupenurme ja Viira külas. Muhu vanimad külad, kus inimesed elavad juba 2000 aastat, on Kantsi, Päelda, Külasema. Sellest ajast on Muhus ka kive, mille pinnale on uuristatud väikesed augud. On ka selliseid kive, mida nimetatakse moaljakivideks, millele toodi ande ehk ohvreid ja mille juures käidi tõbesid arstimas. Muistsetest matmispaikadest on leitud ehteid ja esemeid, mis surnuga hauda kaasa pandi. Tänu nendele esemetele saame me ühtteist teada ka selle kohta, kuidas inimesed nendel kaugetel aegadel elasid. LOODUS TAIMESTIK Muhu saare taimkate on ala noorusele vaatamata küllaltki vahelduv ja liigirikas. Kõige iseloomulikemateks taimekooslusteks Muhus on loopealsed ja lookadastikud, mis võtavad enda alla viiendiku saare pindalast. Loopealsed on õhukese mullakihiga paepealsed alad, kus esineb nii tundrale, stepile kui ka kõrgmäestikule iseloomulikke taimi.
sügavalt poleemiline, oli ainult aja küsimus, millal see eelis endale tee vabastab ning hakkab vastu nii Kierkegaardi haridusele kui ka õpetajatele. Tema isa viimastel eluaastatel oli tal isaga tihti erimeelsusi, kuna aeg läks ja Soren polnud ikka veel ülikooli lõpetanud. Soren oli oma elus nii vähe pidanud tegema kohustuslikke töid, et too lõpueksam paistis talle kõikidest maailma asjadest kõige hirmsam. Peale isa surma, sai isa soov pojale pühaks, kuna surnuga ei saanud ju enam vaielda. Lõpueksami sooritas ta kahekümne seitsme aastaselt ja juba aasta hiljem esitas ta ülikoolile magistrikraadi pälvimiseks väitekirja „Iroonia mõistest, pidades pidevalt silmas Sokratest“, milles oli juba kergelt märgata „Emma-kumma“ kontuure ning seega esimesi viiteid Kierkegaardi hilisemale loomele. Ta tunnetas ilu ja kasulikkust Sokratese kaunis maieutilises meetodis, mis pani inimesed iseendale mõtlema ja lõpetas kõik loba, ja ta tundis tõmmet
(st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. (tüüpiline arusaam loodusrahvaste juures). N: puud raiudes paluti puu hingelt vabandust valutegemise pärast; uue maja ehitades tuuakse vanast majast üks palgitükk, milles elab vana maja hing; asjade lõhkumine hauda kaasa pannes (et nende asjade hinged saaksid surnuga kaasa minna). OHVERDAMINE: · Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. · Kus ohverdati: - pühad puud (hiied; tammed ja pärnad). - ohvrikivid (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid). - ohvriallikad (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). · Milliseid ohvreid eristatakse: - palveohver - tänuohver - lepitusohver (süü lepitamiseks)
aasta paiku. Vana-Vene riik rajati nn tsuudide aladele. Tsuudideks on nimetatud läänemeresoomlasi, ka eestlasi. Moodustasid enamiku Vana-Vene riigi elanikkonnast. Pildil ruunikivi, mille tekst räägib viikingist kuningapojast, kes hukkus Virumaal (Rootsist pärit kivi). 1030-1061 nurjati venelaste vallutamiskatse, sest eestlased olid väga organiseeritud tegutsemisega. Leitud on palju aardeleide, mis ilmselt on sõjakäikude ajal peidetud varandus, ohverdused jumalatele või surnuga maetud kaasavarad. Rauaaja lõpus hakkas levima ka kolmeväljasüsteem - Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Muinasusund - Eestlaste hulgas valitsenud usk, ehk paganlus. Vägi Loodususundis kõike täitev, suutev ja ergastav ebaisikuline jõud või energia. Jumalausundites on jumalate võimeks. Hing - Tavalises tähenduses see, mis elustab keha. Hinge tähendus oli algselt seotud
esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe: peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi
tekitamata."-E.Hemingway "Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima."-E.Hemingway "Aga sõnad ei tohi olla ütlemiseks, vaid ainult selle varjajaks, mida öelda tahetakse." -A.H.Tammsaare "Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete." -Sokrates "Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."-Paulo Coelho "Möödunud õnn on surnud õnn, ja surnuga ei taha keegi kauemaks yhte jääda"-Tammsaare ,,Haridus on, oma mõtteid pole - kõledus;haridust pole, oma mõtted on jõledus".-Konfuzius ,,Inimesed - miks te ennast ära ei tapa,ma ei suuda teile enam kaasa tunda."-Sven Kivisildnik "Loomade peal katsetatud inimene" ,,Me elame maailmas, kus on järjest rohkem informatsiooni ja üha vähem tähendust. ,,-Jean Baudrillard "Simulaakrumid ja simulatsioon : Tähenduse implosioon meedias".
Kirjutajad märkisid kohtu otsuse üles. Raskemaid kuritegusid käsitleti kõrgemal tasemel vesiiri või isegi vaarao enda osavõtul. SURM JA HAUATAGUNE ELU Egiptlased uskusid elusse pärast surma ja nägid palju vaeva, et selleks ette valmistuda. Nad säilitasid surnukeha muumiana, et hingel oleks koht kus elada. Nad uskusid, et enne matmist mõistavad jumalad surnu üle kohut, annavad talle tagasi tema meeled ja varustavad ta läbi allmaailma rändamiseks tarvilike palvetega. Surnuga pannakse kaasa ohvri annid näiteks toitu, rõivaid ja tarbeesemeid, mis aitaksid surnu hingel teises ilmas toime tulla. LEINAMINE Teel matmispaika saatis surnukeha tavaliselt kaks nutunaist. Sümboliseerides Osirist leinavaid õekesi Isist ja Nephtidi ( egiptuse jumalannad ). Üks neist seisis surnu pea ning teine jalgade juures. Ülejäänud nutunaised raputasid endale tuhka pähe ja peksid kurvastusest vast rindu, mehed seevastu näitasid oma kurbust harva välja. SURNUTERAAMAT
Russalkade, ehk vetevaimude ning surnus hingete elupaik oli jõgedes- järvedes, kuna just neid pidi sai otseteed allilma. Kevadeti tulid vetevaimud ja surnud hinged tärkavast loodusest rõõmu saama. Slaavlased ei pidanud surma elu lõpuks, vaid üleminekuks teise maailma. Et surnud selle pika teekond ette saaks võtta, paigutati surnu paati koos relvade, ehete ja surnule kuulunud sõjaratsu korjus. Kui surnule oldi kõik kaasa pandud, pandi paat põlema koos surnuga. Surmapaiga kohale kuhjati suur küngas kurgaan. Kui lahkunu oli silmapaistev inimene, siis võisid alustada teekonda ka tema naine ja orjad. Surnu mälestuseks korraldati sõjamängud. Novgorodisl oli palju kirikuid. Siin on välja toodud, mis ajal on üks või teine ehitatud ja millest ning kuidas. Novgorodi Kreml e. Detinets Ehitatud 10-15.saj. 1,5km pikkune ja 10,6m kõrgune kivimüür. Kirikul oli 13 torni. Tänaseni on säilinud vaid 9. Sofia katedraal e. Püha Tarkuse kirik
oma head tahet ja rahuarmastavat meelt. Kahjuks oli aga pärismaalastel ka üks viga, nimelt kippusid nad meeskonnalt asju varastama ja nad tegid seda nii suurepäraselt, et vahele ei jäädud. Mitmeid kordi üritas James neid sellel teemal mõjutada, kuid metslased ei muutnud oma kombeid. Ühel päeval juhtus aga õnnetus, nimelt üks kunstnik, kes oli ekspeditsiooniga kaasa tulnud, haigestus ja suri. Cook ei teadnud, mida teha surnuga, sest metslased olid tulvil igasugust ebausku, ja nad ei oleks saanud aru sellest kui meeskond ta maha oleks matnud. Selle tõttu avaldati kunstnikule viimset au laeval ja ta keha lasti ookeani. James oli tähele pannud, et pärismaalased talitasid hoopis teisiti, nad mässisid surnu riideribadesse ja asetasid ta okstest korvi. Korvi asetasid nad vett ja puuvilju ning tõstsid korvi kõrgetele põikpuudele. Nii oli metslaste viis surnuid viimsele teele ette valmista Cook oli juba teisel
või pühitsetud isiku kultuse läbiviimine. Süstemaatiline kultuse läbiviimine on teenimine. Kultus võib olla avalik või salajane. Avalik on tavapärane ja kuulub kõikide religioonide loomuliku osa juurde,avalikud toimingud. Salajane on suhteliselt vähestes religioonides. Müsteeriumikultused. On vanades suurtes religioonds, nt egiptuse religioonis, vana-pärsia, kreeka, rooma. -teenimine -kummardamine -austamine -------- loeng vahel Matmiskombestik S. Tokarev, 1966 Kõik see, mida surnuga tehakse nim laiba kohtlemine. Kolm erinevat moodust : 1. peitmine kõige vanem viis. Laibamatus. Kõige levinum surnukeha peitmise viis. Tõenäoliselt oli kõige esimene viis, hiljemalt 40 000 a eest. Animatistlik uskumine et surnu on ikkagi elus aga teistmoodi. Ja on inimestele ohtlik. Tuleb kas ära põgeneda või ta ära peita, maha matta, et ta ei saaks ohuks olla. Preanimism. 2. hävitamine põletusmatus kõige tavalisem viis. Tekkimise kohta mitmeid teooriaid
esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb
simise, laulu ja tantsu alatine kindel osa. Näiteks võib tuua iidsete tarkuste edasiandmise puhul mõistatuste lahendamise võistlused.Toiming ise võis olla väga ohtlik, olenevalt panustest. Muinasinimese maailmas oli meie mõistes lapsemäng tihedalt läbi põimunud sakraalse tunnetusega. Sageli on neid kahte nähtust teineteisest võimatu eraldada. Kindlate sügavatähenduslike rituaalidega on väga kaugest ajast määratletud nii surm ja surnuga seotu kui ka sünni- ja pulmatseremooniad. Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Juba klasside-eelne inimene oskas suhelda ning ka ennast sootsiumis ja looduses kindlalt määratleda sümbolite abil. Mingi osa neist muutus salastatuks. Just maagilistest kujunditest ja märkidest hakkasid kujunema tähestikud. Inimene oli kaugetel muinasaegadel sääraste märkidega vahetumalt seotud: ta tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis niisugust jõudu ning alistus sellele.
-veeviha -äike -tähistaevas -loomad -tuul -ilmakaared(põhi, lääs) Maa elavad -toit sümbioos ILM surnud -sigivus inim. -viljakasv viljakus -karjaõnn -moraalivalvurid kohtumised- kalmistul (koos surnuga söömised) -hingedepäev 2. nov (hingede koju kutsumine) Traditsioonid: - 7 x sööma (sööma koos hingedega) - õlgedel magama ( hinged magavad voodis) küünal aknal (hinged näevad tulla) Loeng 5. 13.11.2011 · Ühtsusprintsiip- Kas inimene on siin maailmas üksinda, siia heidetud? Üksi (vaba, juhuslikkus)
o Nende kahe kokkusaamine ehk hierofaania ehk pühaduse ilmumine on esimene äikesevihm Uuestisünd - raskete haiguste ravi Tegu - tegu, sõna, mõte, pilk jne jne. Linavästrik - jäälõhkuja, koputaja Eesti kultuuris on murrang 19. saj keskel. 1. Madu nõelab (Madu võtab maaviha, konn võtab veeviha) 2. Madu > maaviha 3. Konn > veeviha kokku 2. ja 3. > surnute vägi 4. Äi ke - Äi (vana mees, surnu) 5. Maaga 6. Surnuga? Leib: - puder - leib - õlu 06.10.2011 Kehahing > väestatud laip > hirm > tõrje (surnutõrjemaagia) > kalm Vabahing (mis saab?) >hoolivus >surnute kultus 1. Jääb siia ilma - undlikud/nõiad 2. Toonela (kaugemal olnud paik) - teispoolsus - algselt veealune paik; - veetagune (kõnelev vesi (vesi liigub)) > surm toonelas Loodus - maaviha - veeviga
3-6 dünastja kuni 1263 eKr tsentraliseeritud riik, tugev vaarao võim, orjus, kujuneb lõplikult välja egiptuse religioon(polüteistlik). Kujunes välja Egiptuse kunst. 2 olulist tõuget: -Vaarao kesksus, Kunst ja arhitektuur tema jumalikustamiseks, uskumine, et kõik hea tuleb vaaraolt ja Egiptus saab olla olemas vaid vaaraovõimu olemasolul. -Seos igaviku ja surnutega. Ehitised: Mastaba: kaldseintega maaalused hauakambrid. Käidavad maatasandil olevad surnute kultuse ruumid. Pandi kaasa surnuga sarnane kuju (Ka). Serdab- ruum kus kuju seisab, sinna ei saa minna, aga läbi ava saab kuju näha (creepy) Petikuks- hauaröövlite segadusse ajamiseks aga ka hingeuks, piir siinpoolsuse ja surnute maailma vahel. (Lyka hauakambrist Sakkaras. u.2450e.Kr, puit) Mõnel pool moodustavad surnutelinne. Kaunistatud rikkalike relieefide ja seinamaalingutega. Mitmevärvilisus hästi säilinud. Hauakambrite kopleksehitised- põhiliselt ilmselt vaarao perekonnaliikmetele jne.
Ta arvas et, ühel päeval poiss tõuseb voodist. Tüdrukul tuli sünnipäev ja ta otsustas veeta öö haiglas. See oli hingedepäeval ja sellel puhul süütas ka haiglas küünla, mille pani aknalauale. Jäi magama, kui korraga läbi une kuulis mingit krabistamist akna taga ja ärkas. Läks seejärel vaatama, aga näha ei olnud miskit. Istus siis uuesti diivanile, kui kõlas jälle krabistamist. Hakkas juba vaikselt hirm valdama istuda ruumis pool surnuga ja mine tea mis värk on. Äkki vajus aken lahti ja küünlaleek kustus. Neiu läks hirmust nii kangeks, et ei suutnud midagi teha. Ainult tundis, et keegi liigub toas ringi. See kestis umbes 3 minutit kuni kõik jäi taas rahulikuks. Peale seda jooksis neiu palatist välja, et kutsuda med. õe, et tulgu vaadaku, mis juhtus. Õde tuli ja nägi akent lahti ja kohe kukkus sõimama, et miks tüdruk akna avanud ja manitsenud, et seda ei tohi teha jne
Asustus laienes, vara tekkis juurde. Rahulik aeg. Keskmine Rauaaeg: Viikingid. Linnused. Mägilinnused: igast küljest kaitstud üksikutele küngastele. Neemiklinnused: mäeseljakule neemikuna lõppevale otsale püstitatud. Kalevipoja säng. sõja ja röövretkedega oht oli ilmselt suur. Külade kujunemine. Siis tekkisid ka Ribapõllud. Nüüd kivikuhelikud tarandkalm asemele. Hästi palju väärtuslike leide on leitud. Arvatakse, et maeti maha sõjaohu korra või usuti, et kui koos surnuga maetakse, saab ta järg, elus neid kasutada. Aastal 600 tegi rootsi kunn Ingvar rüüsteretke Eestisse Saadi lüüa, kuningas langes. Suurrahvasteränne kui Viikingi aeg lõppes, rahu ikka ei tulnud, Oht venelt. Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tsuudid. läänemeresoomlased. 1030. Kiievi vürsti Jarsolav Tark tegi rüüsteretke Eestisse. Võitis, Tartus tugipunkt - Jurjev.
laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada
kõiki taeva jõudu-sid, palus lakkamata ja kaua, värisedes kivipõran-dal. Maret tuikus surnuaia väravast välja, nii kummaras, et teda õhtuvidevikus võis Järgmisel päeval võttis metsavaht surnust mõõdu ja tegi puusärgi. Ja veel päev vaevalt märgata. Ta läks alla jõe randa, lükkas vene vette ja istus sisse, kuid ise sõuda ta hiljem - pühapäeval - sõudsid nad kõik ühes surnuga kiriku juurde, et lahku-nut enam ei jaksanud. Ta ramm oli korraga kadunud, ta käsivarred, mis nii kaua olid viimsele puhkusele sängitada. mõlasid tõm-manud, olid äkki jõuetud. Ta tundis ainult, kuis vene pärivoolu kandus, Kui see oli tehtud ja metsavahi-paar lahkunud, lan-ges Maret kummuli üle värske kuid ta ei suutnud käsi enam aeru-päradelt tõsta, kuhu oli kummuli vajunud.
Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine – näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad, kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama. Loodus tekkis suurest paugust. Loodusele ei pöörata enam suurt tähelepanu, pigem suureneb keskkonna reostus, prügi maha viskamine. 21. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus „uue” ja „vana” vahel kultuuris − Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine)
Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada
Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu
võib olla raamatu kaane servast (6.saj), võib olla olid need röövitud, aga äkki oli siin raamatuid? 4. Pajukalmed Saaremaal, agraff esemed, hõbe asjad. Lepna kalme, leitud puutumatuna ja läbikaevatud. Lepna kalmes 80m sügavusel maa sees kivist ristkülik (omamoodi hauakalme), seinte ääres häbe ja kuld ehteid, odaotsi, mõõga katkeid. 5. Paadimatused mõned, leitud ohtralt laevaneete. Laev põletati koos surnuga kalme kohal. Salme küla leid näitab, et võidi matta ka lihtsalt laev, kui see polnud enam sõidukõlblik. 6. Kääbaskalme kõrgem liivakuhjatis, ühed pikad kääpad ja teised ümarkääpad ( läbim. 5-6m, kõrgus 1,5m), paiknevad kõrvuti. Surnud maeti põletatult kääpa alla maapinnale, saviurni või auku kääpa all. Põhiliselt Kagu Eesris. Panuseid ääretult vähe, üksikud esemed. Suur diferentseerumine, osadel palju uhkeid panuseid, teistel paar üksikut
on kokku puutunud kindlas kohas üleloomulikuga. Kummitustel ei ole keha, nad eksisteerivad selle käsitluse kohaselt hingena. Kuid seetõttu ei puudu neil sugu, neid saab eristada välimuse järgi. Kui ilmutis on oma eelnevas elus olnud naine, tõenäoliselt oma teispoolse elu veedab ta samuti naisena. Kindlat iga vaimude puhul ei saa määrata, aga üldjuhul usutakse, et nende elu kestab umbes 50-400 aastat. Harvadel juhtudel on tegemist rahutu ja agressiivse surnuga, kes soovib tekitada inimestele kahju ja neile kätte maksta, sel juhul saab ta energiat kurjusest. Selle abil kogub ta piisavalt jõudu ja võib elada isegi tuhat aastat. Vahel ilmub hing inimese ette tema lähedase kujutisena, kes soovib anda edasi sõnumit. Sellistes olukordades on näha ilmutist ainult hetkeks. Tihti üritatakse võtta ühendust lahkunud hingedega, kas siis rituaalidega või suheldes läbi inimese, kellel on võime suhelda teispoolsusega.
surid päris tihti), sest meditsiin ja hügieen on arenenud kõrgema tasemeni. Nüüdisajal pakutakse leinajateleka rohkem teenuseid, mis võimaldavad kriisisituatsiooniga paremini toime tulla. Põhjused, miks vanemad ei märka laste leinasümptome: 1. Vanemate endi seisund- kui nad ka leinavad 2. Oskamatus ära tunda lapse leinareaktsioone- ei puugi nt kohe üldse reageerida 3. Lapse alahindamine- last peetakse liiga nooreks, et toimunust aru saada 4. Vanemal puudub vahetu seotus surnuga- nt kui lapse klassi- või mängukaaslane sureb siis märgatakse harva, et laps leinab Vanemad näevad laste reaktsioonis käitumise muutust, lapsed ise aga subjektiivseid tegureid nagu psühholoogiline seisund ja kehalised vaevused. Lapse reaktsioon surmale loeb: vanusest(mida vanem seda teadlikum tunnete väljendus), sugust(tüdrukutel rohkem kurbust, poistel rohkem viha ja käitumisprobleeme), küpsusest (varasem kogemus), suhetest (mida rohkem peres räägitakse, seda väiksem on hirm).
1) kelle võime ümbritsevat mõista ja oma käitumist juhtida on psüühilise seisundi tõttu oluliselt piiratud (psüühikahäire, raske joove). 2) kes on täie teadvuse juures, kuid oma vanuse, nõrgamõistlikkuse või vaimuhaiguse tõttu pole võimeline adekvaatselt mõtestama seksuaalkäitumist (noorem kui 10 a laps ja 10-13 a laps). Teoobjekt on elav inimene. Vägistamine on võimalik nii nais-kui meessoost isiku poolt. Suguühendus surnuga tuleb aga kvalifitseerida laibarüvetamise koosseisu järgi (§ 148) Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlus- Side isiku ja tema poolt toime pandud teo vahel. Teadmine et sa teed seda, ja tahad seda teha. 1) Alaealisus tähendab, et kannatanu peab olema noorem kui kaheksateistaastane. 2) Vägistamine toime panemine kahe või enama isiku poolt on sisuliselt vägistamise
19. sajandi lõpupoolel ka vangi- ja väljarändajate laulud. Tekkis ka töö- ja töölislaule. Nelikvärss elab veelgi seksuaalpärimusena. RIITUSRUNOD Itkud Itkud liituvad lähedalt pihtimuslüürikaga: nii lüüriliste runode kui ka itkude abil ilmutati ning elati välja tugevaid ja valulisi tundeid. Itkudel oli ka muid, ennekõike uskumuslikke ülesandeid: loodeti, et surnuitkud kergendavad surnu siirdumist ja asetumist sealpoolsusesse, ja kui surnuga sooviti kontakti saada, tehti seda samuti itkude kaudu. Itke esitati ka pulmades, mõrsja kodust lahkumine. Nekrutiks astumise puhul samuti, poeg võib-olla ei naase tsaariarmeest. Itkude esitajad olid alati naised. Itkejana võib vastavalt olukorrale esineda ema, naine, tütar, õde jne. Surnud itkevad naispoolsed lähiomaksed, pulmades aga kuulub itkemine mõrsjale ja tema emale. Itke esitati kirstu juures ja kalmistul. Itkudele on omased värsked
kedagi muud toas olnud, kui vanaisa üleval parsil. Vanamees näinud, kuidas kits kepseldes uksest sisse tulnud ja lausunud: "Kae imet, keeva süüakse ja keedet juuakse!" Vanamees vastanud parsilt: "Oi imet, katk keeletu ja ise räägib!" Katk näinud, et teda ära tuntakse ja läinud oma teed. Küla inimestest tühjaks Oru vallas Keedika külas murdnud katk väga palju inimesi maha. Üks vanapoiss vedanud surnuid Kondimaa poole kalmistule. Katku ta ei kartnud. Kui läinud surnuga, siis ajanud ise laulujoru; saanud ta surnu maha matnud, siis rüübanud pudelist vina ja sõitnud haigutades kodu poole. Sedaviisi läinud asi Keedika külas kuni viimane inimene ära surnud ja maha maetud. Siis jäänud vanapoiss ise ta katkutõppe ja surnud. Leidis naise jalajälgedest Oru vallas Jalukse külas olnud üks vana mees, nimega Tõnis. Tema matnud oma valge märaga katku ajal kahe küla surnuid. Inimesi jäänud ikka vähemaks, kuid Tõnisel pole viga
aitaks neid. Sündis poeg. Krõõt ütles Andresele et poiss võttis talt hinge. Oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad kuid sinna polnud enam midagi parata ja teha. Viimased sõnad mis naine mehele ütles olid et ta ei võtaks endale kurja naist.... lastele emaks. Peale seda kutsus ta Mari ning vaatas talle ainiti otsa ega ei öelnud midagi. Ka Oru nine tuli kohale. Mari ja Oru naine tegelesid surnuga. Matustele tuli väga palju rahvast, algul räägiti palju Krõõdast ja sellest kui hea ja töökas ta ikka oli. Hiljem olid aga paljud juba purjus ja räägiti kõigest. Pearu rääkis koguaeg kui väärt naine ta ikka oli olnud, tõsteti väga tihti tema auks klaas. Pearu tegu soosilla tee naise jaoks korda. XVIII Mari ja Andrese suhted- kõik ootasid juba pikkisilmi et Andres otsiks endale naise aga seda ei juhtunud nii pea. Jõuludel läks Mari A mitte Jussiga kirikusse. Möödusid jälle
kohta. Siiski on kõigile ühine, et räägitakse üksiku inimese surmast ning sellele jägnevast ning ei räägita inimkonnast, budismis pole üldist inimkonna üle kohtumõistmist. Tiibetis, peetakse surmapäeva ülimalt oluliseks. Usutakse, et niipea, kui keha on surnud, läheb isik neljaks päevaks transiseisundisse. Selle aja jooksul inimene ei tea, et ta on surnud. Seda perioodi nimetatakse esimeseks bardoks, mille ajal mungad saavad surnuga kontakti lugedes teatud suutraid. Usutakse, et selle aja lõpus näeb surnu säravat valgust. Kui see teda ei hirmuta, siis katkeb ta sünniahel. Enamik inimesi aga põgeneb valguse eest ning sünnib uuesti. Nüüd saab inimene teadlikuks, et ta on surnud, see on teise bardo algus. Inimene näeb kõiki oma eelnevaid mõtteid ja tegusid. Sel ajal tunnetavad surnud oma keha, kuid kui nad mõistavad, et neil pole keha, ihkavad nad seda endale uuesti saada
Kristlikel arusaamade järgi on lahkunu mälestamise peafunktsioon hinge abistamine ja hinge valu leevendamine, surnu mälestamine. Kirik koos leinajatega usaldab ta nõnda Jumala hoolde. Variantide ,,isiklikud mälestused koosoldud ajast" ja ,,lähedaste kogunemine peielauas" domineerimine viitab asjaolule, et kui varem olid rituaalid suunatud lahkunu hingele ja alles seejärel lähedaste lohutamisele, siis tänapäeval on mälestamine eelkõige austusväärne hüvastijätt surnuga, tema sugulaste lohutus. Alles seejärel on soovid ja palved, et lahkunul oleks hea, kuhu 16 Maidla Mõisa Köögi internetilehekülg [WWW] http://www.maidlamois.ee/peielaua_menyy.html , viimati vaadatud 2.10.2008 15 iganes ta ei suunduks. Muidugi puudutavad käesolevad mõtisklused religioonis kahtlevaid inimesi, mitte usklikke leinajaid. 4
annaabi.ee 
