Vanad matusekombed ja surmaended eestis (0)

………..
VANAD MATUSEKOMBED JA SURMAENDED EESTIS
Referaat
Koostaja: ……
Klass: ….
Juhendaja: ….
…….. 2011
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………………… 3
2. MATUSEKOMBED ………………………………………………………………………….. 4
3. SURMAENDED ……………………………………………………………………..……….. 5
4. UNENÄOD …..…………………………………………………………..…………………… 6
4.1 Koer ………………………………………………………………………………………. 6
4.2 Mutt ……………………………………………………………………………………... 6
4.3 Uss ………………………………………………………………………………………... 7
4.4 Harakas …………………………………………………………………………………… 7
4.5 Kaaren ehk ronk ………………………………………………….……………………….. 7
5. KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………………... 8
6. KASUTATUD MATERJAL ……………………………………………………..…………… 9
-2-
1. SISSEJUHATUS
Surmaprobleem on üks neid, millega seisavad silmitsi kõik inimesed. Surma kohta on raske küsimusi esitada, sest juba see võib mõjuda vanematele inimestele surmaendena. Surmatemaatika on lahutamatult seotud ennustamise kui tegevuse ja ennete kui nähtusega.
-3-
2. MATUSEKOMBED
Vanad eestlased teadsid, et kui inimene sureb , siis hing sünnib Toonelast uuesti, aga kui ta sureb ja teda kinni hoitakse, siis on ta manalas ja ongi seal senikaua , kuni lahti lastakse! Kinni hoiti tavaliselt oma esivanemate hingejuppe kas siis väe samiseks või suguvõsa karma kontrollimiseks, vahel olla esiisad näiteks talukohale taia peale pannud ja neid seetõttu seal kinni hoiti, et taig ei murduks.
Üldiselt säärane kinni hoidmine neile ei meeldinud, sest nii ei saanud nad uuesti sündida ning omad lapselapsed teda puuslikuna kasutasid. Seega pidi kinnihoidja ikka kõvasi nõiasõnu teadma, vastasel juhul keerati kiiresti kael kahekorra ja hing oligi vaba tolle tegelase küüsist.
Surnuaedades rääkimine ja pitsi võtmine ikka sealt ida ja lõuna poolt tulnud, sest õigeusus ju sama, mis ristiusus – hing kükitab senikaua surnuaias kuni saabub kohtupäev ja hinge tegusi elus kaaluma hakatakse. Nende lepitamiseks siis peetigi surnuaiapühasi, kus suguvõsa kokku tuli ja mullaaluseid lepitasid.
Ja ega see maa alla matmine ka meie esivanemate seas teab mis populaarne polnud. Ikka põletusriitus, nii sai hing kehast lahti ja ka energiakeha vabanes ning lendas laiali – ei jäänud kummitama . Maa alla matmine võrdus mõnes kohas piltlikult ja otseselt manalasse saatmisega – hing oli niikaua manalas kinni kuni tema keha veel alles. Seetõttu ei olnud harvad juhused, kus öö varjus kohalikud paganausku talupojad oma kirikuaeda maetud sugulasi üles kaevasid ja kuskil hiies põletusriitusel ära saatsid .
-4-
3. SURMAENDED
Inimhääled: inimest hüütakse nimepidi, kusjuures hüüdjat ei ole teada.
Koputused, eriti kolm koputust, kusjuures läheduses pole kedagi. Koputused on Eestis levinuim surmaenne. Üks allikas on jutustanud: „Kaks aastat tagasi uppus Moskva lähistel minu õe Salme poeg jões supeldes, saime seda hiljem teada. Aga sel ööl, kui päeval õepoeg uppus, koputati kõvasti meie aknale . Oli ilus vaikne juunikuu öö. Tõusin üles ja läksin aeda vaatama, kes koputas. Ükski koer ei haukunud ja ükski leheke ei liikunud puu otsas, kedagi ei olnud kusagil. Ju Kalle vaim andis enesest märku, et teda ei ole enam. Koputus tähendab alati surma.“
Uksekella- või telefonihelin, vastama minnes ei leita kedagi ega kuulda helistajat.
Seletamatu müra. Laest lubja või seinalt pildi mahakukkumine. Lae peal kõndimise hääl, salapärane lauakolin.
Oluliseks surma saabumise märguandeks on kella seismajäämine.
-5-
4. UNENÄOD
Tänapäeval levinuim ja inimeste poolt tõsiseltvõetavaim surmaennete rühm. Ilmastikunähtused ennustavad surma, surm ilma. Unenägude surmaended on järgmised.
Igapäevased tööd: maakündmine, kraavikaevamine, viljalõikus, uute hoonete ehitus, toa- ja pesupesemine, lehmalüpsmine, puu raiumine või kandmine.
Hääled: unes kellegi hüüdmine või kõnetamine. Eesti rahvausundi järgi ei tohtinud unes hüüdmisele vastata.
Surnu ja sant. Levinud uskumus , et kui surnu annab unenägijale midagi, siis see on hea märk, ja vastupidi. Unes nähtud võõrast peetakse halvaks endeks.
Kristlikud motiivid: kirikuõpetaja unes tähendab surma. Ingel unes ei tähenda head.
Inimese ihuliikmed: juuste lõikamine ja hamba murdumine tähendavad surma. Peakatte kaotamine unes tähendab leina.
4.1 Koer
Koduloomadest ongi koeraga seotud suurim hulk surmaendeid. Loomade alalhoiuinstinkt kätkeb surmahirmu. Usuti, et koer tunneb ette oma peremehe surma juba siis, kui kaaskondlased seda veel ei aima, ja reageerib inimese surmahetkele. Tal olevat võime näha ringihulkuvat isikustatud surma või surnute hingi, mis kuulutasid õnnetust ja surma.Koera puhul on surma ennustanud eeskätt tema ulgumine.
4.2 Mutt
Virumaal levinud uskumuse kohaselt tähendas mutimullahunnik kellegi maa peal maja lähedal surmajuhtumit seal peres. Toa põranda all uuristamine märkis kiiret surma. Võimalik, et siin on tegemist rahvapärase analoogiaga: mutt kaevab mulda - surnule kaevatakse hauda.
-6-
4.3 Uss
Külaühiskonnas usuti, et ussi nägemine maja ümber näitab tulevast hävingut või surma. Ilmselt on siin seoseid kodu- või majaussi motiiviga. Eesti rahvausundi järgi arvati igal majal olevat oma kaitsehaldjas, kes võis esineda muu hulgas ussi kujul.
4.4 Harakas
Harakas ennustab eesti rahvausundi järgi surma, õnnetusi ja kohtuskäike - halba. Surmaga seotud endeid on rohkem Lõuna-Eestist. Harakad ennustavad siis surma, kui lendavad kellegi aiapostile või maja ukse ette. Ka tänapäeval tähendab haraka häälitsemine õuel surmateadet.
4.5 Kaaren ehk ronk
Kaaren ehk ronk on kõige halvaendelisem mustadest lindudest . Nende üle katuse lendamine ja häälitsemine ennustab surnuid. Kaarnad ennustavad just sugulaste surma
-7-
5. KOKKUVÕTE
Eesti surmaennete puhul on tähelepandav üldine uskumus, et surm tuleb ikkagi siis, kui on saabunud selleks määratud aeg. See tingib ka eesti surmaennete funktsiooni: püütakse ette aimata, mis inimest ootab, ja alles siis, kui inimene on juba surnud, püütakse kontaktide vältimise või surnuga lepitamise abil ära hoida järgmist suremist.
-8-
6. KASUTATUD MATERJAL
Internet :
http://www.folklore.ee/tagused/nr25/ttiar.ht m
http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2009/11/eestis-tuntud-surmaended.html
http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vadja/mytol/surmenne.ht m
-9-