Matused (1)

Sissejuhatus:
Meie grupitöö teema on matused, valisime sellise teema sellepärast, et meile tundus see lihtne kuna me kõik oleme selle läbi elanud. Alles hiljuti käis meist üks matustel ja tal on hästi meeles kõik, mis seal toimus ja seetõttu on seda teemat meil lihtsam koostada.
Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond . Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed.
Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo.
Surm tuleb registreerida kolme päeva jooksul.
Matused
Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest võib valida kahe põhilise matmisviisi vahel:
Kirstumatus
Tuhastamismatus
Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused.
Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks.
Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusik. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament .
Ilmalik ärasaatmine toimub matusebüroost, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. Ilmaliku matusetalituse viib läbi matusebüroo töötaja. Millist matusetalituse viisi valitakse, sõltub lahkunu soovist, mida tema on avaldanud elu ajal või lähedaste vabal soovil.
Kes saab surma registreerida?
abikaasa
sugulane
hõimlane
lahkunuga koos elanud isik
Surma registreerivad perekonnaseisuasutused:
maakonnakeskuses maavalitsus
kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus
Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet
Surma registreerimiseks esitatakse:
arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta surnu isikut tõendav dokument
Surma registreerimisel koostatakse surmaakt ja väljastatakse surmatunnistus.
Välisriigis registreeritud surma kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele.
Surmaakti alusel väljastatakse surmatunnistus.
1. juulist 2009.a. eraisikutele enam matusetoetust ei maksta.
Matuse on kurb sündmus, mille peale ei taha keegi mõelda, aga matuse korraldamine nõuab palju otsuseid, millest lihtsalt niisama mööda minna ei saa. Matusetseremoonia on osa lahkunuga hüvastijätust ja seega soovivad kõik, et see oleks hästi korraldatud.
Esimene otsus, mida teha tuleb, on see, et kas korraldada kirstumatus või tuhastamine . Eestis on rohkem levinud hauamatused, lahkunu sängitatakse kirstus kalmistule. Tuhastamismatuse korral järgneb matusetseremooniale lahkunu tuhastamine. Urni lahkunu tuhaga saab kätte hiljem ja selle võib matta või puistata ükskõik kuhu. Tuhastamismatused moodustavad kõikidest Eesti matustest umbes 27 protsenti.
Kui inimene sureb kodus, tuleb kutsuda tööajal kohale perearst ja töövälisel ajal kiirabi . Pärast seda tuleb ühendust võtta matusebürooga, mis transpordib lahkunu surnukambrisse. Perearstilt tuleb hankida surmatõend, mille alusel väljastatakse elukoha- või surmakohajärgsest perekonnaseisuametist surmatunnistus ning riikliku toetuse tõend, mis annab 2400 krooni toetust. Kui kõik see on tehtud, võib asuda matust korraldama. Matusebüroo korraldab lähedaste eest kõik vajalikud asjad ära, aga bürood tegutsevad vaid linnades, maal tuleb ühendust võtta linnas asuva bürooga või siis teha kõik ise ära.
Teiseks tuleb otsustada, kas soovitakse ilmalikku või kiriklikku matust. Kiriklikku matust korraldatakse üldiselt vaid koguduse liikmetele , ristitutele ja leeritatutele, leinatalituse viib läbi kirikuõpetaja. 40 protsenti Eesti matustest on kiriklikud. Ilmalikku matusetalitust võib korraldada kabelid , kodus või haual, leinatalituse viib läbi matusekorraldaja.
Kolmandaks tuleb valida välja sobiv kirst või urn, hauakivi , leinakõneleja, sobivad lilled, muusika ja menüü. Kirstuhinnad algavad 1200 kroonist , urnihinnad 280 kroonist. Alguses võib haual olla ka esmane hauaplaat, hiljem jõuab selle välja vahetada, kui on leitud midagi sobivamat. Leinakõnelejaks võiks olla keegi, kes lahkunut hästi tundis ja leinakõne ei pea ilmtingimata olema kurb, miks mitte meenutada ühiseid rõõmsaid hetki . Lilledest saab valida leinakimpude ja -pärgade vahel. Muusika ja menüü on iga inimese individuaalne valik.
Tegevused:
Kui inimene on ära surnud siis tuleb ta surm registreerida kolme päeva jooksul. Enne matuseid tuleb kindlaks teha, millal, kuhu ja kuidas maetakse. Tuleb välja valida kirst või urn, vastavalt sellele, kuidas inimene soovis. Kui kirst on välja valitud siis tuleb valmis otsida hauaplats, kuhu lahkunu soetada. Valida välja sobiv hauakivi, mis läheb graveerimisele.
Tavaliselt lähedased otsustavad, kus nad lahkunuga hüvasti jätavad. Selleks, et lahkunut surnuaeda viia renditakse matuseauto. Tavaliselt viib matusetseremoonia läbi jutlustaja aga igakord teda ei soovita sest mõni lähedane tahab seda ise läbi viia. Otsitakse sobiva hinnaklassiga peie pidamis paik, kus toimub söömine ja võetakse napsu surnu mälestamiseks.
Kava:

• Kogunemine kirikus
  
• Jutlus (surnu mälestamine)
  
• Laulmine
  
• Surnuga hüvastijätmine
  
• Surnu viimine matuseautosse
  
• Sõit surnuaeda
  
• Surnu viimine hauaplatsile
  
• Viimased hüvastijätusõnad
  
• Surnu sängitamine mulda
  
• Visatakse kolm peotäit liiva
  
• Haua kinni ajamine
  
• Haua katmine pärgade ja küünaldega
  
• Sõit söömiskohta
  
• Peielaud (enamasti kaks tundi )
  
• Kojuminek
  

Kavandatud kulud kokku
Tegelikud kulud kokku
Vahe
19 290
19 095
195
Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe
Hauakivi
1500
1350
150
Lilleseadmed
1000
800
200
Kirst
2100
2100
0
Peielaud
10000
9870
130
Jutlustaja
500
575
-75
Matuseauto
1500
1800
-300
Fotograaf
500
400
100
Transport
400
400
0
Hauaplats
1590
1700
-110
Küünlad
200
100
100
Kokkuvõte:
Saime rohkem aimu kuidas matuseid korraldatakse ja palju see vaeva nõuab. Saime ka teada palju matuse korraldamine võib maksma minna ja palju midagi maksab. Tegime kõike koos ja saime info internetist ja vanemate käest. Kokku saime kolmel korral ja nägime sellega vaeva kuskil viis tundi. Kõik otsisid internetist materjali seejärel arutasime läbi, mis oleks kõige õigem ja parem. Meil puudus eestvedaja , sest tegime grupitööd ja see tähendab seda, et kõik nägid ühepalju vaeva.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Matused
http://www.eesti.ee/est/teemad/perekond/surma_registreerimine_ja_matused/
http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=40&Lang=EST
http://www.teenus.info/index.php?go=view.ps&id=64
http://www.puusargid.ee/