Inimene vajab ühiskonda täisväärtuslikuks eluks. Ühiskonna põhiolemus ürgkari asendus kogukondliku korraldusega, kujunes riik.(muidu ühesugune) Majanduse suhete alused kauplemine + tootmine = majandus. Erasektor eraomanduses olevad ettevõtted. Majanduse eesmärk tulu saamine. Poliitika tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega. Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonna, riigi kastutuses olev raha ja vara. Kultuur Inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. 4 massimeediumit ajalehed, ajakirjad, raadio ja TV. 3 neti eelist kiire, odav ja ülemaailmne. Massikommunikatsioon mittedemokraatlikus ja demokraatlikus ühiskonnas demokr ajakirjandus vaba, infoallikaid palju, teabe eest vastutab väljaandja, võimu ja ametnike tegevus avalik, kasut tohib teiste riikide massiteabekanaleid, valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud. Mittedem s...
o Kirja pandud seadusi nimetatakse õigusaktiks. o Kõige tähtsam õigusakt on konstitutsioon ehk põhiseadus o Kirjutamata seadused ehk sotsiaalsed normid on välja kujunenud aastakümneid ja varieeruvad erinevates riiikides. Riigi tunnused ja funktsioonid Tunnused o Territoorium o Rahvastik o Iseseisev avalik võim Funktsioonid o Riigivõimu otsus on kõigile kohustuslik o Anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate puhul sunnivahendeid o Koguda makse o Valitsemine, ehk korraldada elu riigis Riigi sümbolid o Hümn o Vapp o Lipp o (raha)
vajaduste rahuldaiste nimel.Riigi tekkimise eeldused: Varandusliku ebavõrdsuse tekkimine,tööjaotuse kujunemine,kirjaliku õiguse olemaolu.Riigi 3 põhitunnust: Territoorium-maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi.Elanikkond- kodanikud,välismaalased,kodanikukondsuseta isikud.Suveräänne riigivõim-riigiorganite süsteem.Riigile spetsiifilised jooned: Riigivõimu otsus on kohustuslik, ainuõigus välja anda seadusi, õigus kasutada sunnivahendeid,koguda makse.Riigiõpetus: lepinguteooria, orgaaniline teooria, vägivallateooria, teokraatlik teooria, marksistlik teooria.Riigivalitsemise vormid: Monarhia-riigipea on eluaegse ja päriliku võimuga monarh.Vabariik-riiki juhib rahva poolt valitud juht.Presidentalism-kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendi. President juhib valitsust, täites ka peaministri ülesandeid.Parlamentalismi plussid: valitsuse pikaealisus Miinus: vastastikune tegevuse pärssimine.
· Inim ja kodanikuõiguste tingimatu tunnistamine, realiseerimine ja kaitse. · Kõigi võrdsus seaduse ees ning selle õiguslik tagamine · Pluralistlik elukorraldus. Tsiviilühiskond on riigi alus ja ta on riigivõimu pideva surve all. Riigivõimu põhijooned: · Võimu teostatakse riigiametnike abil · Võim kehtib kindlal territooriumilm millele laieneb suveräänsus. · Võim kasutab seaduslike sunnivahendeid. Tsiviilühiskond on üks demokraatia ja stabiilse arengu peamisi eeldusi (eriti kriisiolukordades). Tsiviilühiskond ja riik eksiteerivad koos, tsiv.ühis. peab kontrollima poliitilist võimu. Tsiv.ühisko. ja riigivõimu vastastikustest suhetsest sõltub, kas tegemist on totalitaarse, autoritaarse või demokraatliku reziimiga. Eesti ühiskond on demokraatlik, kuna meil on olemas inimesele vajaminev sõnavabadus, meid kontrollivad asutused ning mis peamine, meil on õigus arstiabile
alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. monopoolne õigus koguda makse. Demokraatia tuleneb kreeka keelest ja tähendab rahvavõimu. Otsene demokraatia kõigi osapoolte poolt vastuvõetud otsus Esindusdemokraatia- otsuse võtavad vastu huvigruppide poolt valitud esindajad. Demokraatliku ühiskonna üks põhilisi tunnuseid on mitme kandidaadiga valimised. Riigikorralduse vormid: Monarhia võim on päritav Absoluutne monarhia- võim on päritav ja monarh juhib ainuisikuliselt kogu riigi elu
maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksuhaldur on kohustatud hoidma saladuses maksukohustlast puudutavat teavet.
Kodakondsus rahvastiku poliitilise tõlgendamise alus. (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta inimesed) Avalik võim eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt toestama võimu oma territooriumil. Riigi valitsemisasutuste spetsiifilised jooned: 1) Riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil 2) Riigil on ainuõigus anda välja seaduseid ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid 3) õigus koguda makse oma tegevuse finantseerimiseks Demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1) Tagada iga inimese alu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2) soodustada üldise heaolu ja õigluse edendamist 3) Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid 4) kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste vaimus 5) esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil, isegi nendele, kes ise võimu teostavad. 2)ainuõigus anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid. 3)Monopoolseks õiguseks on õigus koguda makse oma tegevuse finantseerimiseks. Nüüdisaegse demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1)tagada iga inimese elu ,vabaduse ja omandi kaitse ,kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2)soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete
- Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust Riiklikud sümbolid: hümn, vapp ja lipp Riigi ülesanded: Loob ja kasutab sümboleid, kasvatades ühtekuuluvustunnet, valitsemine ehk elu korraldamine riigi territooriumil Millised spetsiifilised jooned on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil? - Anda välja seadusi - Sisse seada ja koguda makse. - Kasutada seaduserikkujate suhtes sunnivahendeid. Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil - Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati - Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis - Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivärke - Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus
v Valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutuS (kohalikud maksud) Millised õigused on maksuhalduril? Millised kohustused on maksuhalduril? Kõik maksuhalduri õigused ja kohustused on võimalik leida Maksukorralduse seadusest. Maksuhaldur on kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad, nõudma sisse tähtaegselt tasumata maksud ning rakendama sunnivahendeid ja karistusi maksuseaduste rikkujate suhtes. Samuti ka : v Kohustus arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid maksude tasumise õigsuse kontrollimisel. v Kohustus kuulata Maksukohustuslane ära v Kohustus anda maksukohustuslasele teavet tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. v
seas. 4. Riigivõim Riik ja selle tunnused: Riik sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tunnused: territoorium maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi. Elanikkond kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.) Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi; õigus kasutada sunnivahendeid; koguda makse. Tekkimine: varanduslik ebavõrdsus; tööjaotuse kujunemine; kirjaõiguse olemasolu. Riigivalitsemise vormid: Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.Konstitutsiooniline monarhia Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt Suurbritannia ja Tai. Absoluutne monarhia
Avalik võim kui riigi kolmas põhitunnus, tähendab seda, et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigil kui valitsemisasutuste süsteemil on mitmeid eriomaseid jooni, mida teistel valdkondadel (nt majandusel või kultuuril) ei ole. 1) riigivõimu otsus kohustuslik kõikidele isikudele riigi territooriumil, ka neile, kes võimu ise teostavad, 2) ainuõigus anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid. 3) Riigi monopoolseks õiguseks on õigus koguda makse oma tegevuse rahastamiseks. Riigi ülesanne on kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalasel territooriumil. Nüüdisaegse demokraatliku riigi valitsemisülesanded jagatakse viide põhivaldkonda: tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati; soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
viit peajoont, mis eristavad neid varasematest riigisüsteemidest. 1. Riik on ülejäänud ühiskonnast eristuv (ja koguni eraldiseisev) spetsiifiline institutsioon või institutsioonide kogum ning ühiskonnas eristuvad riigi ja eraelu valdkonnad (avalik- ja eraõigus?). 2. Riik on suverään, oma territooriumil kõrgeima võimu kandja, ning omab absoluutset võimu kõikide seaduste kehtestamiseks ja elluviimiseks ning selleks vajalikke sunnivahendeid. Seejuures loovad avaliku õiguse riigiametnikud ning riigi tahte elluviimise tagab riigile kuuluv jõu kasutamise formaalne monopol. 3. Riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele, sh ka seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu teostajatele, mistõttu ei samastu suveräänsus isikute grupiga, kes mingil ajahetkel omavad riigis mingit rolli valitsemisinstitutsioonides. 4. Riigi institutsioonide koosseis värvatakse ja koolitatakse riigi bürokraatlikuks juhtimiseks. 5
· Sihiks seati moodustada ühtne rahaliit. · ÜEA andis ministrite nõukogul õiguse kiita siseturu seadusandluse ühtlustamiseks tarvilikud meetmed heaks kvalifitseeritud häälteenamuse varasema ühehäälsuse asemel. · Suurendati Euroopa parlamendi õigusi, parlament sai vetoõiguse assotsieerumislepingute ja uute liikmete vastuvõtu heakskiitmisel. 10. Millised tegurid mõjutavad ühe või teise riigi legitiimsust? institutsioonid, mis omavad sunnivahendeid territooriumil elava ühiskonna ülene kontroll nende inst poolt rahv-vah tunnustatus õigussubjektina kehtiv ja seaduslik kohtuvõim konsitutsioonilisus 11. Iseloomusta tänapäeva parlamentarismi iseärasusi? Parlamentarism on riigikord, kus täidesaatva võimu on seadusandliku võimu kontrolli all; seadusandliku ja täidesaatva võimu lahususe põhimõte. Parlamentaarne vabariik on
2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. (3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. 29.Tekib seaduse alusel maksumaksja ja maksu saaja vahel 30. maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg,
ebamugavusi; järgida haldusmenetluse üldpõhimõtteid; tagada menetlusosaliste õiguste kaitse. · Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust. · Arvestada ja määrata tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad. · Nõuda sisse maksuvõlad. · Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Maksuhalduri õigused · Maksukohustuslase põhiõiguste ja vabaduste piiramine. Ainult kooskõlas põhiseadusega. · Uurimispõhimõte. Eelkõige lähtutakse maksudeklaratsioonidest, RP arvestusest nö heausksuse põhimõte. · Õigus rikkuda omandi puutumatust. · Kaalutlusõigus seoses sanktsioonide määramisega. Erinevad abinõud ja karistused. · Teabe andmine maksukohustuslasele. · Maksuseaduste selgituste ja juhendite andmine.
täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 73
mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitataks ejuriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus – järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest.
Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega (edaspidi TKindlS) kehtestatud sundkindlustuse makse. Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele või tagastamisele kuuluva makse summa, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab seadusega lubatud sunnivahendeid, et sundida rikkuja kohustuse täitmisele. Vastavalt TKindlS §-le 4 maksavad töötuskindlustusmakset: 1. kindlustatu (antud mõiste hõlmab töötajat, avalikku teenistujat ja töövõtjat); 2. tööandja ja riik või kohalik omavalitsus tööandjana (edaspidi tööandja). Töötuskindlustusmakset makstakse (TKindlS § 40 lg 1): kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ning tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
Tegu on konkreetse sunnivahendi rakendamise põhimõttega, mille kohaselt isik peab aru saama, millist konkreetset vahendit tema suhtes võidakse kohaldada ning millises määras. Kui ettekirjutuse täitmiseks on võimalik rakendada mitut sunnivahendit, tuleb hoiatuses märkida: 1. sunnivahendite liigid 2. rakendamise järjekord 3. rakendamise alustamise kuupäevad. Seejuures ei või sunnivahendeid kindlaks määrata alternatiivselt ega jätta sunni rakendajale õigust nende vahel valida. Uut sunnivahendit võib haldusorgan rakendada siis, kui esialgse sunnivahendiga ei ole ettekirjutuse täitmist saavutatud. (AtSS § 7 lg 4) Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa (AtSS § 7 lg 5), st ära tuleb tuua konkreetne summa, mitte kasutada sõnastust "kuni … krooni".
valiku. Seetõttu võib esiplaanile tõusta üks nimetatud meetoditest. Näiteks eraõiguslikule reguleerimisele on iseloomulikud õigustused. Haldussuhte subjektid, pooled, ei ole valdavalt õiguslikult võrdses staatuses – üks subjektidest on sageli kohustatud ning teine õigustatud nõudma kohustatult subjektilt vastavat käitumist. Tehtud ettekirjutuste täitmatajätmisel võidakse kohustatud subjekti suhtes rakendada sunnivahendeid. Kokkuvõtlikult väljendub haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära järgmises: 1.Sellele on iseloomulikud käsud (ettekirjutised). Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid täita. Vähemal määral on haldusõigusele iseloomulikud keelud; 2. Avaliku võimu käsud (ettekirjutised) on ühepoolsed, s.t siin avaldub suhte poole tahteavaldus, mis on olulise tähtsusega. Tahteavaldus ei tulene
Enamikus demokraatlikes riikides kehtib võimude lahuse pritsiis, st inimene kes on ametis ühe võimu juures ei tohi kuuluda ülejäänud kohe struktuuridesse. Riigikogu tööd juhib spiiker. Valitsuse tööd juhib peaminister. Tänapäeva riigi 5 olulist tunnust: *riik on suveräännema kõrgeima võimukandija oma territooriumil. *riiki haldavad riigi amet ehkburokraadid, kes on selleks koolitatud. *võimu realiseerimiseks on riigil ainuõigus kehtestada seadusi ja kasutada sunnivahendeid. *riigi võim laieneb riigi territooriumil kõikidele isikutele, ka nendele kes ise teostavas võimu ja välismaalastele. *riigil on õigus kogundada oma riigi tegevuse filantseerimiseks. 5 valimis ülesannet valdkondade demokraatlikus riigis: *tagada igale inimeseelu, vabaduse ja omandi kaitse. *soodustada üldise heaolu ja õiguseendemist riigis. *osutada riigi arenguks vajalike teenuseid ja arendada kommunikutsiooni võrke.
aastat vanad. Kriminaalmenetluses saab avalduse esitada 6 kuu jooksul. Siin aga ei ole kindlaks määratud, kui vanu otsuseid saab läbi vaadata. Mõlemas menetluses otsustatakse teistmisavalduse vastuvõtmine menetlusloa alusel. Väärteo asjades ja haldusasjades jõustunud kohtulahendeid seaduse PS-vastaseks tunnistamisega ei mõjuta, sest vastavat teistmisalust ei ole. Haldusasjades ei ole lootusetu pärast seaduse PS-vastaseks tunnistamist oma õigust kaitsta. Kui tegemist on jätkuvalt sunnivahendeid rakendava kohtuotsusega, siis ei tohi seda edasi rakendada. Samasugune olukord sunnivahendeid rakendava haldusaktiga, mida kohtusse pole kaevatud haldusorgan ei tohi seda täita. Selle eest peab ise vastutama, et jälgida kas on PS-vastane või ei. Ülejäänud juhtudeks, kus haldusakt, mida pole vaidlustatud, avaldab pärast selle aluseks oleva seaduse PS-vastaseks tunnistamist jätkuvalt negatiivset mõju, võib kõne alla tulla haldusmenetluse uuendamine
Maksuhalduri ülesanded on: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi; 5) teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle; 6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle; 7) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastase tagasimakse maksmine. 8. Mis on uurimispõhimõte? Uurimispõhimõte tähendab, et maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse
Tugineb põhimõttele, mille kohaselt võim saab oma õiguspärasuse normatiivseist eeskirjadest, mis annavad võimukandjale õiguse valitsemiseks. Poliitilised reziimid Võimu kasutamist iseloomustab peale riigi konstitutsioonilisest korraldusest ka poliitiline reziim. Viimase iseloom sõltub paljudest teguritest: kuidas ja kas toimub kontroll valitsuse üle, kodanike sotsiaalpoliitiliste huvide arvestamine, kodanike võimalused osaleda valitsemises, kuidas kasutab võim sunnivahendeid poliitika elluviimisel. Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus on demokraatia tunnused. Rahva võim. Indiviidi ja poliitikute vaheline võistlus häälte pärast. Individualistliku demokraatiateooria kohaselt käsitletakse rahva võimuna enamuse võimu. Rahvas on üks kogum. Kollektivistlik demokraatiateooria peab oluliseks ühiskonda kui tervikut. Viimaseid kahte nimetatakse ka
4. muud õigusaktiga ette nähtud andmeid. Muude andmetena tulevad näiteks ettekirjutuste puhul kõne alla eelkõige asendustäitmist ja sunniraha puudutav (hoiatus ja selle kohustuslikud andmed AtSS § 7). Näiteks kui on tegu nn seotud hoiatusega, s.t hoiatus asendustäitmise või sunniraha kohaldamise võimaluse kohta sisaldub haldusaktis endas, võib haldusaktis olla sätestatud: „Käesoleva ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse … [adressaat] suhtes sunnivahendeid järgmiselt: 12. detsembriks 2006 täitamata jätmise korral sunniraha 9000 EEK; 20. detsembriks 2006 täitmata jätmise korral asendustäitmist, mille eeldatavad kulud on 15 600 EEK.“ 12 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest 13 Riigi- ja haldusõigus
oma õiguste teostamisele, kuigi sellega ehk tekitatakse kahju teisele isikule. Asjaõiguse seaduse §41 annab valdajale õiguse kaitsta jõuga oma valdust omavoli vastu. Sellist oma vara kaitsmist kellegi omavoli vastu nim hoopiski omaabiks. Palju elulisem juht on see, et lapsevanemal on õigus kasvatada oma last ja kohustus kasvatada oma last. Oma õiguste ja kohustuste täitmiseks käsitletakse ka neid sunnivahendeid, mida vanemad rakendavad oma laste suhtes kasvatuslikel eesmärkidel. Tuleb arvestada sellega et oma õiguste teostamisel ei või ületada mõistliku käitumise piire. §2 õigusrikkumiste liigid kõik õigusrikkumised jaotatakse rühmadesse lähtudes õigusharudest, arvestades seejuures õigusrikkumise kahjulikkuse astet, aga samuti ka rakendatavaid mõjutusvahendeid. Selle tulemusena saamegi neli õigusrikkumiste rühma:
realiseerumine. Selles tähenduses on eraõ formaalselt mõistetud. Formaalselt mõistetud haldusfunktsioon kõik tegevused, millega tegelevad av h kandjad. Haldusorganite põhifunktsioon on materiaalse halduse elluviimine ja reguleerimine; kõrvalfunktsioon on jurisdiktsioonifunktsioon ja legislatiivfunktsioon. Haldusõiguse poliitiline funktsioon üksikisiku ja kogu ühiskonna kaitse av võimu võimalike kuritarvituste eest. Haldusõigusel on õ kasutada ka sunnivahendeid, kuid selleks on täpsed reeglid. Hõ ülesanne on detailselt paika panna õigused ja kohustused, mis haldusorganitel on. Totalitaarsetes riikides haldusõigusel väga väike tähtsus erinevalt demokraatlikest riikidest. Haldusõigust ei loo domineerivalt haldusorganid ise (nad vaid konkretiseerivad). Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Meetod mis vahendid ja vah liigid? Õigusel tervikuna on ühesugused reguleerimise meetodid
Maksuhalduri ülesanded: (MKS § 10 lg 2 p-d 1-7) 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi; 5) teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle; 6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle; 7) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 41. peatüki alusel madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastase tagasimakse maksmine. 8. Mis on uurimispõhimõte?
(isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1 Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2 Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3 Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8
võitlemises, avaldus Constitutio Criminalis Carolina seadusandluses. See süsteem lubas piinamist, kui kaebealuse suhtes oli piisavalt kahtlusi. Ilma piinamiseta oli protsess väheefektiivne, kuna see põhines legaalsel tõendite hindamisel. Kui kaebealune oma süüd üles ei tunnistanud, nõuti kuriteo tõestamist kahe tunnistaja poolt. Kaudsete tõendite olemasolu ei lubanud kedagi vahistada. Pärast piinamise ärakaotamist 18.saj lõpus kasutati teisi sunnivahendeid või rahulduti sellega, et ei vabastatud isikut kohtuotsuse alusel. Süüdistatav vabastati ,,ajutiselt". Teine võimalus oli, et süüdistatav, kelle vastu täielik tõestus võimatu oli, mõisteti kinni lühemaks ajaks, kui see kuriteo eest ette oli nähtud. Menetluse põhiraskus ei lasunudki kohtu avalikul asjaga tegelemisel, vaid kahtlustatava salajasel ülekuulamisel uurimiskohtuniku poolt. Süüdistatu ei saanud advokaati kasutada- reegel, mida muudeti alles 19.saj algul.
Ühelgi sunni kohaldajal ei ole võimalik kehtestada või leiutada ühtegi sellist mõjutusvahendit, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud seaduses. Haldussunni vahendid saavad olla sätestatud ainult seadusega. 4) haldussundi kohaldatakse ainult haldusmenetluse käigus. §2 Haldussunni määratletus Sunni kohaldamine eeldab õiguslikku määratletust lähtuvalt rule of law põhimõttest. Määratletud peavad olema - sunnivahendid, et sunni kohaldajad ei saaks ise mingeid sunnivahendeid välja mõelda. - millistel asjaoludel kuulub sund kohaldamisele (teokoosseis). - sunni kohaldamine ainult isikute poolt, kellele seadusega on vastav volitus antud. Pädevuse rikkumise nõue on tavaliselt erilise kaaluga. See toob kaasa akti tühisuse ja õigusvastasuse. - ühetaoline kohtlemine - proportsionaalsus sunnivahendi ja rikkumise vahel. Haldussunni kohaldamisel loetakse proportsionaalseks seda vahendit, mis on minimaalselt vajalik selle vahendiga
3) nad saavad oma tegevuseks raha riigi eelarvest 4) töötajateks on palgalised riigiametnikud ehk avalikud teenistujad (e. bürokraadid) POLIITILISED REZIIMID e. valitsemisviisid Poliitilise valitsemisviisi iseloom sõltsub paljudest teguritest nt sellest kas ja kuidas toimub kontroll valitsuse tegevuse üle, kuidas leiavad arvestamist kodanike sotsiaalpoliitilised huvid, millised on kodanike võimalused mõjutada poliitikat ja kuidas riik kasutab sunnivahendeid oma poliitika elluviimisel. Poliitilise reziimi tüübid: 1) Demokraatia on valitsemisviis, millest võimu kasutamist legitiveerib ja kontrollib rahva tahet. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtib isiku-, informatsiooni-, ja sõnavabadus. Jälgitakse võimude lahususe põhimõtet ja kehtib sõltumatu kohtuvõim. Kujundlikult tähendab demokraatia rahvavõimu.
tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. Tunnistaja kutsumine kohtuistungile Kohus kutsub tunnistaja kohtuistungile ja toimetab kätte kohtukutse. Kutse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) menetlusosalised ja vaidluse ese; 2) mille kohta isik üle kuulatakse; 3) korraldus ilmuda kutses märgitud ajal ütlusi andma kutses märgitud kohta; 4) hoiatus rakendada tunnistaja ülekuulamisele ilmumata jäämise korral seaduses sätestatud sunnivahendeid. Kirjalikud ütlused Kohus võib määrusega kohustada tunnistajat kirjalikult vastama esitatud küsimusele kohtu määratud tähtaja jooksul, kui tunnistaja kohtusse ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav. Menetlusosalisel on õigus tunnistajale kohtu kaudu kirjalikult küsimusi esitada. Küsimused, mille kohta tunnistaja vastust soovitakse, määrab kohus.
ja kaebeõiguse tagamine. Seejuures neist olulisem - isiku õigus olla enne sunnivahendi kohaldamist ära kuulatud, eeldab õiguslikku võimalust anda seletusi, esitada tõendeid ja osaleda nende uurimisel - olla vastava menetluse osaliseks.13 Kuna karistusjärgse kinnipidamise mõistmine toimub kriminaalmenetluse raames, on see õigus isikule tagatud läbi kaitsja, kelle osavõtt kriminaalkohtumenetlusest on kohustuslik. Kohaldades mittekaristuslikke sunnivahendeid, peab need ka ajaliselt piiritlema. Tõkendina esinevate õiguste ja vabaduste piiramise ajalised piirid annab tavaliselt seadus. Seadusega määratud ajaliste tähtaegade puudumisel kohaldatakse seda aga kuni teda tingitud faktiliste ja juriidiliste asjaolude äralangemiseni. Nii vabastatakse isik karistusjärgsest kinnipidamisest, kui langeb ära selle kohaldamise aluseks olev isiku ohtlikkus. Samas on haldusõiguslike
Väärtegu 3. Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine 4. Distsiplinaarõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu Juriidiline vastutus – riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1. Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige karmimad karistused ehk kriminaalõiguslikud sanktsioonid, max eluaegne vabaduskaotus. 2. Haldusvastutus – järgneb väärteole. Võrreldes kuritegudega on nad väiksema ühiskonnaohtlikkusega ja tingivad leebemate karistuste kasutamist (arest, rahatrahv). 3. Tsiviilõiguslik e varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes
Ühelgi sunni kohaldajal ei ole võimalik kehtestada või leiutada ühtegi sellist mõjutusvahendit, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud seaduses. Haldussunni vahendid saavad olla sätestatud ainult seadusega. 4) haldussundi kohaldatakse ainult haldusmenetluse käigus. §2 Haldussunni määratletus Sunni kohaldamine eeldab õiguslikku määratletust lähtuvalt rule of law põhimõttest. Määratletud peavad olema - sunnivahendid, et sunni kohaldajad ei saaks ise mingeid sunnivahendeid välja mõelda. - millistel asjaoludel kuulub sund kohaldamisele (teokoosseis). - sunni kohaldamine ainult isikute poolt, kellele seadusega on vastav volitus antud. Pädevuse rikkumise nõue on tavaliselt erilise kaaluga. See toob kaasa akti tühisuse ja õigusvastasuse. - ühetaoline kohtlemine - proportsionaalsus sunnivahendi ja rikkumise vahel. Haldussunni kohaldamisel loetakse proportsionaalseks seda vahendit, mis on minimaalselt vajalik selle vahendiga
kes pani toime teo, mis on vastuolus sotsiaalsete normidega ja samal ajal on see norme rikkunud isiku kohustus taluda seda negatiivset reaktsiooni. Ühiskondliku reaktsiooni sisu on üldjuhul järgimine: 1) üleastujalt nõutakse seletust üleastumise kohta; 2) tema käitumine mõistetakse hukka; 3) isik peab kandma temale ebasoodsaid isiklikku laadi, organisatsioonilisi või varalisi tagajärgi, tema suhtes rakendatakse moraalseid või juriidilisi sunnivahendeid. Juriidiline vastutus on retrospektiivse vastutuse üks liike, see on retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1
kahtlusi. Ilma selle piinamiseta oli protsess väheefektiivne, kuna see põhines legaalsel tõendite hindamisel. Kui kaebealune oma süüd üles ei tunnistanud, nõuti kuriteo tõestamist kahe tunnistaja poolt. Üks tunnistaja oli vaid pool tõestust ja see ei lubanud kahtlustatavat veel süüdi mõista. Kaudsete tõendite olemasolu ei lubanud kedagi vahistada. Püüti täiustada vande andmist: kostjalt võis nõuda mõõgavannet. Pärast piinamise ärakaotamist kasutati teisi sunnivahendeid või rahulduti sellega, et ei vabastatud isikut kohtuotsuse alusel. Süüdistatav vabastati ``ajutiselt``. Teine võimalus oli, et süüdistatav , kelle vastu täielik tõestus võimatu oli, mõisteti kinni lühemaks ajaks, kui see kuriteo eest ette nähtud oli. Menetluse põhiraskus lasus kahtlustatava salajasel ülekuulamisel uurimiskohtuniku poolt. Süüdistatu olukord oli kaunis lootusetu, kuna ta ei saanud kasutada advokaati. Teisest küljest oli tema kasuks legaalne tõendikontroll
rakendatavate mõjutusvahendi iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised 4 rühma 1) Kuriteod 2) Väärteod 3) Tsiviilõigusrikkumised 4) distsiplinaarõigusrikkumised Juriidiline vastututus on riiklik sunnivahend mis seisneb õigusrikkuja käitumise hukkamõistmises õigusvastase teo toime paneku pärast. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1) Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2) Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus)
1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 1 RP089 (2009/2010) (3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja
seda võimalust näeb ette riigivara seadus. (riigimetsa majandamise keskus) Teatud tingimustel on võimalik haldusülesandeid täita eraõiguslikus vormis. Piirid paneb peame PS ja PS-ist tulenevalt tuleb riigiülesandeid täita vaid avalik-õiguslikus vormis ja ka avalik-õiguslikus organisatsioonilises vormis (puudutab nt avalikku julgeolekut, korra kaitset, maksude maksmist, muud, mille teostamisel kasutatakse sunnivahendeid). 3. Põhiseaduslikud printsiibid ja põhimõisted 3.1 Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid tulenevad PS §-st 10. Põhiseaduslikud printsiibid kujutavad endast väärtusi, mis on tuletatud põhiseaduse sätetest ja mõttest. Need printsiibid on juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon
Teadlikult loodud normid. · Riiklik õigus väljendub positiveeritud õigusena riigi poolt kehtestatud õigusnormidena, mille täitmist garanteerib, kontrollib ja ise sanktsioneerib. Ei saa ilma riigita eksisteerida; ainult riigi kui institutsioonidega seonduv õigus. Aluseks on asjaolu, et riik ja suur osa ühiskonnast on vastuolus. Nii et riigi normid ei leia ühiskonnas alati aktsepteerimist. Seetõttu kasutab riiklik õigus garanteeritud sunnivahendeid sanktsioone. Need 3 kokku moodustavadki elava õiguse. Õigust eristades õigusvälistest normidest ei rõhutanud Ehrlich sanktsioonide erilisust ja ütles, et sanktsioon ei ole õigusnormi eritunnuseks, vaid sanktsioon peitub kõigis sotsiaalsetes normides ja igas sotsiaalses normis on sund, et seda normi täidetaks. Seega õigusnormid ei erine nii kardinaalselt õigusvälistest normidest; kui erinevad, siis mitte sanktsiooni tõttu. 07.032006 Õigus kui sotsiaalne instituut
kohati ületab tolleaegset kriminaalõigust oma ambitsioonilt allutada inimesed totaalsele kontrollile. Kui pärast omariikluse taastamist suhtuti Eestis väga ettevaatlikult nõukogude kriminaalpoliitilisse pärandisse ja loobuti seetõttu mitmest varem kasutusel olnud sanktsioonist kui demokraatliku õigusriigiga kokku- sobimatust (nt kellegi tunnistamine eriti ohtlikuks retsidivistiks, suunamine kasvatus- ja tööprofülaktooriumisse), siis nüüd ollakse valmis võtma kasutusele riiklikke sunnivahendeid, mis iseloomustasid totalitaarseid reziime nende halvimatel aegadel. Selleks pole mitte mingisugust reaalset põhjendust, mis tuleneks kas ühiskonna üldisest olukorrast või kuritegevuse ohtlikkuse hüppelisest kasvust viimastel aastatel. Kas tõesti keegi julgeb väita, et Eesti ühiskond on 18 aastat pärast iseseisvuse taastamist sel määral plahvatusohtlik, et vajame paratamatult niisuguseid valusaid meetmeid ,,ohtlike" inimeste neutraliseerimiseks?
ainuhooldusõiguse B-le, st jätab lapse ema juurde elama, kuid näeb ette lapse regulaarsed kohtumised isaga. Paraku ei täida B kohtu määrust ega võimalda A-l ettenähtud ajal lapsega kohtuda. Kuidas peaks A toimima, et saada lapsega kohtuda? Kas ja milliseid sanktsioone saab B suhtes rakendada? § 563 lg 1 järgi kohtule teatama. Ainulaadne kohtulahend sundtäitmine pole kohe lubatav. Kui esimene hooldusmäärus on tehtud, siis sellega ei saa täiturile minna ja selle alusel sunnivahendeid rakendada. Tuleb minna uuesti kohtusse ja kurtma, et määrust ei täideta. Mida kohus edasi teeb? Kogub kokku mõlemad vanemad uuesti. Kui üks vanematest keeldub aktspeteerimast seda, mida kohus on öelnud, siis § 563 järgi peaks kohus tegema teise määruse, millega ütleb, et rohkem vaenmaid ei lepit, vaid pöörab nüüd esimese määruse sundtäitmisele. Ja kui ema ei näita last, saab nt. 5000 trahvi. Kui isa saab paberi ja IKKA last
valiku. Seetõttu võib esiplaanile tõusta üks nimetatud meetoditest. Näiteks eraõiguslikule reguleerimisele on iseloomulikud õigustused. Haldussuhete subjektid, pooled, ei ole valdavalt õiguslikult võrdses staatuses - üks subjektidest on sageli kohustatud ning teine õigustatud nõudma kohustatud subjektilt vastavat käitumist. Tehtud ettekirjutuste täitmatajätmisel võidakse kohustatud subjekti suhtes rakendada sunnivahendeid. Näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 2 kohaselt võib eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus, kehtestada seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Linna- ja vallavolikogudel on õigus kehtestada koerte ja kasside pidamise eeskirju, taksoteeninduse eeskirju, turul ja tänaval kauplemise eeskirju, avaliku korra eeskirju ning heakorra- ja kaevetööde eeskirju.
valiku. Seetõttu võib esiplaanile tõusta üks nimetatud meetoditest. Näiteks eraõiguslikule reguleerimisele on iseloomulikud õigustused. Haldussuhete subjektid, pooled, ei ole valdavalt õiguslikult võrdses staatuses - üks subjektidest on sageli kohustatud ning teine õigustatud nõudma kohustatud subjektilt vastavat käitumist. Tehtud ettekirjutuste täitmatajätmisel võidakse kohustatud subjekti suhtes rakendada sunnivahendeid. Näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 2 kohaselt võib eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus, kehtestada seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Linna- ja vallavolikogudel on õigus kehtestada koerte ja kasside pidamise eeskirju, taksoteeninduse eeskirju, turul ja tänaval kauplemise eeskirju, avaliku korra eeskirju ning heakorra- ja kaevetööde eeskirju.
rahastamiseks kogumispensionide seadusega (KoPS) kehtestatud sotsiaalkindlustusmakse. Sotsiaalkindlustusmakse (edaspidi makse) kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid. Makse maksja Kohustuslikus kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid. KoPS-i mõistes on makse maksjaks kohustatud isik. Kohustatud isikuid võib liigendada kaheks grupiks: 1. kohustuslikus korras liitujad 2. vabatahtlikus korras liitujad Makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik (tulumaksuseaduse § 6 lg 1 mõistes) tingimusel, et: 1. isiku eest on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksu või
Avalik-õiguslike Eraõiguslik Võimuhaldus Mittevõimuhaldus Haldus-eraõiguslik Fiskaalne abistav Ettevõtja eraõiguslik Korrahaldus Sooritushaldus Varustamine Riik ei või valida nende vahel suvaliselt, on teesid 1. Eraõiguse vormid on lubatava teatud ulatuses 2. Korra- ja maksuhalduse puhul, kus kasutatakse sunnivahendeid, ei tohiks loobuda avaliku õiguse võimupädevusest. Teatud ulatuses on võimuhalduse ülesandeid antud eraõiguslikele isikutele, kuid nende üle teostab järelvalvet riigiinstitutsioon. 3. Sooritushaldus eraõiguslikku vormi võib kasutada, kui vastavad avalikõiguslikud normid puuduvad, siis võib administratsioon valida, kas kasutada avalikõiguslikke või eraõiguslikke vorme. Teatud juhtudel võib ka seadus ette näha, et seda ülesannet peab
suhetes 4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 73
annaabi.ee 
