Riik (1)

Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia)
Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond
2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast.
Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium - maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik – jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud.
Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik-(riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest .
Riigi spetsiifilised jooned:

riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile.

ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid.

monopoolne õigus koguda makse.
Demokraatia – tuleneb kreeka keelest ja tähendab rahvavõimu.
Otsene demokraatia – kõigi osapoolte poolt vastuvõetud otsus
Esindusdemokraatia - otsuse võtavad vastu huvigruppide poolt valitud esindajad.
Demokraatliku ühiskonna üks põhilisi tunnuseid on mitme kandidaadiga valimised.
Riigikorralduse vormid:
Monarhia – võim on päritav
Absoluutne monarhia- võim on päritav ja monarh juhib ainuisikuliselt kogu riigi elu
Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja sageli on tal sümboli tähendus
Autoritaarne riik- võim on kas ühe isiku või kildkonna käes, kes ei hooli seadustest, mis rahvale on kohustuslik
Totalitaarne riik- võim on ühe kildkonna käes, kes kontrollib ka inimeste elu (nt. NSVL )
Vabariik- riigivõim on valitav ja riigipea valitakse ~4…5 aastaks
Demokraatlikus riigis moodustatakse tavaliselt enamusvalitsus, mis peab arvestama ka vähemuse huve.
Demokraatliku riigi tunnused:

• valitsemine toimub rangelt seaduste järgi
  
• kõik on seaduste ees võrdsed
  
• võim pole koondunud ühe isiku kätte
  
• võim on avalik
  
• eraelu on kaitstud
  
• poliitika on humaanne
  
• poliitikas arvestatakse vähemuse huve.
  

Riigid, kus toimub üleminek totalitaarsest ühiskonnast demokraatiale, kannavad nimetust siirderiigid.
Demokraatliku ja mittedemokraatliku ühiskonna oluline erinevus on selles kui mitme inimese või asutuse käes on võim. Demokraatlikus ühisk. on võim jagatud ja tagatud kontroll üksteise üle. Seda võimaldab võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip. Võimude lahususe põhimõtte on seadusandlik(riigikogu) täidesaatev (valitsus) ja kohus (neljas võim – ajakirjandus )
Lahusus: riigikogu-> võtab seadused vastu / president /valitsus/kohus
Õiguskantsler -> president vs. Riigikogu seadused
Valitsus annab aru riigikogu ees. Kohtunikud annavad aru riigikogu ees. Demokraatlikus riigis on tähtis võimu jagamine pealinna ja omavalitsuse vahel.
Kasutatakse 2 põhimõtet:

föderaalriigid (USA, Venemaa) omavalitsusel on küllaltki suured õigused

unitaarriigid (Prantusmaa, Eesti) omavalitsusel on piiratud õigused
Demokraatia põhimõtteid kasutatakse riigiti erinevalt, kuid põhiliselt on välja kujunenud 2 tüüpi:

parlamentaarne (Eesti) esiplaanil on parlament ja valitsus, president/monarh on sümboliks, kes ei oma võimu

presidentaalne (USA) rahvas valib presidendi ja parlamendi; president on valitsusjuht
Riiklikud kontrollorganid on:

õiguskantsler (Allar Jõks) tema ül. on põhiseaduse ja seaduste täitmise kontroll.

riigikontroll – ülesandeks on jälgida majandust (riigivara)

kaitsepolitsei (KAPO) ül. on riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra täitmise kontroll.
Kontroll organite loomisel jälgitakse 2 printsiipi :

võimude lahususe põhimõte

seaduste ülimuslikus