50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
GutNik
Õppematerjali autor
ebamõistlikke sissenõudmiskulusid, mis omakorda suurendab kiirlaenuvõlgniku võlakoormust.“ 8 SMS Laen AS, Placet Group OÜ, Folkia AS Eesti filiaal, MCB Finance Estonia OÜ, Hüpoteeklaen OÜ, Bigbank AS, Ferratum Estonia OÜ, Mini Credit AS, Raha24 OÜ, SNEL Grupp OÜ, Odav Laen AS 9 Condor Inkasso OÜ ja Plusplus Inkasso OÜ teatasid, et ülalmainitud firmadelt nende portfellis nõuded puuduvad. Era-Liisingu Inkassoteenused OÜ-lt ja Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-lt ei õnnestunud 10 Tabel 1. Inkassofirmade poolt sissenõudmisel olevad kiirlaenu-andjate nõuded Nõuete kogusumma (EUR) Nõuete arv Unikaalseid Sissenõudja (inkasso) 01.12.2013 01.12.2013 isikuid
Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt. VÕS § 653 Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel. Kas mõistab viivise välja? Jah. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? VÕS § 113 lg. 8 kohaselt saab viivist vähendada juhul, kui see on ebamõistlikult suur ja selle nõude on esitanud viivise maksmiseks kohustatud pool. Üldjuhul osutub ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivis, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. V-3 Reet N. Pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused
Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu
rikkus teavitamiskohustust. VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegu on tegemist nn negatiivse huvi ja usalduskahju hüvitamisega. RK: “See tähendab kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.” Ehk laenu ei pea selles osas tagasimaksma, milles pank krediidisaajale võlgu on. VÕS § 149 lg 3 käendaja võib tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda
käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. (4) Hinda võib alandada ka enne teise lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist samadel eeldustel, nagu on sätestatud käesoleva seaduse §-s 117 lepingust taganemise kohta enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. (5) Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. § 113. Viivis (1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub
(Kui kohustusi ei ole nõuetekohaselt täidetud, siis pöörame tähelepanu kohustuste rikkumisele §100- §101 lg 1) (§103-104 vastutus kohustuse rikkumise eest) Võlgnik ei ole oma kohustusi õigeaegselt täitnud, seega § 100 tähenduses on tegemist kohustuse rikkumisega. Kohustusi rikuti seega on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Milliseid õiguskaitsevahendeid saame kohustuste rikkumise korral rakendada? Viivis VÕS §113 lg 1 , milleks on 0,02% päevas. VÕS §108 kohustuse täitmise nõue. (Maril on õigus nõuda raha) Kahju hüvitamist saab nõuda üksnes juhul kui kõik eeldused on täidetud (kohustuse rikkumine, kahju olemasolu, põhjuslik seos) Maril on õigus nõuda Kallelt võlgnetava summa tasumist kui ka viivise maksmist. Avarii toimus 2012 a 1. mail. Nõuete aegumine hakkab kulgema kui nõue tekib.
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu
annaabi.ee 
Artikkel ilmub lähitulevikus siin: https://www.askfinancer.com/ee/
Kõik kommentaarid