5) Väikeste reaktiivikoguste hoidmiseks ja reaktsioonisegusse lisamisel kasutatakse tilgapudeleid . Tilgapudel on pipetiga varustatud väike kolvike või pudelike. Pipeti ülemine ots on varustatud kummist otsikuga, teine ots on aga peeneks tõmmatud. 6) Aurude jahutamiseks ja kondenseerimiseks kasutatakse jahuteid 7) Ainete aeglaseks kuivatamiseks või hügroskoopsete ainete hoidmiseks kasutatakse eksikaatoreid. Need on paksuseinalised, kaanega hermeetiliselt suletavad nõud. Eksikaatori alumises osas on vett imav aine (CaCl2, H2SO4, P4O10, silikageel) ning selle kohal on portselanrestil lahtises nõus kuivatatav aine. 8) Vedelike (lahuste) aurustamiseks ja soojendamiseks, samuti ainete kuumutamiseks kasutatakse portselankausse. Portselankausi võib kuumutada ainult asbestvõrgul, kinnise spiraaliga elektripliidil või liivavannil. Ainete peenestamiseks kasutatakse uhmreid.
Laborinõud VIII klassile Purgid ainete hoidmiseks Kõik nõud peavad olema kaanega suletavad Purgid ainete jaoks Aine 1 Aine 2 Aine 3 Aine 4 Katseklaas Keeduklaas Erlenmeyeri ehk kooniline kolb Seisukolb Ümarkolb Mõõtkolb Mõõtkolb Mensuur Lehter Jaotuslehter Bürett Pipett Jahutid Liebig Graham Allihn Kuuljahuti Uhmer Statiiv Kinnitusklambrid Rõngad
koonusekujuline saht, silindriline mõhk ja allapoole ahenev kooniline turi. Turja all on silindriline kolle, selle ülaossa suubuvad veega jahutatavad õhupuhurid, mis on ühendatud ümber ahju paikneva rõngakujulise õhutoruga. Kolde alumises osas on tulekindla massiga suletavad avad koos räbu ja malmi väljalaskmise rennidega. Kõrgahju vooder on valmistatud tulekindlast materjalist ja malmsegmentidest, tema paksus on eri osades 1-4m. Kõrgahju väliskest on keevitatud paksust lehtterasest, seina jahutamiseks on vooderdisse monteeritud kergesti vahetatavad karp- või plaatjahutid, milles ringleb jahutusvesi või eelsoojendatav küttegaas. Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht
3. Olulisemad katsevahendeid Katseklaas – peamiselt lihtsamate katsete tegemiseks. Katseklaasi ei tohi täita üle veerandi kogu tema mahust. Keeduklaas – lahuste valmistamiseks ja kuumutamiseks. Samuti mitmesuguste katsete tegemiseks. Ei tohi vahetult leegis kuumutada. Kolb (kooniline kolb ja ümarseisukolb) – lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks, suletavad korgiga. Lehter – vedelike valamiseks ja filtrimiseks. Uhmer – paksuseinaline portselanist anum tahkete ainete peenestamiseks uhmrinuia abil. Piirituslamp – ainete kuumutamiseks koolilaboris. Piirituslamp süüdatakse tikuga ja tema leegi kustutamiseks suletakse see kuplikesega. Piiritus on süttiv vedelik! Vedelike mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit, mensuuri, pipetti.
Munatoodete jaoks kasutatavad mahutid peavad enne täitmist puhtad olema Mahutid tuleb sulgeda vahetult pärast täitmist Munatoodete transportimiseks kasutatavad mahutid peavad vastama kindlatele nõuetele: - Valmistatud kergesti puhastuvast, toiduga kokku puutuda lubavast materjalist - Peavad olema täielikult tühjendatavad - Mahuti materjalist ei tohi eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid - Mahutid peavad olema kindlalt suletavad ning püsima suletuna kuni kasutamiseni Munatoodete säilitamisele esitatavad nõuded Mune ja munatooteid tuleb säilitada ladudes Ladude temperatuurid ei tohi ületada järgmisi piirtemperatuure: - sügavkülmutatud tooted -18°C - külmutatud tooted -12°C - jahutatud tooted +4°C - koorega tooted +12°C - kuivatatud tooted +15°C Munatoodete veole esitatavad nõuded Munatoodete transportimise ajal peab säilima
1 Vabadussõja ajal Relvastus Soomusrongide relvastus: § Mõlemal pool rongi suurtükiplatvormid § Kuulipildujavagunid (34 kuulipildurit). § ,,American Colt" ja ,,Maksim" tüüpi relvad § 7,70 ja 7,62 mm kergekuulipilduja ,,Lewis" § Laskeavad sõduritele Suurtükiplatvorm Vagunid Vagunite tüübid: Dessantvagunid eluruum ja magamisasemed Kuulipildujavagunid mõlemal küljel ja nurkades luukidega suletavad laskeavad Suurtükivagunid erineva konstruktsiooniga vastavalt neil paiknevate relvadega Kindral Tõnissoni staabirong Soomusrongirügement Rügemendi koosseisu kuulusid: Staap I divisjon (soomusrongid ,,Kapten Irv" ja tehnikakompanii, jalaväerühm), II divisjon (Soomusrong nr. 3, kuulipildurkompanii, tehnikakompanii, jalaväerühm) Tehnikatöökoda Töökomando Meditsiiniambulants
1 TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: 0 Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütiline niiskus ja võrrelda saadud tulemust GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline kuivatuskapp 2. Kaantega suletavad klaasid 3. Elavhõbedatermomeeter 4. Analüütilised kaalud, vihid 5. Eksikaator 6. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 7. Pihid Töö käik Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70. Tahkekütuse niiskus määratakse kütuse kaalutise kaalukaotusest selle kuivatamisel kuivatuskapis temperatuuril 105....110 ○C. Kütuse analüütiline proov segatakse avatud purgis lusika või labidakesega ja seejärel
Suitsuahjud Leevika Vilja KK10-PE Seadme Iseloomustus · Suitsuahi on kahekambriline · Mõeldud kala-, liha- ja linnuliha suitsetamiseks · Sobib kasutamiseks koduaeda, suvilasse, turismitallu, maakodusse ja ka restorani Ehitus · Kuumsuitsuahi on kahekambriline, mõlemad on uksega suletavad. · Alumine kamber on kütmiseks · Ülemine osa on suitsuruum milles asuvad roostevabast materjalist küpsetusrestid ja kerisekivid · Varustatud ka mehhaanilise termomeetriga · Suitsuahjud on valmistatud põhiosas 3mm lehtterasest. Seadme tööpõhimõte · Alumisse koldesse astetakse puud ning süüdatakse · Ülemisse asetatakse lehtpuu laaste ning oodatakse suitsu teket Erinevad tööprotsessid · Suitsuahju konstruktsioon on topeltseinaline, seinte vahel liikuv küttesuits
kusjuures viimane on konflikti korral ülimuslik. Rahvusvahelised väinad ja kanalid Väin ehk merekitsus on maailmamere erinevaid osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa. Tihtipeale on väinadel strateegiline tähtsus, kuna liikudes nende kaudu on võimalik hoida kokku palju aega. Mitmed väinad on väga kitsad ja seetõttu hõlpsasti kontrollitavad ning vajaduse korral suletavad liikluseks. Vältimaks rahvusvahelisi skandaale ja võimaldades kõigile vaba liiklemine maailmamerel, on nende väinade läbimine reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega. Nende kohaselt on väinad mere- ja õhuliikluseks vabalt kasutatavad kõigile riikidele.Avamere vabadus on üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõte ning avamerel kohaldatav õiguslik reziim kehtib ka väinadele, mis ühendavad avamere kaks osa ning mis on olulised rahvusvahelised veeteed. Rahvusvahelised
elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Suuremas ruumis hoiti talvel loomi ja kui oli suurem pidustus siis tantsiti seal samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast voodis oli neil külje all põhk mis hoidis talvel sooja neil olid rehielamutes akende asemel lükandluukidega suletavad avad (pajad) Kasutati ka seapõit või maokelmet. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas oli lai värav, kustkaudu sügisel vili sisse veeti. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, eelkõige hobuseid ja sigu, ülal laepeal aga heina ja põhku . Rehielamu Elukeskkond hõlmab looduslikku ja inimeste endi loodud keskkonda. Kooskõlas ümbritseva loodusega
määrdeainete jäätmed, kasutatud liiklusrehvid, õli ja õhufiltrid Radioaktiivsed jäätmed Kasutusest kõrvaldatud ravi-ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained Tsütostaatilised jäätmed Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad, mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütostaatiliste ravimitega Ohtlike jäätmete pakendamine Kanister Kanister kindlalt suletav Kinniti ja ilmuti eraldi kanastrisse, Õlijäätmed kindlalt suletavad Originaalpakend Fotojäätmed (ilmutus- ja kinnituslaused) Iga kemikaaliliik eraldi anumass Ravimijäätmed. Kemikaalide jäätmed. Plastik- või klaaspurk Anum peab tihedalt olema suletud Elavhõbedajäätmed Veenivoo peab ületama jäätmeid Pappkast Kasutatud elavhõbedalambid Võib olla erineva suurusega, vastavalt Kasutatud (vananenud) või riknenud jäätmetele akud ja patareid
kilega, mis omakorda suleti pealt puitliistudega. Kile ja liistu vahed tihendati silikooniga. Iga nurga ette jäi umbes 80 x 230 cm ava, mis nurga tuulepidavuse katse ajaks suleti teibi ja PVC- kilega. 1.2 Hoonepiirete õhulekete mõõtmised Hoonepiirete õhulekkeid mõõdeti vastavalt standardile EVS EN 13829:2001, milles kasutati Minneapolis Blower Door Model 4 aparatuuri. Hoonepiirete õhulekete mõõtmiseks suleti kõik välispiirdes olevad suletavad avad. Mõõteseadme ventilaator tekitas sise-ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti ära õhuvoolu hulk, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, pidi tulema hoonesse piirete ja pragude kaudu. Lekkeõhu hulka mõõdeti nii ala-kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga, 0 ... ± 60 Pa. Ala-ja ülerõhu mõõtmistulemuste trendijoonelt loetakse lekke
Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse musta värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED. Klaasijäätmed. Klaasijäätmed on värvilised ja värvitud klaaspudelid, sealhulgas purunenud klaaspudelid. Klaasijäätmed tuleb paigutada eraldi mahutitesse, milledel on märge "värviline klaas" ja "värvitu klaas". Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist . Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina haigla jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele. Haigla jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab selleks kehtestatavatele nõuetele. Vanapaber. Vanapaber on ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia-ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ning majapidamispaber. Vanapaber tuleb sorteerida tekkekohas
toidu manustamiseks. Nad hammustavad ja närivad oma toitu. Ja ülejäänud putukad on nt kiilid, ritsikad, kirbud. Neil on oma jagunemine aga, kuna neid putuka liike on nii vähe siis eraldi jagunemist neile ei tehtud. Hingamine Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Traheed on kitiinsed torud, mis ulatuvad kohati kuni üksiku rakuni ja mida mööda liigub õhk ning süsihappegaas. Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil. Eriti oluline on stigmade tihe sulgumine nukustaadiumis, kuna see aitab vett kokku hoida. Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt -- on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi. Näiteks kapsaliblika nukk eritab suure koguse CO2 korra umbes 12 - 16 tunni tagant. Ka võivad hingamises esineda külaltki pikad pausid
võrud. Neid on valmistatud nii pronksist kui ka hõbedast. Viimaseid on saadud mitmest aardeleiust. Kardla aardes oli ka üks väike kullast kaelavõru. Tavaliselt on niisuguste võrude kaare ristlõige ümmargune, kuid hõbedast eksemplaridel võivad otsad olla ka fasseteeritud. Esineb ornamenti sooni, kolmnurki, ringe jms. Otste suurim paksus on vahetult kaelavõru lõpus või natuke enne seda. Osa hõbedast kaelavõrusid on keskelt jämeneva kaarega ja suletavad haagi või aasaga. Eelviikingiajal levisid lamedate otstega kaelavõrud. Nende kaart on kaunistatud tordeeringuga ning lamedaid otsi reljeefsete siksaksete soontega. Perioodi lõpust pärinevad esimesed sadulotstega kaelavõrud. KÄEVÕRUD Keskmisel rauaajal on kantud pronksist ja hõbedast käevõrusid, mille eeskujud pärinevad peamiselt balti aladelt. Rohkesti on leitud jämenevate otstega võrusid. Need on kuusnurkse, teravovaalse, trapetsi- või rombikujulise ristlõikega ja sageli
välisfassaad kaunistati, sisekujundus samuti väga paljude ornamentidega, palju peegleid, kulda-karda, välditi sirgjoont, laed maalitud, et tekiks avatud lae tunne ja vaatad taevasse, kõikide losside ümber oli väga kaunilt kujundatud aiad, mille kujundus väga selgepiiriline ja väljajoonistatud, purskkaeve palju, aias kaunistatud paviljonid, millel oli ka väga ilus valgustus, küttesüsteemid muutusid, puhtad ahjud, lõõrisüsteemid, mis olid hästi suletavad, ruumid olid soojad ja puhtad tuhast/tolmud, seina kattematerjal muutusid kalliks ja peeneks. Suur tähelepanu oli nipsasjadel (peened küünlajalad, kujukesed, toosid/topsid). Talvepalee Peterburis, sinna lähedale rajati Tsaari Küla: ehitati tsaarile ja tema perele, avatud merele, puhas barokk. 17 sajandil hakkas igal pool maad võtma absolutism. Tekkisid suured õukonnad, kuningavõim tugevnes, sagenesid pidustused, tulid uued vajadused. Tekkis tänapäeva mõistes korralik mood
pudenes vaid kasutati seinte vahel liivakotte, osa vaguneid kaeti lehtrauaga. Hiljem hakati kasutama liiva asemel niinimetatud katlarauda, mida leidus laevatehastes. Lisaks kasutati veel enamasti kitsarööpmelistel soomusrongidel vene kaevikukilpi Lahinguvaguneid oli kolme tüüpi: dessant-, kuulipilduja- ja suurtükivagunid Dessantvagunis olid eluruum ja magamisasemed. Kuulipildujavagunil oli mõlemal küljel ja nurkades luukidega suletavad laskeavad. Suurtükivagunid olid erineva konstruktsiooniga vastavalt neil paiknevate relvadega. Vägede nappuse tõttu ei olnud ülemjuhataja käsutuses piisavalt reseve, millepärast kasutati soomusronge. Nende valmiduse, kiiruse ja liikuvuse tõttu oli neid võimalik koondada sinna, kus väejuht neid vajas. Kuna soomusrongid olid varustatud suurtükkidega ja suures koguses kuulipildujatega, siis oli nende löögid vaenlase vastu tõhusad. Rongidele olid abiks
Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised. Paarumisel viib isane oma seemnerakud emase suguteedesse. Emane muneb umbes nädal peale viljastamist oma munad mulda ning need kooruvad alles kevadel. Kevadel kooruvad rohutirtsu vastsed, kes ronivad mulla peale ja alustavad iseseisvat elu. Nad söövad taimi. Hingamine Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil. Eriti oluline on stigmade tihe sulgumine nukustaadiumis, kuna see aitab vett kokku hoida. Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt -- on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi. Hingamises esineda külaltki pikad pausid. Eritamine Putukad eritavad Malphigi soonte ja pärakuga. Seedimine
kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasa on tasakaalukonstant püsiv. Kuna HCl lahus sisaldab ka vett, siis tule seda ve Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreet teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane ta Reaktiivid 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiin (ff) indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), etanool. Töövahendid Bürett, pipetid, 100 ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavad kolbid, kaaluk Töö käik Kahte 100-ml mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistatakse + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse se loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Reageerivad segu
Trapid peavad olema ehitatud ja paigaldatud selliselt, et oleks välistatud tootmisruumi saastumise oht. Trappe ei nõuta ruumides, kus säilitatakse ainult külmutatud tooteid ning ainult pakendatud tooteid; 2) siseseinad terved, sileda pinnaga ja kergesti puhastatavast vastupidavast ning mittepoorsest materjalist; 3) siselaed terved, kergesti puhastatavad. Tuleb vältida tolmu kogunemist siselagedele ja sealt ainete eritumist käideldavasse toiduainesse; 4) uksed tihedalt suletavad ning valmistatud vastupidavast ja kergesti puhastatavast mittekorrodeeruvast materjalist või kaetud sellise materjaliga täies ulatuses; 5) piisava ventilatsiooniga ja vajadusel täiendava kohtventilatsiooniga auru ärajuhtimiseks (vältimaks kondensaadi kogunemist); 6) ventilatsioonisüsteemide konstruktsioon peab võimaldama filtrite ja teiste vahetatavate osade puhastamist või vahetamist; 7) küllaldane loomulik või kunstlik valgustus, kus lambid peavad olema kaetud
4 talvekarvast vaid pisut lühem ja hõredam. Noortel saarmastel on kattekarv peenema ja pehmema ohkega, aluskarv hõredam (Laanetu, Veenpere, 1971). Pea on saarmal veelise eluviisi tõttu lame, kere on silinderjas, jalad lühikesed, saba tugev ning kerepoolsest osast märgatavalt jämedam kui tipust. Kõrvad ning ninaavad on sukeldumisel suletavad (Vulla, 2008). Koon lühike ja lai. Kõrvalestad väikesed. Pea läheb sujuvalt üle pikaks lihaseliseks kaelaks, mis saagi haaramisel tähtsat osa etendab.Jäsemed on viievarbalised, lühikesed kuid tugevad, varustatud hästiarenenud ujulestadega. Tallapäkad paljad. Sellest tingitult on jalg iseloomulikult lai ja kaldamudal või liival selgesti eristatav. Esijala jälje laius on 65 mm, pikkus 55 mm, tagajala jäljel vastavalt 85 mm ja 60 mm
- pelae lüpsi peaks loomad koheselt sööma asuma. See väldib nende mahaheitmise vahetult lüpsi järgselt ja seega nisade saastumist nisakanali avatud staadiumis. Toorpiima kogumise ja veo nõuded - kogumine ja vedu peab tagama toorpiimale ettenähtud nõuete säilimine - piima kogumiseks ja veoks võib kasutada mittekorrodeeruvast ja toiduga kokku puutuda lubatud materjalist mahuteid, millised peavad olema puhtad ja desinfitseeritud ning tihedalt suletavad. - mahuteid tuleb pesta, desinfitseerida ja loputada joogiveega enne kasutamist, kuid mitte harvem kui kord päevas. Piima kvaliteedi nõuded - farmis toodetava piima kvaliteedis sõltub: - otseturustuse korral seda piima tarvitavate inimeste tervis -meiereisse müüdavast piimast tehtavad piimatooted kvaliteet. - seetõttu on toorpiimale esitatavad kvaliteedinõuded väga ranged ja kvaliteedi kontroll regulaarselt teostatav. - toorpiim peab pärinema kliiniliselt tervelt loomale
5 Pealisrõivad 19. sjandil kanti triibuliste seelikutega villaest riidest avara rinnaesisega pidevseesilisi kampsuneid. Need on õmmeldud potisinisest kodukootud või mustast vabrikukalevist. Kampsun õmmeldi linasele voodrile. Kaelaauk on sügav ja servast läbi tepitud. Seesiriba oli ümberringi volditud. Varrukad kitsad, varrukaotstes lõhikud. Hõlmad on haakidega suletavad. Nooremad naised kandsid ka seesidega kampsuni lõike liistikut. Sajandi viimastel kümnenditel tuli piduliku kergema pealisrõivana kampsuni asemel laia seljaga linnamoeline jakk. Pikk-kuub õmmeldi süsimustast toimsest täisvillasest vanutatud riidest. Händadel on kaks volti, mis õmmeldi ülalt pahupoolelt ca 3 cm pikkuselt kokku ja kinnitati kuueriide külge nii, et voldiharjad oleks püstiasendis. Voldid langesid vabalt
TORI KALMISTU Ajastu tüüpiline, hästi säilinud 19.-20.s. pärinevate hauatähiste ning jälgitavate piiridega ja järjepidevalt hooldatud kalmistu. Asetseb PärnumaalTori vallas, Tori kiriku lähedal. Üldpindala 4,05 ha. Kalmistu kooseneb kahest osastluterlaste ja õigeusuliste kalmistutest. Kalmistu välispiirdeks on maakivikuhjatis, kõrgusega valdavalt 0,4-0,6 m. Kalmistu väravaehitis on tellistest neljapostiline ja moodustatud kahes tasapinnas ning suletavad sepisvõredega. Kalmistul on krohvitud ja värvitud kivikabel (6*8*5,5 m). Kabelisse on viidud elekter. Kalmistul on betoonist välikantsel. Kalmistul asub Vabadussõjas langenud torilaste mälestussammas.(Lisa 11) Vanemad kui II maailmasõja lõpphauatähised ja piirded: metallhauatähised -571, sh sepised -282; sepisaiad -35; kivist hauatähised -139. Kirikut ümbritses varem kirikuaed, kuhu ka surnuid maeti, kuid aastal 1773 see suleti ning
Keldrikorrusele on lubatud projekteerida abi- ja laoruumid. Lasteasutuse hoone on projekteeritud ühekorruselisena kuuele rühmale. Köögil on eraldi sissepääs. Ruumide planeerimisel nähakse ette omaette ruumid igale rühmale, köök, muusikasaal, võimlemissaal, majandus- ja personaliruumid, pesuköök, tervishoiuruumid. Lasteasutuse aknad võimaldavad tuulutamist, nad on hõlpsasti avatavad ja tihedalt suletavad ning lastele ohutud. 13 7. Rühmade päevakavad Sõim Hommikusöök 08.30 Õuesolek 10.30-11.30 Lõuna 12.00 Uneaeg 12.30-15.00 Oode 15.30 Aed noorem 3-5 Hommikusöök 08.30 Õuesolek 11.00-12.00 (vastavalt õppetegevustele) Lõuna 12.15 Uneaeg 13.00-15.00 Oode 15.30 Aed vanem Hommikusöök 08.30 Õuesolek 11.00-12
kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Pseudobasiilika, ainult külglöövid võlvitud, kesklööv puitlaega. 13. saj oli: kaitsekirik: raskete riivpalkidega suletavad sissepääsud, piiluavad, pelgupaigad tornis ja löövipealsetel, välisseinteäärsed kaitsekäigud. kaupmeestekirik võlvidepealne kaubaladu madal kuubitaoline läänetorn, lühike ja lai pikihoone, ruudukujuline kooriga kolmelööviline ehitis, kompaktne ja suletud seinapindadega. juurdeehitusi ja tugipiilareid polnud 14. saj: kogudusekirik lisandusid kabelid: 1342 Barbara kabeli esmamainimine, asub torni põhjaküljel (hävitati 16. saj),
Enamasti kasutatakse tavalisi ja suletavaid türistore või võimsustransistore. Alalisvoolumootori ankrupinge muutmiseks sobivad türistormuundurid. Elektromotoorjõud on pulseeriv, seega tekib ka pulseeriv ankruvool. Selle tulemusena halveneb kommutaatori töö ja suurenevad kaod ankrus. ASÜNKROONMOOTORITE KIIRUSE REGULEERIMINE Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos autonoomse sagedusmuunduriga. Muundurite aluseks on kiired türistorid ja dioodid, võimsustransistorid ja suletavad türistorid. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas: o sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Asünkroonmootori nurkkiiruse saab avaldada seosega: Siit järeldub, et asünkroonmootori nurkkiirust saab muuta: * libistuse (s.t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel), * pooluspaaride arvu ja * toitepinge sageduse muutmisega
Korterite vahelisteks seinteks on raudbetoonelemendid ja kahekihilised kergplokist seinad. Korterisisesed vaheseinad ehitatakse metallsõrestikul mineraalvillast täitega kipsplaatseintega. Keldrikorrusele rajatakse raudbetoonpõrand. Katus: elamutel on lamekatus ja sisemine veeäravool. Katuse kandetarindid on monteerivad raudbetoonpaneelid. Katuseks paigaldatakse 2xSBS. Aknad ja uksed: korteritel on puitalumiinium aknad. Klaasid kirkad, sisemine selektiivklaas, aknalengis suletavad tuulutuspilud. Korterite siseuksed on mantel sileuksed. Välisuksed vastavad tule- ja helipidevusnõuetele. Veevarustus: korterelamu veevarustussüsteem koosneb külma- ja sojavee ringlustorikust. Soe vesi saadakse soojussõlmest soojavee mahutitest. Igal korteril on eraldi külma- ja soojavee mõõtja. Pesumasina ühenduskohad on vastavalt plaanidel näidatule seinal. Köögi valamu veeotsad lõpetatakse vastavalt plaanil näidatud
ovaalse ja püramiidi kujuga. Neid valmistatakse roostevabast terasest või ka alumiiniumist. Gaasileeklamp, kasutatakse suhkru karamellistamiseks Uhmer, kasutatakse maitseainete, seemnete peenestamiseks. Soolatoos ja pipraveski 29 Pipraveskid puidust Kastmepudelid, kasutatakse kastmete valamiseks taldrikutele, roogadele lisamiseks. Säilitusnõud - Erinevate suuruste ja kujudega, kaantega suletavad. - Sisu on nähtav läbi läbipaistva säilitusnõu seina . Sisu on kättesaadaval ilma, et kaant peaks eemaldama ja asetama ebahügieenilisele pinnale - Õhu- ja vedelikutihedad kaaned on hügieenilised ja puhtad - Toiduainete kasutusjärjekord (esimesena sisse - esimesena välja) on lihtsalt teostatav ja kontrollitav selgete etikettide abil - Purunematu polükarbonaat. Temperatuuri taluvus -40 - +99ºC - Universaalsed: säilituseks, transpordiks ja külmutamiseks - Masinpesukindlad
ning sinna hakkavad tekkima teised mikroorganismid. Aga mikroorganismidega saastamise oht peab olema laboris minimaalne! 3. Milline peab olema mikrobioloogia laboratoorimi ventilatsoonisüsteem ja mis on selle ülesanne? Ventilatsioonisüsteem peab olema efektiivne. Kasutatakse õhufiltrite süsteemi, mida regulaarselt hooldatakse ja vajadusel vahetatakse filtreid. Uksed ning aknad peavad olema samuti suletavad hermeetiliselt, et vältida tuuletõmmet tööde läbiviimise ajal. Ventilatsioonisüsteemi ülesandeks on puhastada mikrobioloogia labori õhku nii, et seal töötavad inimesed ei hingaks mikroobe endale sisse. 4. Kuidas toimub saastunud materjalide dekontamineerimine ehk steriliseerimine? Saastunud materjale steriliseeritakse sterilisaatorites vastavalt kuumutamisviisi järgi kas kuuma õhu sterilisaatorid või kuuma auruga rõhu all olevate autoklaavidega. 5
Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm. Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos. Korstent tohib krohvida ja pahteldada. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest kontrollitav. Korstna puhastusluuke ei tohi panna ruumi, mis on tuleohtlikud. Garaaz või midagi sarnast mõni ladu. Tahmaluugi ees peab olema vähemalt 60 cm vaba ala. Luugi alumine serv peab olema põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm Luugid peavad olema tihedalt suletavad. Läbi vahelagede minnes peab olema korstnal ümber vaba ala, kuna kivi paisub. Korstna siseseinast peab olema 250 mm põrand, kui on vill on vahel siis peab olema 100 mm välisseinast. Kuni 30 mm põrandalaud võib ulatuda korstnani. Korstna ja laepennide vahe peab olema vähemalt 100 mm Korstnasse ei tohi panna pöördsiibrit. Siiber, mis pannakse korstnasse võiks olla tahapoole kaldu, et kondents vesi ei jookseks sisse. Moodulkorstnad. Metallist torud topelt seinaga
· Keelatud on kuuma toidu külmikusse asetamine · Keelatud on riiuleid üle koormata · Keelatud on säilitusanumaid laduda üksteise otsa ega sisse. NÕUDED SÜGAVKÜLMIKUTEL: · Temperatuur -18*C · Kergesti puhastatav, teisaldatavad riiulid · Sulatamine vastavalt vajadusele · Keelatud on nö "jäämantel" külmutusseadmetel, külmiku sisekülgedel · Pakitud toiduained varustatud etiketiga, millel külmutamise kuupäev ja toiduaine nimetus NÕUDED PRÜGIKASTIDELE · Tihedalt suletavad kaaned · Regulaarne tühjendamine · Kasutada prügikotte · Desinfitseerimine NÕUDED TOIDU TÖÖTLEMISE VAHENDITELE · Kergesti pestavad ja desinfitseeritavad · Siledapinnalised · Mitte absorbendid · Mitte-toksilised · Kasutamisel vastupidavad ISESEISEV TÖÖ KOOSTA TOITLUSTUSETTEVÕTTE TINGLIK PLAAN ( PROJEKT) VÕTTES ARVESSE JÄRGMISI SOOVITUSI JA ETTEKIRJUTUSI : Plaanil peaksid olema : 1. Kaubandusruumid (söögisaal, lauanõudepesuruum, nõude hoiuruum, serveerimisruum) 2
Tetäs anomit, visklit, kühvlit, ruihi. Lehti pandas eläjille söödäs. Puid palotatas (Setu). Selles setu rahvapärimuses on kokku võetud haavapuidu igipõlised kasutusalad koduses majapidamises. Haavast valmistati künasid, kaste, karpe, pudeleid, haava okstest tehti jahiloomade püüniseid. Õhukesest (7–12 mm) haavalauast painutati viljatuulamissarjade ja sõelte kered. Haavast tehti ka pulmatseremoonias tähtsal kohal olnud veime- ehk annivakad, mis olid kaanega suletavad ja põletuskirjadega rikkalikult kaunistatud. Samal viisil valmistati ka kohvrite eelkäijad, tugevasti rautatud ja lukustatavad reisivakad [18]. Haaba hinnatakse tänapäevalgi mitmesuguste elutarbeliste esemete toormaterjalina. Haavapuit on hele ega anna lisamaitset, mistõttu sobib puulusikate ja puunõude, taarakastide ja -tünnide valmistamiseks. Kergesti värvitavatest haavalaastudest tehakse mitmesuguseid punutisi. Palju on
Tori naised kandsid pidevseesilisi kampsuneid s.t. kampsuni külge on kinnitatud eraldi juurdeõmmeldud riba, mis eelnevalt on lappvolti pressitud (lappseesid). Seesiriba on suhteliselt kitsas (valmislaius 3 cm) ja pressitud on ta vastandvoltidesse. Ees on jäetud seesiriba otsad 10 cm laiuselt siledaks. Varrukas on ilma voodrita ja varrukapära (õla juures) kurrutatud; käealune on jäetud siledaks. Varrukasuus olev lõhik on kinnitatud nööbi ja aasaga. Hõlmad on haakidega suletavad. Peakatted tanu Tipilinetäpiline, istub aida harja peal? Tanu (Tori 1889) Teatavasti oli vanasti abielunaisele peakate sunduslik. Peakate oli naise" au". Sellest annavad tunnistust rohked vanasõnad, mis on seotud naise peakatte e. tanuga." Võttis keegi naisel tanu peast ära, loeti seda auhaavamiseks ja suureks häbiks " (Manninen 1927: 3435). Tori naise vanemat tüüpi tanu sarnanes oma kõrguselt ja kujult Tõstamaa torutanule (Joon.16). Tanu on tehtud valgest puuvillasest või
trossi/otsa liigile tabeli järgi või valemi: väljastanud arsti nõudmisel läbib laevapere (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt päästerõngas ,samaaegselt peab teisi laeval P=10kd2(N) liige ennetähtaegse tervisekontrolli, kui on suletavad ja prügi antakse ära sadamates. Prügi viibivaid inimesi sellest teavitama,võimalikult k-tugevustegur tabelist põhjendatud kahtlusi laevapere liikme põletamise, merel üle paarda heitmise ja kiiresti peab teavitama vahitüürimeest kas siis d-trossi diameeter
kokku. p. F sulguvad veresooned, põkkub tagasi veresoonkonda. Vereringe kapillaarides. Mida lähemale kapilaarsüsteemile, seda väiksemaks jäävad süstoolse ja diastoolse vahe, kaovad ära. Venoosne süsteem. Madalam, neg, vere edasiliikumist ei ole, on teised mehhanismid mis panevad vere edasi liikuma. Toimub hapniku vahetus kudede vahele. On olulinete jõuaks kõik toitained edasi anda. Kui vajadus suur ei ole, siis on osa kapillaare suletud, kui tekib vajadus siis suletavad avanevad. Kui meil vereringe läheb väga intensiivseks, kui ei jõua verekapilaaridest läbi minna, tekib verepais. Kapilaarvõrkustik anostomoos. Viivad osa verd otseteid pidi kapilaarvõrkustikku. Arteriaalse ja venoosne vereringe vahe. Vereringe veenides. Rõhku enam ei ole, mis verd südame poole edasi pumpab. Surutakse verd edasi raskustungi toimel. Surub vere koguaeg edasi. Veenides on olemas klapid, mis lasevad liikuda ainult ühes suunas
ekspluateerimisel, välja arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid. Kõigil laevadel kogumahtuvusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema "prügi käitlemise plaan" ja "prügiraamat" Prügi kogumiseks peavad laeval olema prügikonteinerid. Tavaliselt on laeval 3 konteinerit ( toiduainele, plastikule ja teistele jäätmetele ). Konteinerid peavad olema pealt kindlalt suletavad. Laeva prügi tuleb sadamates regulaarselt ära anda. Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas ära andmise kohta tehakse "prügiraamatusse" vastav sissekanne. Äraantud prügi hulga ja imetuse kohta saadakse sadamast vastu kviitung ."prügiraamat" koos kviitungitega säilitatakse laevas kaks aastat peale viimase sissekande tegemist. Igal pool tuleb jälgida nõuet, et merre ei tohi visata plastmassi, sünteetilisi trosse, sünteetilisi kalapüügi
Töö lõppedes sulge kasvuhoone uks ja pane uksele hoiatussilt, milles on märgitud tööoote lõpu aeg Esimesed hooldustööd peale tööoote lõppu tuleb teha kinnastes, sest substraadis ei pruugi preparaat nii kiiresti laguneda Tühjade kasvuhoonete desinfitseerimiseks kasutatakse sageli gaasitamist. Selleks vaja kohaliku tervisekaitsetalituse luba!!! Gaasitatavad ruumid peavad olema hermeetiliselt suletavad ja vähemalt 200 m kaugusel elamutest ja 100 m kaugusel tootmishoonetest Töörühma suuruseks gaasitamise vähemalt 3 inimest Temperaatur mitte alla 5 C Nõuded haljasaladel Kooskõlasta kohaliku tervisekaitsetalitusega Kastutada ei tohi püsivaid ja tugevalõhnalisi preparaate Tohib pritsida ainult varahommikuti või hilisõhtul, korraga mitte üle 5 ha
toidud. Leiba küpsetati ahjupõrandal. Korstnat reheahjul ei olnud, ahju kütmisel tuli kogu kibe suits rehetuppa. Suitsu väljalaskmine toimus suitsuaugu või ukse kaudu, suitsupiir jäi rehetoas 1–1,5 m kõrgusele. Rehetoas oli alati tunda mõrkjat suitsulõhna ning selle nõgised seina- ja laepalgid muutusid aastatega süsimustaks. Esimesed teated akendest pärinevad Lõuna-Eestis 18. sajandist. Pikka aega olid akende asemel lükandluukidega suletavad avad, kasutati ka seapõit või maokelmet. Klaasaknaid hakati elamutele panema 19. sajandi II poolel. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Savisegu veeti põrandale, tehti veega märjaks ja lasti veidi kuivada. Seejärel lasti põrandat sõtkuda loomadel või lastel ja tambiti põranda pind tambiga siledaks. Talu teine oluline ruum oli rehealune, mis paiknes rehetoa otsas. Rehealuses peksti ja puhastati sügiseti vilja. 19. sajandi
induktiivsuse elektromentoorjõud ankrureaksiooni elektromontoorjõuga ning avaneb diood VD1 ja kuna U2 on suurem kui Uvõrk siis siirdub salvestunud energia toitevõrku. Nelja kravandilise pulsilaiusmuunduriga saab muuta nii voolu suunda kui ka regureerida kahe polaarset väljundpinget. Taolist muundurit nimetatakse ka reversiivset alalispinge muunduriks, teda kasutatakse muutuva pöörlemissuunaga ajamites vaadeldavas skeemis on pooljuhtlülititena kasutusel GTO türistorid(suletavad türistorid). Mootori talitluses on mootori elektromontoorjõud toitepingest väiksem st toimib pinget vähendav reguraator, muunduri pinget ja mootori kiirust regureeritakse GTO türistoridega VT1 ja VT2 türistorid VT3 ja VT4 on see juures välja lülitatud, kui türistorid VT1 ja VT2 on sisselülitaud läbib mootorit kasvav positiivne vool. Kui üks neist välja lülitada jätkub mootoris samasuunaline kuid kahanev vool,
3. Valgus-käitatud pumbad - kasutavad valgusenergiat, esinevad vaid taimedes, bakterites. 93.Kanalivalgud: nende põhiomadused ja jaotus. Närviimpulsi leviku ja ülekande põhimõte. Kanalivalgud - teine liik transportvalke ehk poorid. Moodustavad läbi bilipiidkihi poorid. Ühe olulisema grupi kanalivalkude hulgas moodustavad nn ioonkanalid ● on kümneid tuhandeid kordi suurema läbilaskvusega kui transporterid ● on selektiivsed ühte tüüpi ioonidele ● on suletavad ● reeglina avanevad vastuseks spetsiifilisele signaalile Ioonkanaleid võib liigitada avanemist põhjustavad signaali alusel: ● Voltaaz-tundlikud kanalid e pinge-tundlikud ● Ligandi-tundlikud kanalid (nt neurotransmitterid jms) ● Mehhaanilise stressi-tundlikud kanalid - on kirjeldatud enam kui 300 erinevat ioonkanalit, - ioonkanaleid leidub kõikidel rakkudel - kõige levinum on K+ spetsiifiline kanal, mis suuresti vastutab püsiva
93-Millised on tigukonveierite korpused põiklõike kuju järgi? Tigukonveiereid (vt TV lk 15 joon.4.1 ja 4.2) kasutatakse kuivade pulbriliste, peeneteraliste ja granuleeritud materjalide ning märgade betooni-, mördi- ja savisegude transportimiseks 30 m...40 m kaugusele. Tigukonveier koosneb toru- või rennikujulisest korpusest 1, teoniidiga varustatud tiguvõllist 2, teovõlli tugedest 3, reduktorist ja sidurist 4, elektrimootorist 5, täiteavadest 6, lossimisavadest 7, mis suletavad vastavalt vajadusele siibrite või sulguritega 8. Tiguvõlli pöörlemisel lükkab teolint materjali edasi mööda korpuse põhja kuni see väljub korpusest avatud siibriga lossimisava kaudu. Võimaldavad materjali transportida horisontaalsuunas ja kaldega kuni 20 o. Tigukonveieri teoniidid võivad olla kas täisseinalise keermega (vt joon 4.2), latist keermega, erivormiga või spiraalsete labadega. 94-Nimetage elevaatoreid nende tööorgani tüübi järgi
tehastest/transpordiliinidest; kas on olnud suuremaid õnnetusi/ avariisid. 2.Hoonesisesed õhud - võivad tuleneda hoone seisundist, selles paiknevate seadmete seisundist, tuleohutuseeskirjade eiramisest jne. Hoone/kogude seisundi hindamisel tuleks lähtuda: millistest materjalidest on hoone ehitatud, hoone tulekindlus/tulekindlate vaheseinte/uste olemasolu; kas kelder on allpool pinnaveetaset; katuse seisukord; sadevete ärajuhtimine; kas aknad on tihedalt suletavad; elektrijuhtmestiku seisund; veetorustiku seisund; kas hoones hoitakse tuleohtlikke materjale; millised on säilitatavad materjalid/ kuidas võivad kahjustuda/; kas hoidlad on eraldatud tehnilistest infrastruktuuridest ( kütteseadmed, konditsioneerid, köögid, laborid), kas säilikud on kaitstud ümbristega ; kogude adminstratiivne kaitstus(kindlustus). Olemasolevate ennetusmeetmete hindamisel
, mis loeb prügiks kõiki toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisel, välja arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid. Kõikidel laevadel kogumahutavusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema „Prügi käitlemise plaan“ ja „Prügiraamat“. Prügi kogumiseks peavad laeval olema konteinerid (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt suletavad ja prügi antakse ära sadamates. Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas äraandmise kohta tehakse sissekanne „Prügiraamatusse“. Vastavalt prügi liigile ja kogusele antakse sadamas kviitung, mida tuleb säilitada (2 aastat). Üldjuhul tuleb järgida reeglit, et üle parda ei heideta plastmassist esemed, sünteetilisi esemeid jne. Väljaspool eripiirkondi võib prügi üle parda
põikpalkide vahele asetatud vertikaalset palki, millele köis tõstmisel keerdus. Palgi ümber oli ehitatud ratas, kust keerates sai palki ringi ajada ning köit üles vedada. Ploki kinnitamiseks paiknes viilu ülaosas sealt välja ulatav ulgtala taoline palgiots, mille all asetses igal laokorrusel kaubaluuk kaupade sisseandmiseks. Kaubaluugid olid reeglina ümar- või segmentkaarsed, ääristatud puhaste raidkividega ning seestpoolt luugiga suletavad. Mitmed sellised süsteemid on säilinud. Keskaegsete elamute vahelaed olid harilikult puidust talalaed, keldri ja kangialuste korral kasutati sageli ka silindervõviga katmist. Samasuguse konstruktsiooniga lagesid kasutati peale elamute veel kõikide muude hoonetüüpidegi juures. Talalagi oli ehitatud väikeste vahedega asetatud neljakandiliseks tahutud palkidest, mis toetusid külgseintel asuvatele müüritaladele, mis omakorda toetusid paest konsoolide ridadele
laeva ekspluateerimisel, välja arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid. Kõigil laevadel kogumahtuvusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema “prügi käitlemise plaan” ja “prügiraamat” Prügi kogumiseks peavad laeval olema prügikonteinerid. Tavaliselt on laeval 3 konteinerit ( toiduainele, plastikule ja teistele jäätmetele ). Konteinerid peavad olema pealt kindlalt suletavad. Laeva prügi tuleb sadamates regulaarselt ära anda. Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas ära andmise kohta tehakse “prügiraamatusse” vastav sissekanne. Äraantud prügi hulga ja imetuse kohta saadakse sadamast vastu kviitung .”prügiraamat” koos kviitungitega säilitatakse laevas kaks aastat peale viimase sissekande tegemist. Igal pool tuleb jälgida nõuet, et merre ei tohi visata plastmassi, sünteetilisi trosse,
erinev. Väikesevõimsuslistel türistoridel koosneb tähis neljast elemendist. Esimene element on täht või number, mis määrab kasutatud materjali: K või 2 - räni. Teine element on täht, mis määrab seadise liigi: H - dioodtüristor, Y - trioodtüristor. Kolmas element on number mis määrab täpsemalt liigi ja võimsuse: 1 - pärivool kuni 0,3 A, 2 -pärivool kuni 10 A, 7 - pärivool kuni 20 A, 3 ja 4 - suletavad GTO türistorid, 5 - DIAC-id, 6 - TRIAC-id. Neljas element on number, mis on seadise regitsreerimisnumber. Viies element on täht, mis määrab teisendi. Näit. KY210A on ränitüristor pärivooluga kuni 10 A, registreerimisnumbriga 10, teisend A. Suurevõimsuseliste türistoride tähis koosneb kuuest elemendist. Esimene element koosneb ühest või kahest tähest, mis määrab seadise liigi: T - türistor, TC - sümistor, T3 - suletav türistor
Vene tähistussüsteem on väikese (kuni 20 A) ja suurevõimsuslistel türistoridel erinev. Väikesevõimsuslistel türistoridel koosneb tähis neljast elemendist. Esimene element on täht või number, mis määrab kasutatud materjali: K või 2 - räni. Teine element on täht, mis määrab seadise liigi: H - dioodtüristor, Y - trioodtüristor. Kolmas element on number mis määrab täpsemalt liigi ja võimsuse: 1 - pärivool kuni 0,3 A, 2-pärivool kuni 10 A, 7 - pärivool kuni 20 A, 3 ja 4 - suletavad GTO türistorid, 5 - DIAC-id, 6 - TRIAC-id. Neljas element on number, mis on seadise registreerimis-number. Viies element on täht, mis määrab teisendi. Näit. KY210A on ränitüristor pärivooluga kuni 10 A, registreeimisnumbriga 10, teisend A. Suurevõimsusliste türistoride tähis koosneb kuuest elemendist. Esimene element koosneb ühest või kahest tähest, mis määrab seadise liigi: T - türistor, TC - sümistor, T3 - suletav türistor
Vene tähistussüsteem on väikese (kuni 20 A) ja suurevõimsuslistel türistoridel erinev. Väikesevõimsuslistel türistoridel koosneb tähis neljast elemendist. Esimene element on täht või number, mis määrab kasutatud materjali: K või 2 - räni. Teine element on täht, mis määrab seadise liigi: H - dioodtüristor, Y - trioodtüristor. Kolmas element on number mis määrab täpsemalt liigi ja võimsuse: 1 - pärivool kuni 0,3 A, 2-pärivool kuni 10 A, 7 - pärivool kuni 20 A, 3 ja 4 - suletavad GTO türistorid, 5 - DIAC-id, 6 - TRIAC-id. Neljas element on number, mis on seadise registreerimis-number. Viies element on täht, mis määrab teisendi. Näit. KY210A on ränitüristor pärivooluga kuni 10 A, registreeimisnumbriga 10, teisend A. Suurevõimsusliste türistoride tähis koosneb kuuest elemendist. Esimene element koosneb ühest või kahest tähest, mis määrab seadise liigi: T - türistor, TC - sümistor, T3 - suletav türistor. Teine
Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad endast ilmastikukaitset neist allpool paiknevatele lastidele ja peavad kandma ka tekilasti, vee ja jää raskust. Nad ei ole veetihedad, kuna teatud avad neis ei ole suletavad peateki jaoks nõutava veetihedusega. Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks. Põiksüsteemis paigutatakse piimid igale kaarele. Neid toetavad üks või mitu karlingsit, millest piimid läbi lähevad. Teatud kohtades moodustavad floorid, (raam)kaared ja piimid niinimetatud kaareraamid, mille osaks teki all on
annaabi.ee 
