Pottseppa kursus (0)

10.03. Eksamipiletid .
P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel.
Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele , siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele.
Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani.
Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv.
Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi.
Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi.
Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm.
Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos.
Korstent tohib krohvida ja pahteldada. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest kontrollitav.
Korstna puhastusluuke ei tohi panna ruumi, mis on tuleohtlikud. Garaaž või midagi sarnast mõni ladu.
Tahmaluugi ees peab olema vähemalt 60 cm vaba ala. Luugi alumine serv peab olema põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm
Luugid peavad olema tihedalt suletavad.
Läbi vahelagede minnes peab olema korstnal ümber vaba ala, kuna kivi paisub .
Korstna siseseinast peab olema 250 mm põrand, kui on vill on vahel siis peab olema 100 mm välisseinast. Kuni 30 mm põrandalaud võib ulatuda korstnani.
Korstna ja laepennide vahe peab olema vähemalt 100 mm
Korstnasse ei tohi panna pöördsiibrit. Siiber , mis pannakse korstnasse võiks olla tahapoole kaldu, et kondents vesi ei jookseks sisse.
Moodulkorstnad.
Metallist torud topelt seinaga. Sees on tulekindel soojustus . Tuleohutus nõuded on tootja poolt kaasa pandud. Metallkorstnal käib vits peal, mis ühendab liited . Liited tuleks kokku suruda. Vill peaks olema ilusti vahel.
Üks variant on keskel keraamiline toru ja ümber kivi. Sees võib olla samot või portselan toru. Kivid on omavahel ühendatavad.
Kõikidel moodulkorstnatel on eri nõuded, mis on kaasas juhistega.
Üks variant on laavakivist, mida võib laduda spetsiaalse seguga.
Korstna kõrgus katusel. Korsten peab katusest välja ulatuma 80 cm või olema ülevalpool mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 80 cm kõrgusel asuva punkti räästa püsttasandis katuse koha 80 cm kõrgusel asuva punkti. Joonis.
Kui katus on süttivast materjalist, siis peab olema 1,20 ja korstnas peab olema sädeme püüdja sõel, mis on suurusega 1 cm
Lamekatusel peab olema korstna kaugus äärest 1 m.
Korsten ei tohi olla kandev konstruktsioon . Korstna külge ei tohi midagi kinnitada. Ainult piksevarrast. Korstent ei tohi katta põleva materjaliga tapeet või puit.
Korstnal peab olema tähistus vastavalt standardile.
P.1.2 Ahju soojasalvestust mõjutavad tegurid.
Ahju võime salvestada kütmise ajal endasse teatud hulk soojust ja see anda mingi aja jooksul hoonesse tagasi. Mida pikema aja jooksul see toimub seda parem on ahju soojasalvestus.
Mis mõjutab seda?
1.Ahju õige konstruktsioon. See on kõige olulisem.
2.Ahju mass
Ukse pidavus , siibrite pidavus, tahmaluukide pidavus. Hoone enda soojapidavus.
P1.3 Kamina suitsutõkke ehitus ja otstarve.
Suitsutõke on kaminal, mille peal on korsten. See on selleks, et suits ei tuleks tuulega korstnast tagasi. See tõkestab tuule löögi. See tõke võiks olla kumer, et suunata suits tagasi.
Kõri tekitab kolde laes suitsu liikumise ja käivitab korstna. See tekitab suitsule kiirenduse ja surub suitsu korstnasse.
Kui korsten on kuum ,siis ei tule tuule löök läbi.
P2.1 Õhkkütte kamina ehitus ja tööpõhimõte.
See on tootja poolt valmistatud kaminasüdamik, mis on tavaliselt tehtud malmist . Selle kolde laes on leegipüüdja.
Kindel alus ja hüdroisolatsioon.
Selle võib ümbritseda kiviga, fiboblokiga või teiste mitte põlevate materjalidega.
Kivid võiks olla 5-10 cm kahele poole. Ettepoole 1 cm. Südamik ei tohi kivide vastu minna, kuna õhk peab liikuma.
Südamikuga kamina korstnasse ühendamisel kasutada tulekindlat villa ja silikooni.
P.2.2 Pinna temperatuurid ja ohutuskaugused.
Tabel.1
Temp. Külg. Üles. Alla
80 50 150 -
140 150 250 50
350 500 600 250
600 1000 1200 1000
P.2.3 Pottsepatöös kasutatavad kivimaterjalid ja mördid, materjalide arvutamine.
Põletatud savitellis . Kasutatakse ahjude , pliitide ja korstnate ehitamiseks, mis ei pea kannatama kõrget kuumust.
Samott tellis . Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust.
Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad.
Looduslikud kivid. Paekivi , graniit - välikaminad, korstnapitsid
Tehiskivi, tsementkivi, kolumbia kivi, betoonkivi
Ahjupotid , täitekivi. Pottahjudel
Mördid.
Savimört ahjude seinad
Samott segu. Samott tellistele.
Tulekindel plaadisegu . Villa paigaldamiseks, tuharuumi ukse kinnitamiseks, Ustele.
Valumassid. Ahju detailide valamiseks .
Lubjasegu. Paekivi müüridele. Tsement ei sobi paekivile paisumise pärast.
Tsement mört. Välitingimustel. 1 neljale segu.
Materjali arvutamine.
Üks kivi 4,2 kg.
Segu on 20 % kivi kaalust
2,5 tonni kütab 50 m2 ruumi. Ruum on arvestatud 2,5 m kõrge.
1 m3 ahjus on 300 tellist.
Keskmine kivi kaal koos seguga 5 kg
2500 : 50 = 50 kg ühe ruutmeetri jaoks. 50 : 5 = 10 tellist ühe ruutmeetri jaoks.
2,5 tonni ahi 500 tellist. Segu koti 25 kg peal on kiri 30 tellist.
20% on segu 2500 kg ahjus on 500 kg segu.
60 *80 *200 cm ahi. Selle maht on 1 m3. Ahi on tavaliselt uksekõrgune.
P.3.1 Tõmmet mõjutavad tegurid.
Tõmme on võimsam korstna all. Soe õhk peab liikuma üles, kuna ta on kergem.
Korstna asend katusel. Puud maja lähikonnas. Korsten on liiga palju katuse harjast eemal. Kõrval olev kõrge hoone võib häirida tõmmet. Keset metsa olev maja. Tõmme on parem.
Probleemide vältimiseks teha pikem korsten. Teha korstnale müts, mis ei lase tuule löökidel sisse minna.
Mida siledam on korsten seest, seda parem on tõmme. Korstna sees ei tohiks olla üle
4 mm ebatasasusi. Ümar korsten peaks tõmbama paremini.
Kandilises korstnas keskel toimub suitsu voolamine ja ääre peal rullimine.
Mida pikem on korsten seda parem on tõmme. Korstna pikkus annb juurde kiirust.
Lahtisel kaminal võiks olla korsten vähemalt 6 m. Pliitidel ja ahjudel võiks korsten olla vähemalt 5 m.
Korstna ristlõige annab läbilaske võime. See ei tohi olla liiga suur nii, et küttekeha ei suuda seda soojendada.
Kogumisruum liiga madal. Lõõrid on liiga kitsad ja ebatasased.
P3.2 Pliidi ja soemüüri ehitus.
Alla panna hüdroisolatsioon. Praeahi peab olema ümbert vaba. Keel suunab suitsu, muidu suits läheks otse taha. Keel hoiab ka praeahju.
Tagant ei tohi kive vastu laduda, kuna see lükkab praeahju välja.
Tellis paisub 0,96 mm ühe meetri kohta 100 kraadi juures.
Malm paisub 1 mm
Raud 1,2 mm vask 1,7 mm.
Soojamüüri pöörde kohad peavad olema suuremad.
P.3.3 Kamina, ahju ja pliidi kuivatamine ja sissekütmine
Valumass peab kuivama 3 nädalat. Kivistumine peab toimuma lõplikult. Kohene kütmine peatab kivistumise protsessi. Valumass vajab niiskust kivistumiseks.
Kuivamise ajal hoida kõik luugid ja uksed lahti. Võib ka kuivatada soojapuhuriga või võimsa lambiga.
Sissekütmisel ei tohi kütta ahju täiesti soojaks . Kütta 7-8 korda. Pärast iga kütmist jätta luugid ja tahmatopsid lahti. Ustel ja luukidel ei tohiks olla kondentsi pärast viimast kütmist. Pärast viimast kütmist sulgeda kõik luugid ja siibrid .
P.4.1 Kamina, ahju ja pliidi ehitamisel kasutatavad metalltooted .
Kaminal: Metall raud, tuharest, ahjuuks, siiber, tuharuumi uks, tahmatops, metallist ühendustoru.
Pliit: põhjaplekk, praeahi, tahmatopsid, uks, tuharest, pliidi ääreraud, keeduplaadid, kulbi raud, siibrid, nurkrauad viimalõõri toetuseks, uksekruvid.
Ahi: ahjuuks, tuharuumi uks, tuhatopsid, tuharest, siiber, metall raud, plekkahjul plekist kest.
4.2 Soojuspaisumise arvestamine kamina, ahju ja pliidi ehitamisel.
Ahju sisevooder ja välisvooder ei tohi oma vahel kokku puutuda. Neid peab eraldama deformatsiooni vuugiga. Vuuki võib paigutada villa, laine pappi või jätta tühjaks.
Samot paisub ahjus rohkem, kui punane kivi, kuna ta on kuumem. Laboris on vastupidi.
Kui panna metall latt siis võib otstesse panna kivivilla või loksutada paika panemisel.
Malm paisub sarnaselt kivile. 1 mm 1 m kohta.
Tellis paisub 0,96 mm ühe meetri kohta 100 kraadi juures.
Raud 1,2 mm vask 1,7
4.3 Tööohutus ja tervishoid pottsepatöödel.
Peab olema terve ja kaine.
Jalas peavad olema turvasaapad. Kiiver peas. Tolmutöö mask. Kaitse prillid. Töökindad käes. Kõrvaklapid. Riietus ei tohi narmendada. Katusel töötades peab olema turvavöö. Seda ei tohi kinnitada korstna külge.
Tellingutel peab olema kaitsepiire vähemalt 1 m. Tellingud peavad olema korralikult kinnitatud.
Terved tööriistad.
P.5.1 Ahjude ehitus ja liigitus.
Ahju all vundament. Alla panna hüdroisolatsioon. Niiskus tuleb maa seest. Ahi ehitatakse põletatud savitellisest. Savisegu vuuk on sees 5 cm ja väliskestas 10 cm.
Alumine osa 2 rida. Tuharuum. Kolle. Suitsukogumisruum. See peab olema vähemalt ahju ukse kõrgune. Lõõristik.
Kolle tuleb teha tulekindlast tellisest. Näit samot. Samoti vuuk peab olema 3 mm. Lõõristik tehakse savitellisest.
Sillused võib teha valumassist.
Lõõristikke võib olla erinevaid.
Ahju ees peab olema mittepõlevast materjalist ala ukseavast kahele poole 100 mm ja ettepoole 400 mm Lahtisel kaminal 150mm ja 750 mm
Liigitamine . Eesmärgi järgi. Toaahi, saunaahi, pizzaahi.
Materjali järgi. Plekk , kivi, voolukivi ahi.
Lõõristike järgi. Ring lõõr, laskuvad lõõrid, järjestikused lõõrid.
P.5.2 Korstna pitsi ehitus ja kõrgus.
Pits ehitatakse ilmastiku kindlatest tellistest. Need on testitud tellised . Pitsi tegemisel kasutatakse tugevat segu. Pits peab vastu pidama ilmastiku muutmisele. Pidev kuumenemine ja jahtumine.
Armeerig võiks ka sees olla, et pits ei läheks lõhki.
Korstna ots võiks olla kaetud betooniga . See väldiks lagunemist.
Korsten peaks olema kaetud mütsiga.
Pitsil ei tohiks olla tühje vuuke ja tühimike.
Korstna pikkus vt eelnevast .
P.5.3 Vanade ahjude remont .
Suruõhu haamriga maha lõhkumine. Lammutamine haamriga.
Remont.
Ukse vahetus. Kinnitustraadid põlevad läbi. Kinnitada kruvidega. Ukses oleval augul jätta paisumisruum tehes auk suurem. Vajadusel parandada kolde siseseinad vesiklaasiga.
Siiber ei tööta. Veega leotades tuleb pigi lahti. Võib ka toiduõliga leotada.
Kui pöörd siiber ei sulgu enam. Tuleb puhastada tahmaluugist või tekitada tahmaluuk. Vahest tuleb avada ka ahi.
Ahjul on praod. Kui koldes on kivid lõhki. See on üle köetud või on liiga vara palju kütma hakatud.
Kui ahjul on praod, siis saagida poole tellise ulatuses vuugid välja. Kasta vuugid märjaks ja täita uuesti seguga, millesse lisada pva liimi. Seda on parem teha sooja ahjuga siis ahi paisub ja see hoiab ära uute pragude tekkimise.
Kui kivi on katki, siis see välja saagida ja asendada.
Kui sa ei tea, mis tüüpi ahjuga tegu on, siis võta lagi lahti ja puhasta ahju lõõrid. Vajadusel tee puhastusluuk.
P.6.1 Pliidi remont ukse vahetus, praeahju vahetus.
Kui ust vahetame, siis sageli on vaja ka remontida kollet.
Vanematel pliitidel on uks sageli ees traatidega.
Mõningatel ustel puuduvad nagad. Sinna võiks panna raud lati, millega ust saab kinnitada.
Traadid läbi lõigata ja eemaldada segu. Kruvid lahti keerata. Kruvid panna alla. Puurida sobivad augud. Üleval on nagad, mis kinnituvad pliidi raua taha. Ukse kohale tavaliselt kive ei panda.
Koldesse ei ole hea panna kruvisid külgedele. Kui siiski panna siis teha augud ülespidi ovaalsed.
Praeahju vahetamiseks tuleb maha võtta keeduplaat. Tuleks niisutada kive, mis on praeahju kohal, et need lahti tuleks. Edasi loksutada praeahju üles alla ja siis tõmmata välja. Kontrollida keelt ja panna paika uus praeahi.
Kontrollida, et ka kolle on korras.
P6.2 Puhasvuuk viimistluse teostamine tellisahjudel ja kaminatel.
Teha joonis. Kõige pealt teha ahjul horisontaal vuugid piirajaga nii, et nad jääksid ühe sügavusega. Selle sügavuse põhjast saad tõmmata vertikaal vuugid. Edasi teed vertikaal vuugid samale sügavusele ja teed uuesti üle horisontaal vuugid, kuna jäljed võivad tekkida.
Viimane tõmme on kõik horisontaal vuugid.
Ahju vuukide tegemist alustada ülevalt, et vältida määrdumist.
Kivid võib teha üle toiduõliga, et segu ei määriks.
P.6.3 Suitsukogumisruumi otstarve ja ehitus.
Sutsukogumisruum peab olema vähemalt sama kõrge kui ahju uks. See algab ukse pealt ja lõppeb ahju laes.
Suitsukogumisruum väldib suitsu sisse tulemist, siis kui uks avatakse. Kui sutsukogumisruumi ei oleks, siis surve tõttu tuleb suits tuppa .
Leek saab suitsukogumisruumis täielikult põleda koldes ja see käivitab korstna.
Gaas pressitakse seal kokku ja ta peab edasi minema korstnasse.
Kui suitsukogumisruum on liiga väike, siis tuleb suits sisse.
Lahtisel kaminal oleks hea tekitada koonuseline minek korstnasse. See annab suitsule liikumise kiiruse nagu veevooliku kokku pigistamine.
Suitsukogumisruumi võib teha ka suitsutõkke. Mis tavaliselt on kaminates ja kaminahjudes.
P.7.1 Ahjupottide paigaldamine
Alla panna hüdroisolatsioon. Lihvitud pottide järgi tehakse kõigepealt raam. Raamile paigutada potid kuivalt paika. Ahju mõõtmed pannakse paika pottide järgi.
Pottid klammerdatakse ülevalt ja alt. Pottide vahedesse pannakse segu ja kiviklibu segu. Pottide sisse pannakse täitekivid vedela seguga.
Igale reale on hea panna peale raam, mis hoiab koos. Raamid peaksid olema hööveldatud, et saaks ka loodida.
Pott kinnitatakse 8 klambriga välja arvatud alumine rida millel on 6 klambrit.
Ahju ukse mõõt on tavaliselt ühe poti kõrgus.
Pealt suletakse ahi kobadega - nurga pottidega või valatakse pealt seguga.
Glasuur potti ei tohi liiga jäigalt kokku panna. Glasuur võib puruneda. Jätta vuugid 1 mm. Vahele panna tikud.
P.7.2 Kaminahjud ja nende ehitus.
Kaminahi on küttekeha, kus on kokku viidud ahju ja kamina funktsioon.
All on hüdroisolatsioon.
Kui kasutada kaminana, siis on siiber lahti ja suits läheb otse korstnasse. Kui siiber suletakse toimib see ahjuna ja suits läheb külgedelt alla ja alt korstnasse. Suits valib algul ühe lõõridest, kus on takistus väiksem ja nii soojenevad lõõrid vaheldumisi .
Laskuvate lõõride puhul on ahju pinged väiksemad, kuna ahi soojeneb ühtlaselt.
P.7.3 Nõuded küttekolletele
Sama jutt, mis oli ka sutsukogumisruumi juures.
Umbkoldes saab küpsetada. Põlemisõhk võetakse läbi ukse. Kasutegur 50 % Kõik ained ei põle ära ja reostavad keskkonda. Õhk vajab soojendamist 700 kraadini, et see võiks osaleda põlemisprotsessis. Ahju tagaosas ei toimu põlemist.
Tuhaluugiga kolde puhul õhk tuleb tuhaluugi kaudu sisse. Ahju kasutegur 85 %. Looduse reostamine on väiksem. Põlemisõhk võetakse läbi resti. Hiljem tekivad söed, mis soojendavad õhku. Põlemine on sellepärast täiuslikum.
Kolle peab olema tehtud 3mm vuugiga tulekindlates tellistest. Samott tellised, voolukivi.
Põlemisprotsess peaks lõppema koldes ja ei tohiks minna lõõridesse. Kolde kõrgus peab olema vähemalt ukse kõrgus.
Kolle peaks olema ümarama kujuga, see tõstab kasutegurit. Mida vähem tühje nurki seda parem. Tulel peaks olema võimalus põleda nii nagu loomulik on.
P.8.1 Kaminpliidi ehitus.
Kaminal on puudu lagi, mille asemel on pliidi raud või keeduplaat.
See võib olla ahju funktsiooniga koos.
Selliseid ehitatakse sageli õue.
Kesta võib teha punasest savitellisest 8 mm vuugiga. Kolle tehakse samott tellistest 3 mm vuugiga. Siiber pannakse sellel tavaliselt korstnasse.
P.8.2 Küttekehade projekteerimine
Pottsepp peab järgima maja projekti.
Küttekehad peavad olema ehitatud mittepõlevast materjalist.
Korstnal ei tohi teha tuha avasid garaaži.
Korstna alus peab olema kindel.
Korstna kivide arvutamine. 4 kivi reas ühe kivi korstnal. 13 rida on 1 meeter.
Ahi tuleks teha vastavalt ruumi suurusele, et ta kütaks selle ruumi ära.
Kui palju kulub segu. Vt. Materjali arvutamine.
Kui palju kulub veo peale?
Ahju passi täitmine.
Mis kütte jaoks ta on mõeldud? Kas ta on keskütte katel ? Selle jaoks peab olema tulekindel vooder sees. Samott kannatab erinevaid kütuseid. Metall sobib ka
Läbiminek laest. Betooni ei tohi valada vastu korstent kuna korsten paisub.
Korsten tuleks ehitada sobivasse kohta, kus on võimalik see ehitada läbi lagede vastaval nõuetele.
Tahmaluugi ette jätta 60 cm vaba ala.
Ahjul peab olema ees 1 m.
Alusvundament peab olema püsiv.
Kui meil on mitu küttekeha ühel korrusel, siis on vaja kahe lõõristikuga korstent.
Kui suur kuumus tuleb ahjust välja? Siis on vaja moodulkorstent või samott voodriga korstent.
Ahjudel ei tohi muuta lõõristike mõõte.
Lahtise kamina ava kõrgus. Korstna ava 10% ukse ava suurusest . Kõrgus ei tohiks olla üle 50 cm.
Ahjul peab olema kindel alus, mis kannab.
Ahi peab sobima sellesse tuppa ja andma piisavalt sooja.
P.8.3 Nõuded lõõristike ehitamisel.
Lõõristikud peavad olema vastavad ahju konstruktsioonile. Suurusi ei tohiks muuta. Me võime ahju teha pikemaks.
Lõõristikud ei tohi olla konarustega, kuni 4 mm on lubatud.
Lõõristiku pandud krohv võib maha tulla.
Ei tohi teha järske üleminekuid. Pöörde kohtades tuleb jätta rohem ruumi. Kaks korda lõõri ristlõge. Nurgad teha ümaraks, siis suits liigub paremini.
Alumine lõõristik 14 cm kuni üleval 8 cm.
Lõõrid peavad olema sujuvad. Lõõristik võib korstna suunas minna kitsamaks. Samas võib see olla ka ühe sama mõõduga.
Kitsenev korsten paneb gaasid kiiremini liikuma.
Lõõristik ei tohi olla pikem, kui korsten.
P.9.1 Järelpõlemisega küttekolde tööpõhimõte
Need on valmis küttekollded. Atmos katel.
Bullerjani tööpõhimõtted. Selle koldes on 600 kr põlemine. See on vindumine. Hiljem toimub järelpõlemine.
Kuna Bullerjan põleb aeglaselt, siis ei suuda ta soojendada kivikorstent. Bullerjani ei tohi ühendada kivikorstnasse. See vajab happekindlat korstent.
Bullerjanil on 2 kambriline kolle, mille ümber on paigutatud õhutorud. Alumistest torudest läheb sisse jahe õhk ja ülemistest tuleb välja soe õhk. Kütuse põlemine toimub mõlemas kambris . Ülemises kambris toimub nende gaaside põlemine, mis ei põle alumises kambris täielikult. Sinna on ühendatud õhudüüsid.
Bullerjani kasutegur on kuni 75 %
P.9.2 Ahjude, kaminate ja pliitide viimistlemine .
Puhasvuuk. Seda tuleks teha enne, kui segu on täiesti kuivanud.
Järelvuukimine. Vuuk jäetakse 1,5 cm tühjaks ja täidetakse sobiva värvi ahju vuugiseguga. Savisegu võib ka segada pigmendiga. Vuukimine tehakse sooja ahjuga.
Kivide klompimine . Võib ka pärast lakkida .
Krohvimine antiik krohviga.
Katmine plaatidega. Kasutada kuumuskindlat plaadisegu.
Võib värvida tulekindla värviga.
P.9.3 Leivaahjuga pliidi ehitus.
Kindel alus ja alla hüdroisiolatsioon. Kolle tulekindlatest tellistest. Ülejäänu teha savitellistest. Kaks siibrit.
Kui mõlemad siibrid on kinni ja koldesse tehakse tuli, siis läheb suits pliidiraua alt vasakusse laskuvasse lõõri, pliidi alumisest lõõristikust läbi ning sealt korstnasse. Tulemuseks on pliidiraua soojenemine, kuid leivaahju temperatuuri see oluliselt ei muuda.
Kui tuli tehakse leivaahju ja alumine siiber on kinni ning ülemine lahti, siis suits läheb pliidiraua alt vasakusse laskuvasse lõõri. Tulemuseks on nii pliidiraua kui ka leivaahju kuumenemine.
Kui tuli on leivaahjus ja ülemine siiber on kinni ning alumine lahti, siis suits läheb pliidirauda soojendamata alumisse lõõristikku.
Kui aga mõlemad siibrid on kinni sel ajal, kui leivaahjus tehakse tuld , siis tuleb suits tuppa.
P.10.1 Viimalõõri otstarve ja mõõtmed.
See on ühenduslõõr ehk slepe, mille soovituslik pikkus 2 m. See võiks olla tõusev kuni 10 kr. See toetub vinkelraudade peale ja laotakse tavaliselt savitellistest.
Tänapäeval kasutatakse ka metall toru. 200 mm toru. Selle mõõtmed võiks olla vähemalt kivi mõõtmed 27 *14 cm.
Kui korstna juures on selles 350 kr siis see on ahjuosa. Tahmaluuki ei tohi olla otse selle suubumise juures vastas, et suits ei pressiks sisse.
P.10.2 Tuleohutusnõuded
Korstna läbiminek põrandast. vt eelnevast
Korstna kõrgused. vt. eelnevast
Tabel. Ohutuskujad
Ajude ees ja külgedel olevad alad. Vt. eelnevast.
Korstna luuk ei tohi olla tuleohtlikus ruumis. Korstna luugi ees vaba ruum 60 cm.
Ahju ukse ees 1 m vaba ruumi.
P.10.3 Laskuvate lõõride tööpõhimõte.
Suits valib lõõridest kõige väiksema sisetakistusega lõõri. See on siis ka kõige jahedam. Kuum õhk tõuseb üles. Niimoodi käib ta läbi kõik lõõrid. Joonis.