100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ljubov.borissova
Õppematerjali autor
Nakkusohtlikku pesu, mida ei tohi pesta temperatuuril 75 C ja rohkem, ja ei ole kaetud kilega, peab enne pesemist olema töödeldud desinfektsioonikambris. Pärast desinfektsioonikambris töötlemist võib neid käsitseda tavalise musta pesuna. Nakkusohtlik pesu asetatakse koos sulava kotiga pesumasinasse. Pesukottide kasutusel olnud käru tuleb desinfitseerida. Kasutatud kaitsekindad ja -põll tuleb panna erikäitlust vajavate jäätmete nõusse.Teostada käte antiseptika. Voodipesu vahetus Madrats eritistega määrdumise vältimiseks katta vajadusel kaitsekilega, mida on võimalik desinfitseerida. Kindlasti peab madrats olema kaetud kaitsekilega, kui ei ole võimalus kasutada desinfektsioonikambrit. Padi määrdumise vältimiseks katta kaitsekilega, mida on võimalik desinfitseerida. Tekk panna tekikotti
kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni ja lihtsalt loodusese paigutada. Mõisted Taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) - on jäätmed, ida saab uuesti kasutada toodangu valmistamiseks. Jäätmete taaskasutamise eesmärk on säästa looduslikku toorainet ja energiat, sest jäätmed on toormena juba korduvalt töödeldud. Jäätmetekitaja - on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmete kogumine jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Riskijäätmed lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed,
hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni;
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22
kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5
Jäätmekäitluse areng • jäätmeprobleem tekkis koos asulate tekkimisega • esimesed teadaolevad faktid prügikorralduse kohta 3000eKr. • keskajal jäätmekäitlus taandarenes • jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele • lihtsaim käitlusviis – tuli otsa - see ei saanud kesta kaua aga linnades • 1875 London - moodsa jäätmekäitlussüsteemi algus, märge prügikasti kohta • linnast välja väljadele, vette ja mujale silma alt ära • jäätmete hulk hakkas kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni ajal • ohtlikud jäätmed tekkisid koos keemiatööstusega • esimene prügipõletusrajatis Inglismaal Nottinghamis 1874 • jäätmete taaskasutusel pikk ajalugu – hobusesõnnik väetiseks ja püssirohutoormeks, koldetuhast telliseid • prügimäed ehk prügilad tekkisid tiheasustuste lähedusse. Kaugele oli kallis vedada, siis veeti ühte hunnikusse. • jäätmekäitlust hakati säästva arengu kohaselt korraldama alles 1970.-1980.
1. Assimilatiivselt lämmastiku sidumisega bioloogiliselt rakumassi. 2. Dissimilatiivselt nitritite ja nitraatide muundamisega N2 'ks Reovee käitlemisel kasutatakse nitrifikatsiooni ja järgnevat denitrifikatsiooni. Orgaaniliselt seotud lämmastik muutub vees ammooniumiooniks NH4 +, mille hapendavad autotroofsed bakterid Nitrosomonas ja Nitrobacter, kulutades 4,6 g O2/g N. 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Herranen Tarmo 11. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Ei ole olemas ühest jäätmete definitsiooni ega universaalset jäätmete liigitamiseeskirja. Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust. Definitsiooni esimese osaga on kõik enam-vähem selge - kui omanik kohtleb oma asju vastavalt, on tegu jäätmetega. Teise poolega on lood tunduvalt keerulisemad sisuliselt on
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid