Eesti Sõled Koostas: Mari Kallaste Sõle tekke ajalugu ● Sõle ajalugu algab 2000. a e.m.a ● Esimesed sõled olid kaarsõled(silma kuju) ● Esialgu kasutati vaid tarbeesemena ● Sõle populaarsus kasvas kasutuselevõtuga drastiliselt ● Sõlgi on mitut erinevat tüüpi, erinevad olenevalt ajastust ja moest ● Sõlgedel on läbi ajaloo olnud erinevaid tähendusi Kaarsõled ● Kaarsõled olid esimesed sõled mis kasutusele võeti ● Kaarsõle ladinakeelne nimetus- fibula ● Tehti väga erinevatest materjalidest (hõbe, vask, raud) ● Kaarsõle ehitus sarnaneb haaknõelaga ● Pärit rooma rauaajast ● Säilinud sõlgi on ülimalt vähe Kaarsõled Hoburaudsõled ● Meenutavad oma kujult hobuserauda ning on avatud ülaosaga. ● Võeti kasutusele sarnased sõled umbes 2000. aastat tagasi ● Kõige varasemad hoburaudsõled pärinevad Virumaa tarandkalmetest.
Kauneid rahvarõivaid kootakse ja tikitakse tänapäevani, ning kantakse tihti pidupäevadel. Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik (siili) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19
Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad. Tisleri kutsekirjeldus Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks Töökoha ettevalmistamine Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõhestamisel lõikamistö
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Pole võimalik kindlaks teha, et keegi oleks tähtsam olnud või rohkem austatud. Tõenäoliselt olid tarandkalmed siiski jõukama ülikkonna või jõukamate taluperede matmispaigad. Kus maeti vaesemaid inimesi, ei teata. Tarandkalmete seas on peamiselt ehted. Levinud ka erinevad ripatsid, mille hulgas on näha ka geomeetrilisi motiive ( romb, ruut, kuu) , valmistati ka klaashelmestest kaelakeesid. Kuldfoolidega helmed olid rooma klaasikunsti tehnoloogiliselt hästi välja tulnud ehted. Sõled tulevad u I saj keskel, Iseloomulikd on keerlevad motiivid. XIII loeng- Keskmine rauaaeg ( keskaeg, rahvasterännuaeg) Ajajärk, mida võib nim ka rahvasterändeajaks, lõuna pool oli siis juba keskaeg. Põhja-Euroopas: Rahvasterännuaeg 4. 6. saj Vendeliaeg (merovingide aeg) 7. 8. saj Eestis: keskmine rauaaeg 450 800 Rahvasterännuaeg 450 600 Eelviikingiaeg 600 800 Rohkem kuldesemeid kui teistel perioodidel.
tammehiites. Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide ristid Tegemist on keldi kristluse sümboliga, mis võib olla vanem, kui ristiusk ise. See rist mängis tähtsat rolli keldi kunstis ja see sümboliseerib Päikest ja igavikku. Paelornament- katkematu väänleva joonega pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Keltide sõled Ümmargused keltide sõled ehk prossid, mis on valmistatud metallist. Skulptuur - Keldi sõdalase kujuke, mis on leitud Prantsusmaalt. Keldi elamu- maja oli ümmarguse kujuga, seinad olid punutud tihedalt okstest ning hiljem kaetud lubjaga. Katus oli koonuse kujuline, mis oli valmistatud õlgede, savi ja loomasõnniku segust. · Viikingid Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri.
informatsiooni saame. Eseme- ja luukillud on puistatud tarandkalme kivide vahele (~10 in). Esmalt tundus, et Rooma rauaajal oli sotsiaalne võrdsustumine, sest mitu inimest on maetud ühte tarandkalmesse. Hiljem aga jõuti järeldusele, et tarandkalmetesse maeti ühiskonna eliit. Kalmeleiud on enamjaolt ehted ringid, rombid, nelinurgad · Ehted Sõled just siis hakkavad levima sõled Kaelavõrud 1,9 kg Peitleiud Alulinna peitleid on (eriti ketassõled), palju oli kasutusel kaaluvad kõige parem: umbes 100-esemeline emailkaunistustega hoburaudsõlgi. pasunkaelavõrud leid Alulinna pühast paigast, nii Eestist on praegu leitud 16, kokku arvatavasti Rooma rauaaegseid kui hilisemaid. maailmas 25 (enamik Põhjamaadest) rituaalses kasutuses Kasutati üle 1000 aasta pühapaigana N 10.12
annaabi.ee 
10 punkti
~ 6 lehte
29 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid