Sõled (0)

Sissejuhatus
Sõlgesid on kasutatud ehetena ja iluesemetena juba kaugeteset aegadest peale. Sajandeid tagasi olid ehetemeistrid, kes tegid erinevaid ehistöid, seal hulgas ka sõlgi. Ajajärgul 13-16 sajand nimetati ehetemeistreid ehtekenmakeriteks. See termin tulenes vanas eestikeeles olevast sõnast ehteken(ehe) ja alamsaksakeelsest sõnast maker ( tegija ) kokku liitmisest. Vanal ajal eestis oli põhiline ehe sõlg. Sõlgede motiiv oli vanal ajal traditsiooniliselt rahvapärane ja loominguline ning seotud erinevate traditsioonide, kombetalituste, usu ja erinevate tavadega. Sõlgede kuju ja tähedus oli paikkonniti erinev. Kuni 12 sajandini tegid ehetemeistrid sõlgesid põhiliselt pronksist messingust või isegi tinast ja kuld ning hõbeehteid toodi sisse välismaalt. Sellel ajaperioodil ei tohtinud tavalised sepad ehete valmistamisel hõbedat kasutada, seda võisid teha vaid kullassepad. Sõlgesid kanti riiete küljes ja need olid tihti õmmeldud riiete külge. Ehe oli ka element mis andis inimestele võimaluse end näidata. Ehte kandis endas kahte erinevat sõnumit tähenduslik ja esteetiline . Ehtel võis olla ka mitu tähenduslikku sõnumit. Üks tähtsaim nendest oli maagiline sõnum mis võis olla seotud kas mineviku või mõne ebatavalise nähtusega. Näiteks eestlaste sugulasrahvas Marid arvasid, et hõbe ehete läige kaitseb neid halbade üleloomulike jõudude eest Tänapäevalgi on mitmetel ehetel maagilised tähendused. Ehetel on teisigi tähenduslikke sõnumeid, näitas ehte kandja sotsiaalset seisundit , päitolu, toimuvaid sündmuseid(piduehted), ka võisid need väljendada usulisi tõekspidamisi(ristimotiiv) või poliitilisi vaateid(poliitilised sümbolid või graveeringud). Ehtel võis olla ka rahvagrupi või rahvuse idenditeedi tähendus. Esteetilise külje pealt võis ehe varjutada väljanägemise puudujääke ja ilu välja tuua. Ehe esteetilisus võis ka väljenduda puhta rõõmu tekitamisega ja vaimse enesetunde tõstmisena. Sõlgede arengut on muutnud ja täiendanud erinevad ajastud ja perioodid. Tuntumad sõled on erinevad rõngassõled, kätega sõled(kihlasõled), viitsõled, südamekujulised sõled, hobuseraudsõlg, kuhiksõled mida hakati tegema alates 18 sajandist, preesid ilmusid 17 sajandil.13-16 sajand oli gooti periood mis algas pärast võõrvallutajate sissetungi eestisse. Sellel ajal tehti sõlgesid põhiliselt pronksist ja vasesulamist. Hõbedast tehti vaid kõige pidulikemaid sõlgi. Sakslased tõid eestisse sisse ümarsõled.. Renessansiajastu oli 16-17saj. See ajastu oli üks eheteajastu kõrg perioode, kus Eesti ehetekunst leidis arvukalt väljendusvõimalusi. Tehti palju pidulikke ja kunstiliselt kõrgtasemelisi ja uuenduslike kujundustega sõlgi. 18- 19 sajandil domineeris baroki stiil. 19-20 sajand Setu ehted , mis on kogu Eestis tuntud kõige rikkalikuma valiku hõbeehete poolest. Tänapäeva kunsti ajalooga tegelevate isikute või organisatsioonide eesmärk on otsida ja uurida vanu sajandite taguseid ehteid , eesmärgiga teada saada rohkem ajaloost, kommetest, tavadest ja nende tähedusest ning väljendustest. Erinevad leiud erinevatest ajajärkudest on huvitavad ja põnevad ning need võivad motiveerida õpilast ning äratamaks temas huvi selles valdkonnas rohkem teadmisi omandama ja õppima, et veel rohkem kõigest teada saada.
KAELAVÕRUD
Levinumaks kaelavõru liigiks keskmisel rauaajal olid jämenevate vaheliti otstega võrud. Neid on valmistatud nii pronksist kui ka hõbedast. Viimaseid on saadud mitmest aardeleiust. Kardla aardes oli ka üks väike kullast kaelavõru.  Tavaliselt on niisuguste võrude kaare ristlõige ümmargune, kuid hõbedast eksemplaridel võivad otsad olla ka fasseteeritud. Esineb ornamenti – sooni , kolmnurki, ringe jms. Otste suurim paksus on vahetult kaelavõru lõpus või natuke enne seda. Osa hõbedast kaelavõrusid on keskelt jämeneva kaarega ja suletavad haagi või aasaga.  Eelviikingiajal levisid lamedate otstega kaelavõrud. Nende kaart on kaunistatud tordeeringuga ning lamedaid otsi reljeefsete siksaksete soontega. Perioodi lõpust pärinevad esimesed sadulotstega kaelavõrud.
KÄEVÕRUD 
Keskmisel rauaajal on kantud pronksist ja hõbedast käevõrusid, mille eeskujud pärinevad peamiselt balti aladelt . Rohkesti on leitud jämenevate otstega võrusid. Need on kuusnurkse , teravovaalse, trapetsi- või rombikujulise ristlõikega ja sageli kaunistatud. Ornament jaotub üldiselt tahkude kaupa ja koosneb peamiselt ringidest, lipsukestest, rombidest või kolmnurkadest. Iseloomulikud on motiivide vööndid ja kokkujooksvad read, tihti esineb siksakki. Mõnikord on käevõrude otstes pikirenn. Teine enamlevinud tüüp on kolmnurkse ristlõikega massiivsed keskharja ja äärerantidega võrud. Need on sageli hõbedast. Osa neist on kaunistatud ringide, poolringide ja täketega. Kasutati ka spiraalvõrusid ja laiemaid õhukesi lameda , lamekumera või pikiharjaga käevõrusid. Need on otstelt, harvem kogu pinnalt kaunistatud täis- ja poolsilmade, täkete ning joontega. Eelviikingiajal levisid Soome alade eeskujul Eesti põhjapoolses osas õhukesed õõneskumera ristlõike ja laienevate otstega käevõrud , mis olid kaunistatud rombide ning rist - ja põiksoontega.
SÕRMUSED
Keskmisel rauaajal kanti peamiselt spiraalsõrmuseid, mida valmistati ümmarguse, kolmnurkse, teravovaalse või lamekumera ristlõikega pronks-, harvem hõbetraadist. Lamekumer läbilõige on  eriti iseloomulik rahvasterännuaja sõrmustele. Otsad on neil üldiselt peenenevad. Tavaliselt on sõrmused kahe või kolme keermega ja mõnikord laiema keskosaga. Esineb ristjoontest ornamenti. Rahvasterännuajal jätkus juba rooma rauaaja lõpul levinud pikiharjaliste otsaplaatidega  spiraalsõrmuste kasutamine. Vähem, peamiselt rahvasterännuaja algul, esineb lahtiste otstega sõrmuseid. Need on suhteliselt laiad , paelja ristlõikega ning mõnikord ornamenditud rist - ja põikjoontega. 
RATSAVARUSTUS
SÕLED 
Sõled on tarandkalmete leiuainese väga arvukas ehteliik, milles on rohkesti erinevaid tüüpe. Rooma rauaaja algupoolel levisid baltipärased pahksõled. Viimastest kujunesid kohapealsed kärbisõled, mis on eriti iseloomulikud Kagu-Eestile. Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal. Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende  tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses. Kirde-Eestile omased on samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud türsamäe tüüpi sõled. Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa. Peakilpsõled võivad olla nii spiraali kui teljetoruga ja tavaliselt õõnsa kaarega, mis võib olla kaunistatud fasseteeringutega. Paljud neist on kaetud tinaga. Üle kogu Eesti on levinud lühikesed, kolmnurksete otstega nn. seondsõled. Needki on mõnikord tinaga või hõbedaga kaetud. Rooma rauaajal said alguse ka ambsõled. Neid on väga erinevaid variante . Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja  tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga. Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad ketassõled. Need on tavaliselt azhuursed ja mõnikord kaunistatud emailiga. Ketassõlgedel on mitmeid kohalikke erivorme. Lõuna-Eestis on levinud peamiselt nuppudega äärte ja keskosas kodaratega sõled, Kagu-Eestis väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled. Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja  otstes on laiemad kettad. Viimased on sageli kaunistatud rombiga, mille ümbrus on täidetud valget ja punast või rohelist ja punast värvi emailiga. Mõnel juhul on sõle kaarel veel muidki eenduvaid kaunistusi. Üksikeksemplaridena on rooma rauaaja muististest saadud veel mitmeid eritüüpseid importsõlgi.
EHTENÕELAD
Prees
6