Äksi kihelkonna rahvarõivad (0)

Tartu​ Kutsehariduskeskus 
Kergtööstus​ ja​ kodu-​ ning​ iluteenindus 
**** 
****​ **** 
ÄKSI​ KIHELKONNA​  RAHVARIIDED  
Referaat 
Juhendaja :​ ***​ *** 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu​  2017  
 
 
SISUKORD 
ÄKSI​ ​ KIHELKOND
2 
ÄKSI​ ​NAISE​ ​ RAHVARÕIVAD
3 
Särk
3 
Seelik
4 
Vöö
4 
Põl
5 
Kampsun
5 
Õlakatted
5 
Pealisrõivad
6 
Peakatted
6 
Ehted
7 
Aksessuaarid
7 
Jalakatted
7 
Jalanõud
7 
ÄKSI​ ​KIHELKONNA​ ​MEESTE​ ​RAHVARÕIVAD
8 
Särk
8 
Püksid
8 
Vatt
9 
Vööd
10 
Peakatted
10 
Sukad .​ ​Säärepaelad.​ ​Jalanõud
10 
KASUTATUD​ ​KIRJANDUS
11 
 
 
 
 
1 
ÄKSI​ KIHELKOND 
Tartumaa  põhjaosas,  tänapäeva  Tartu-  ja  Jõgevamaal,  asutati  arvatavasti  15.sajandil  Äksi 
kihelkond.  Antud  kihelkond  kuulus  ühtlasi  ka  Tartu  kreisis  Liivimaa  kubermangu.  See 
moodustati  Tartu  ja   Palamuse   kihelkondade  osadest,  esmakordselt  on  kihelkonda   mainitud  
1443.​ aastal. 
Kahekümnenda​ sajandi​ alguseks​ oli​ kihelkonnas​ rohkem​ kui​ 600​ talu​ 43​ külas. 
 
Äksi  kihelkonna  kirikuks  oli  Äksi  Püha   Andrease    kirik , 
mida​  teatakse ​ tänasel​ päeval​ ka​ kui​ lihtsalt​ Äksi​ kirikut. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Äksi​ Püha​ Andease​ kirik 
 
 
 
2 
ÄKSI​ NAISE​ RAHVARÕIVAD 
Äksi  naise   ülikond   koosneb  särgist,  seelikust,  kampsunist,  kaelarätikust,  põllest,  tanust, 
sukkadest  ja  kingadest.  Naise rõivastust on soovitatav kanda tanu ja põllega,  neiu  rõivastust 
pärjaga​ ja​ põlleta. 
Särk 
Särgi   piht   tehti   valgest   labasekoelisest  peenemast  linasest,   seeliku   alla 
jääv  ala  jämedamast  põikikangast.  Piht  oli  ühes  tükis  ning  ilma 
õlaõmblusteta.  Kaelaava lõigati T-kujuline, rinnalõhiku serval oli 0,5cm 
laiune  pilupalistus.  Püvipistes  tornide  ja  sõlmpisteridadega  kaunistatud 
õlalapid  on  tikkpistes   linase   niidiga  peale  õmmeldud.  Vanematel 
särkidel  oli   kitsas   3,3  cm laiune kahekordne püstkrae, hilisematel laiem 
mahamurtav   krae ,  selle  esiküljed  on  kaunistatud  sämppistes.  Krae 
mõlemas  otsas  on  nööpauk,  kust  sõltuse  abil  kinnitatase särk  kurgu  alt. 
Laiade varrukate värvlid hoiti koos punutud nööride või niidist nööbiga. 
Varruka   laienduseks  on  kaenla  alla  õmmeldud  nelinurksed  kaenlalapid. 
Varrukasuud​ on​ kurrutatud,​ värvlid​ kaunistatud​ sõlmtagidega. 
Särk​ kinnitub​ kurgu​ alt​ sõltusega,​ madalamal​ kantakse​ sõlge. 
 
 
 
 
 
 
3 
 
Seelik 
19. sajandi alguses leidus
 
veel
 
 üksikuid ühevärvilise
 
 kitsa seeliku kandjaid.
 
Samal
 
 ajal levisid 
kaharad  pikitriibulised  vabalt  langevad  voltidega   seelikud . Riie kooti linase lõime ja villase 
koega​ koeripspindne.  
1880.​ aastate​ paiku​ hakkasid​ mõned​ naised​ kandma​ ka​ ruudulisi​ seelikuid. 
 
Seeliku  laiuseks  arvestatakse  3 meetrit, pikkuseks 25 
kuni  30  cm  põrandast,  mõõta  tuleb  ilma  kingadeta. 
Värvli  juures  on  seelik  volditud,   voldi   sügavus  on  5 
uni  6 cm. Seelikul on ees 16 cm laiune sile osa, sealt 
edasi   suunduvad   voldid  kahele  poole  ja  jõuavad 
vastamisi  kinnise  juures.  Umbes  20  cm   pikkune  
kinnis   asub  vasaku  küljeõmbluse  sees.  Seeliku 
allääres​ (seespool)​ on​ 7​ kuni​ 10​ cm​ laiune​ valge​ toot. 
 
Vöö 
Vöö  tehti  nii  pikk,  et  see 
kandjale  vähemalt  kolm  korda 
ümber  ulatus, jälgiti, et villasem 
pool​ jääks​ peale. 
 
Vana 
traditsiooni 
kohaselt 
mähiti  vöö  tihedate  kordadena 
ümber  keha  – igapäevaselt särgi 
peale, 
piduliku  
ülikonnaga 
seelikuvärvli  peale.  Arvati,  et 
kõvasti ümber keha mässitud vöö annab kehale tuge ning hoiab ära haigusi, eriti venitamist. 
(Voolmaa​ 1988:16)​ Vööotsad​ peideti​ vöökordade​ vahele.​ Vöö​ laiuseks​ oli​ 2-3​ sõrme. 
 
4 
Põll  
Põll õmmeldi valgest
 
 linasest  riidest
 
 või kirjust poekangast. Võeti enam-vähem  ruudukujuline  
riidetükk,  laius  koguti  värvli  alla  volti. 
Valgeid  linaseid  põlli  ilustati  piluridadega 
või​ laia​ põlmpiluga. 
 
Põll  on  umbes  12  cm  seelikust  lühem,  laius 
65  kuni  70  cm.  Põlle  allservas  on  1,5  cm 
laiune  pilupalistus,  pisut  kõrgemal  2,5  cm 
laiune   pilu ,  sellest  2,5  cm  teine pilu, 1,3 cm 
lai.​ Põlle​ servas​ on​ kitsas​ pits. 
Kampsun 
Äksi naiste kampsun on valmistatud potisinisest villasest riidest.
 
 Kampsun on kraeta ja avara 
kaeluse väljalõikega. Kuni vööjooneni on kampsun
 
 võrdlemisi kehasse töödeldud.
 
 Vööjoonel 
on  kampsuni  külge  õmmeldud  3,5  cm  laiune  kampsuniriidest  riba,  mis  on  seatud  ühtlaste 
vahedega  vastandvoltidesse.  Eest  kinnise  juurest  on  esimese  voldi  sügavus  5 cm, järgmiste 
voltide  vahe  on  3,5  cm,  niisama  suur  on  ka  voldi  sügavus.  Varrukasuus  on  5  cm  pikkune 
lõhe.​ Eest​ kinnitub​ kampsun​ haakidega. 
 
Kampsuni  all  kantakse   kirjut   siidrätikut.  Kantakse  seda  särgi  peal  kolmnurkselt 
kokkumurtult, nii et see jääb kampsuni kaelaavast paistma. Eest kinnitatakse  rätik  rinna peal 
sõle​ abil. 
Õlakatted 
19.  sajandi  esimestel  kümnenditel  tõrjus  Äksi  kihelkond  ruudulise  õlakate  sõba  kõrvale. 
Sini-valgeruudulised  piklikud  villased  õlakatted,  vaibad  olid  tehtud  ühest  kangalaiast. 
Moodsad   ruudulised  suurrätid  õmmeldi  aga  kokku  kahest  kangalaiast,  nii  saadi  suur 
ruudukujuline​ rätt,​ mis​ ääristati​ narmastega.​ Seda​  kanti ​  kolmnurkseks ​ kokkumurtuna. 
 
 
5 
Pealisrõivad 
19.  sjandil  kanti  triibuliste  seelikutega  villaest  riidest  avara  rinnaesisega  pidevseesilisi 
kampsuneid.  Need  on  õmmeldud  potisinisest  kodukootud  või   mustast   vabrikukalevist. 
Kampsun õmmeldi linasele voodrile.  Kaelaauk  on sügav ja servast läbi tepitud. Seesiriba oli
   
ümberringi  volditud.   Varrukad   kitsad,  varrukaotstes  lõhikud.  Hõlmad  on  haakidega 
suletavad. 
Nooremad​ naised​ kandsid​ ka​ seesidega​ kampsuni​ lõike​ liistikut. 
Sajandi  viimastel  kümnenditel  tuli  piduliku  kergema  pealisrõivana  kampsuni  asemel  laia 
seljaga ​ linnamoeline​  jakk . 
Pikk- kuub   õmmeldi  süsimustast  toimsest  täisvillasest  vanutatud  riidest.  Händadel  on  kaks 
volti, mis õmmeldi ülalt pahupoolelt ca 3 cm pikkuselt
 
 kokku ja kinnitati kuueriide külge nii, 
et  voldiharjad  oleks  püstiasendis.  Voldid   langesid   vabalt.  Seljakaare  lõikeil  on  händade 
alguses  punase  kaaruspaelaga  tehtud  kaheksaharaline   käpp .  Kogu  pikk-kuub  piirati 
punasevillase  kaaruspaelaga.  Hõlmade   kinnituseks   on  vöökohal  kaks  paari  vaskhaake. 
Pikk-kuue​ allääre​ laius​ on​ 3​ meetri​  ringis . 
Pikk-kuuega​ sama​ lõikega​ õmmeldi​ ka​  linased ​ rööd​ ja​ lambanahksed​ kasukad. 
Peakatted 
Neiud​ kasutasid​ pikkade​ juuste​ kooshoidmiseks​ ja​ peaehtena​ võrukujulist​ pärga.  
Abielunaiste​  peakate ​ oli​ 19.sajandil​ tanu.  
See  õmmeldi  linasest   kangast ,  serva  aeti 
linane 
niplispitsiriba. 
19.sajandi 
keskpaigast  hakati  üha  enam  õmblema 
puuvillasest   või  tüllist  tanusid.  Kirikusse 
minekuks  
tanu  tärgeldati,  kuklasse 
kinnitati  värviline  lipsu  seotud  siidlint. 
Sajandi 
keskel 
hakati 
tanuriideks 
kasutama​ ka​ puuvillast​ kangast,​ mille​ servas​ õmmeldi​ kitsas​ tüllpitsiriba. 
 
Talvel  välja  minnes  panid  naised  tanu  peale  karusnahkse äärega punase mütsi, talvekübara, 
jättes​ tanu​ pitsi​ otsmikul​ ning​ siidlindid​ seljal​ mütsi​ alt​ nähtavale. 
6 
 
Ehted 
Kuuehõlmade  vahelt  jäid  nähtavale  rinnaräti  peale  seatud  ehted  -  suur  press,  kuhiksõlg  ja 
helmed .  Kaela  ümbritsevad  helmed  olid  ühe-  või  kaherealiselt.  Piduliku  ülikonna  juurde 
lisasid  eeskätt  jõukamad  naised  igapäevastele  kaelahelmestele  veel  pikema,   rinnale   ulatuva 
helmekee,​ sageli​ ühe​ või​ kolme​ kannaga​ raha. 
Aksessuaarid 
Pikk-kuue, mõnikord ka kampsuni all
   kanti kas
 
 valgest linasest või
 
 kirjust puuvillasest riidest 
ruudukujulist  kaelarätikut. See murti diagonaalselt kokku ja
  seati
 
 kaela nii, et  otsad  rinnal
 
 jäid 
pikk-kuue või ka kampsuni hõlmade alt
   nähtavale. Särgikrae käänati
 
 rätikule peale.
 
Räti
 
 nurk 
tõmmati​ kampsuni​ või​ liistaku​  seljale . 
Seeliku  all  kanti  vööle  köidetavat  taskut.  Suuremate  esemete  jaoks  tehti  mõnest  ülikonna 
juurde  sobivast  kangatükist  või  riidelappisedt  kott.  Serva  õmmeldud  tunnelist tõmmata läbi 
nöör,​  otstes ​ samast​ lõngast​ tutid. 
Jalakatted 
Naised  kandsid  tavaliselt  villaseid  või  linaseid  sukki,  kas  päris  lihtsas  koes  või  augulise 
vikliga​  külgedel . 
Jalanõud 
Jalanõudena​ kandsid​ Äksi​ naised​ parknahast​ pastlaid​ ja​  kingi . 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7 
 
ÄKSI​ KIHELKONNA​ MEESTE​ RAHVARÕIVAD 
Äksi  mehe  rõivastuse  osad  olid  särk,  kintspüksid,  pikk-kuub,  vöö,  vatt,   kaapkübar ,  sukad, 
säärepaelad,​ jalanõud. 
Särk 
Äksi​ meeste​ särk​ õmmeldi​  peenest ​ valgest​ linasest​ kangast. 
 
Särgid  olid  T-kujulised  kaelaava  ja  piki  õlgu  õmmeldud  õlalappidega,  värvlitega  varrukad 
koguti  pärast  volti,  varrukasuus  värvli  külge  kurdu.   Käele   suurema  liikumisvabaduse 
andmiseks  õmmeldi  kaenla  alla  nelikurkne  kaenlalapp.  Kaelaava  äär  kroogiti  ja  õmmeldi 
külge​ laiem​ mahapööratav​ krae. 
 
Meeste  säride  kaunistused  olid  tagasihoidlikud,  peamiselt  olid  ainult  valge  linase  niidiga 
tikkpisteread  õlalappidel  ja  varrukavärvlitel. Värvlid kinnitati niidist valmistatud nööbi ning 
nööbiaasaga. 
Püksid 
Äksi  mehed  kandsid  põlvpükse,  mis  talvel  olid  enamasti  potisinisest  villasest  riidest. 
Jõukamad  kandsid  pidulikul  puhul  seemisnahast  ehk  pukinahast   pükse .  Nahk osteti linnast. 
Lõikelt  olid  nahkpüksid  samasugused  kui  riidest  püksid.  Suvel  kanti  igapäevaselt  takuseid 
kesapükse​ või​ linaseid​ pükse. 
Püksid  olid täislakaga ehk mõlemast ülanurgast nööbitavad. Harvemini õmmeldi poollakaga 
pükse  -  need  avanesid  ainult  ühest  ülanurgast.   Püksisääred   ulatusid  põlvini,  värvli  jagu  jäi 
allapoole​ põlve. 
 
Pükste  sääreotstes  olid  kahe  sõlme  laiused  värvlid.  Värvli  mõlemas  otsas  olid  nööpaugud, 
millest  käis  läbi  värviline  säärepael  -  kalasabapael.  Paelaga tõmmati värvli otsad  vaheliti  ja 
seoti  värvel  suka  peale  paelaga  ümber  jala  kinni.  Pael  seoti  ka  üks  ord  ümber  sääre  värvli 
pealt.​ Paelast​ tehti​ jala​ kõrvale​  aasad ​ ja​ otsad​ jäid​ tupsudega​ rippuma. 
8 
 
Vatt 
Äksi  mehe  vatt valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes 
tükis  -  keset   selga   oli   õmblus .  Hõlma  -  ning  küljeõmbluste  vahele  õmmeldi   kiilud   ehk 
lõtused.  Väga  iseloomulikud  olid  lipiga  ehk  selja  keskjoonel  vööst  allpool  oleva  lahtise 
voldiga​ vatid. 
 
Vatil  oli  peal  kitsas  püstkrae,  hiljem  tehtyi  ka  mahapööratud  kraesid.  Vatt  äis  eest  vaheliti 
kinni,  oli  nii  ühe-  kui  kaherealisi  vasknööpidega  vatte.  Põhja- Tartumaal   tehti  suveks  ka 
valgeid​ linaseid​ vatte,​ mis​ lõikelt​ sarnanesid​ villastega. 
Pikk-kuub 
Täisvillasest  toimsest  mustjaspruunist  vanutatud  kangast  pikk- kuued   olid  põhiliseks  sooja 
andvaks ülerõivas, hõlmad kinnitati vööga.  Kuube  kanti aasta läbi, talvel tõmmati
 
pikk-kuub
 
 
kasuka ​ peale. 
 
19.sajandil  kanti  Tartumaal  händadega   kuubesid ,  millel  olid  kaarjalt  seljale  ulatuvad 
küljeõmblused,  nii,  et vööjoonelt algavad voldid ehk hännad jäid selja taha. Hännad pressiti 
voldikimpudeks.​ Meeste​ pikale​ kuuele​ õmmeldi​ püstkrae. 
 
Kuue​ pikkus​ oli​ poolde​ säärde​ ja​ allapoole. 
Meeste​ kuued​ olid​ kaunistusteta. 
Kasukas  
Lambanahksed  kasukad  sarnanesid  lõikelt  riidest  ülerõivastega  ning  olid  sama  pikad  kui 
kuued. 
 
 
9 
 
Vööd 
Meeste  üleriideid  kinnitas  ja  kaunistas  lai   villane   vöö,  kasutati  kas  võrkvööd  või   telgedel  
kootud ​ vöid,​ ostukaubana​ levisid​ kamlotvööd. 
 
Vööd  olid  ligi  3  meetrit  pikad.  Kandmis-  ja 
sidumisviis  on  kõigil  laiadel  tekstiilvöödel 
ühesugune. Vöö sidumist alustati
 
 eest keskelt, 
viidi otsad taha ja toodi taas ette, ristates need
 
 
kõhul .  Vöö  otsi  ei  sõlmitud, vaid poetati vöö 
alt​ läbi​ ning​ jäeti​ külgedele​ rippu. 
Peakatted 
Meeste​ kõige​ pidulikum​ peakate​ oli​ ühtlase​ laiusega​ silindrikujulise​ rummuga​ mustast​ vildist 
kaapkübar.​ Tööd​ tehes​ kanti​ suvisel​ ajal​ õlgedest​ punutud​ kaabut. 
 
Talvel​ kanti​ nahast​ mütsi. 
Sukad.​ Säärepaelad.​ Jalanõud 
Põlvpükstega​ kanti​  pikki ​ vikkelsukki,​ need​ olnud​ lambavalged,​ -hallid,​ -mustad.​ Sukad 
ulatusid​ üle​ põlve​ püksi​ alla.​ Sukad​ kinnitati​ ülevalt​ äärest​ ümber​ jala​ säärepaeltega. 
Paelaotsad​ pisteti​ püksi​ sääreotsa​ värvli​ aukudest​ läbi​ ning​ kinnitati​ jooksvasse​ sõlme. 
Säärepaelad​ palmitseti​ värvilistest​ villastest​ lõngadest​ kalasabatehnikas. 
 
Jalas​ kanti​ pidupasteldena​ mustaks​ pargitud​ pastlaid.​ Kujult​ olid​ pastlad​ tömbi​ ninaga​ ja 
kroogitud​ ninapealsete​ nn​  tippudega .​ Parknahast​ tippudega​ pastlad​ püsisid​ piduliku​ jalanõuna 
19.sajandi​ lõpuni.​ Paelu​ sidudes​ tehti​  labajala ​ peale​  rist ​ ning​ pastlapaelad​ seoti​ kinni​ pahliuu 
kohal​ või​ siis​ ristati​ põlvini​ ja​ paelad​ kinnitati​ põlve​ all. 
 
 
10 
 
 
KASUTATUD​ KIRJANDUS 
 
Äksi​ kihelkonna​ ajaloost: 
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ksi_kihelkond​ ​​ ​ (27.04.2017) 
Reet ​ Piiri​ ,,Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 151 
Foto​ Äksi​  kirikust : 
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ksi_kihelkond#/media/File:Aksi_kirik_jpg.jpg  
 
Äksi​ naise​ rahvarõivad 
Särk: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 151 
Kirjastus​ ,,Eesti​ Raamat’’​ Tallinn​ 1968​ ,,Eesti​ rahvarõivad’’​ 4.lehekülg 
Foto​ Äksi​ naise​ särgi​ tutvustuse​ juures: 
https://www.pinterest.com/pin/297519119113737074/​ ​​ ​ (17.05.2017) 
Seelik: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 151 
Kirjastus​ ,,Eesti​ Raamat’’​ Tallinn​ 1968​ ,,Eesti​ rahvarõivad’’​ 4.lehekülg 
Äksi​ seeliku​ kanga​ muster: 
https://www.google.ee/search?q=%C3%A4ksi+naise+seelik&safe=active&rlz=1C1GKLB_e
nEE642EE647&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiSi6nppMXTAhVI2ywKHf
YYAdQQ_AUICigB&biw=1366&bih=613#imgdii=PxF-G3h13nTmCM:&imgrc=ZEOOiQ6
xrzhKQM​:​ (17.05.2017) 
Vöö: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 152 
Foto​ Äksi​ neie​ kirivööst: 
http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad?element%5Bkihelkond%5D=%C3%84ksi&element
%5Bsugu%5D=naine&element%5Btyyp%5D=V%C3%B6%C3%B6d&element%5Bese%5D
= Kiriv %C3%B6%C3%B6d&search=1​ (17.05.2017) 
11 
 
 
Põll: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 152 
Kirjastus​ ,,Eesti​ Raamat’’​ Tallinn​ 1968​ ,,Eesti​ rahvarõivad’’​ 4.lehekülg  
Pilt: 
https://www.kuldnebors.ee/search/riietus-ja-jalatsid/muud-naisteriided/aksi-naise-rahvariided
/search.mec?pob_post_id=80788871&pob_action=show_post_images&pob_cat_id=10960&
pob_image_id=33f24ed8ae654224a3e9b8dde32c444f&pob_browser_offset=&pob_view_lan
guage_id=et#33f24ed8ae654224a3e9b8dde32c444f.jpg​ ​​ ​(28.05.2017) 
Kampsun: 
Kirjastus​ ,,Eesti​ Raamat’’​ Tallinn​ 1968​ ,,Eesti​ rahvarõivad’’​ 4.lehekülg  
Õlakatted: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 153 
Pealisrõivad: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 153 
Peakatted: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 153 
pilt: 
http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad?element%5Bkihelkond%5D=%C3%84ksi&element
%5Bsugu%5D=naine&element%5Btyyp%5D=Peakatted+ja+-ehted&element%5Bese%5D=
&search=1​ (28.05.2017) 
Ehted: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 154 
Aksessuaarid: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 154 
Jalakatted: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 155 
Jalanõud: 
Reet​ Piiri​ ,,​ Vana-Tartumaa​ rahvarõivad’’​ lk​ 155 
 
Äksi​ mehe​ rahvariided 
12 
Särk: 
​ ​​ http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/louna-eesti/aksi/aksi-mees​ ​​ ​ (28.05.2017) 
Püksid: 
​ ​​ http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/louna-eesti/aksi/aksi-mees​ ​​ ​ (28.05.2017) 
Vatt: 
​ ​​ http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/louna-eesti/aksi/aksi-mees​ ​​ ​ (28.05.2017) 
Pikk-kuub: 
​ ​​ http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/louna-eesti/aksi/aksi-mees​ ​​ ​ (28.05.2017) 
Kasukas: 
​ ​​ http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/louna-eesti/aksi/aksi-mees​ ​​ ​ (28.05.2017) 
Vööd: 
​ ​​ http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/louna-eesti/aksi/aksi-mees​ ​​ ​ (28.05.2017) 
pilt:​ ​​ http://www.muis.ee/museaalview/557717​  (28.05.2017) 
Peakatted: 
​ ​​ http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/louna-eesti/aksi/aksi-mees​ ​​ ​ (28.05.2017) 
Sukad.​ Säärepaelad.Jalanõud: 
​ ​​ http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/louna-eesti/aksi/aksi-mees​ ​​ ​ (28.05.2017) 
 
 
 
13