Rehelamu (0)

REHIELAMU
Grupi töö
Pirje Pesor
Jana Ardan
Merily Lempu
 PT- 14
 
 
Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone. Tegemist on Läänemeresoome 
keskkonnas kujunenud kultuurinähtusega .Rehemaja kolm tähtsamat osa 
olid  rehetuba ,  rehealune  ja kambrid  Rehielamu keskne ja vaieldamatult 
tähtsaim ruum oli küttekoldega rehetuba, mida kasutati  aastaringselt  
elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka li va või mulda. Toitu 
valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. 
Suuremas ruumis  hoiti  talvel loomi ja kui oli suurem pidustus si s tantsiti seal 
samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast  voodis  oli 
neil külje al   põhk  mis hoidis talvel sooja neil olid rehielamutes  akende  
asemel lükandluukidega suletavad avad (pajad) Kasutati ka seapõit või 
maokelmet. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas 
oli lai värav, kustkaudu sügisel vili sisse veeti. Seal peksti reht ja tuulati vilja. 
Talvel hoiti rehealuses koduloomi, eelkõige hobuseid ja  sigu , ülal laepeal 
aga heina ja põhku .
 
 
Rehielamu
Elukeskkond 
hõlmab looduslikku ja inimeste endi loodud keskkonda. Kooskõlas ümbritseva 
loodusega. Talu ehitati kuiva kohta, tähtis oli vee, metsa lähedus. Hooned 
paiknesid ümber muruga kaetud õue.
Vanadele taluhoonetele olid iseloomulik suur õlgede või rooga kaetud kelpkatus.
hobuse- või linnupea 
Katuseharja kummaski otsas oli kolmnurkne ava,  ungas , unkaauk, 
mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk sisse. 
 
 
Rehe elamu koosnes 
kahest suurest poolest 
rehetoast ja rehealusest .
Rehetoas  kuivatati partel 
vilja ja suitsu sees säilis 
vili väga hästi  
Rehe
Re pe
he ks
peks
 
Rehetuba
 
 
 
Reheahi 
●
Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi  ahjud : kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures 
oli oluliseks osaks  tulepesa  kohale kuhjatud kivikuhelik, mida nimetati keriseks. Tuli ja suits 
tungisid  läbi  kerisekivide,  kuumendasid  neid  ning  kuumenenud   kivid   soojendasid  jahtudes 
omakorda ruumi. Nii sai köetav ruum soojust mitte ahju seinte, vaid peamiselt  kerise  kaudu .
●
kerisahjud olid ülilihtsa ehitusega: ümmargused raudkivid laoti üksteise otsa kuhilasse ilma 
mingi  sideaineta,  suuremad  alla,  väiksemad  peale.  Ahju   lagi   tehti  piklikest,  paarikaupa 
katusekujuliselt  teineteise  vastu  toetuvatest  kividest,  mil ele  omakorda  laoti  väikesed 
kerisekivid.
●
Umbahi  erineb  kerisahjust  sel epoolest,  et  seal  pole  eraldi  soojussalvestit  –  kerist.  Sel e 
asemel on suur ja kõrge tulepesa, mil e peal on kogukas lagi.  
                      
 
 
     ( kerisahi)                                                                        ( umbahi )   
 
 
VILI
●
Vilja lõigati sirbiga või vikatiga hiljem  jäeti  vili kuivama. Vilja kuivaatati partel.  lakka kasutati heinte 
ja õlgede hoiukohana.  Viljast tehti  Odra , Rukki leiba
 
 
söögilaud
●
Söögilaud asus tavaliselt õuepoolses külgseinas diagonaalselt ahju vastas 
kahe seinapingi vahelises nurgas
 
 
rehetuba
 
 
Rehealune ja laut
 
 
Laut.
●
Laut oli suur Seal elasid kõik taluloomad, Hobustel olid kõigil eralid aedikud muidu võisid nad 
kel egi kabjaga ära tappa! Laut oli väike valgust seal ei olnud,Lahtritega käidi laudas toimetamas. 
Inimesed pugesid kitsast laudauksest sisse ja väja. Meie esivanemad olid töökad ja usinad 
töölised!  Laudas oli pime  ja külm kuid loomade vi di sooja põhku ehk-Heina alla. 
 
 
ait
●
Aida tunneb sel e järgi ära et ukse sisse on jäetud väike auk kust kass sisse 
pääseb hi ri püüdma.  Aidad  olid talu kõrvalhooned, mis olid vajalikud toiduainete, 
riiete, tööri stade, vilja jm. tagavarade hoidmiseks
                                                                                            Auk kassile
 
 
Saun 
Suitsusaun  on saun, mil e kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest  korstna  kaudu ruumist 
välja. Kerisekivid on küttekolde kohal; leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise 
ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa. 
Suitsusauna kütmine võtab tavapärase tänapäeva saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu  vajaminev  
soojus  tuleb ühe kütmisega kerisekividesse tal etada. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja 
ning saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa.  Keris  peab olema suhteliselt suur, et kividesse saaks 
pi savalt kuumust salvestuda. Suitsusauna laval  istudes  on targem  seljaga  mitte vastu seina nõjatuda, 
sest ni  seinad mingist kõrgusest alates kui ka lagi koguvad aja jooksul enda külge paksu kihi tahma.
Suitsusauna keris 
 
 
 
 
ruumid
●
1. magamis koht ja vilja kuivatamise koht  
●
2. Kambrites sai esialgu elada vaid soojal ajal
●
4 tööriistad jalanõud  
●
5. Rehealuses peksti reht
●
6.  aganik   on talurahvaarhitektuuris rehielamus või rehetoas ruum, kus hoiti aganaid
●
7.piimanõude hoidmis koht  
 
 
Ruumide  eristus
●
Ruumid olid väikesed, kütte koldeta,ruumid jagunesid reheelamu
●
Küün,
●
Kõigus
●
Suitsusaun
●
Tall
●
Kelder
●
Vahelik
●
Laut
●
Ait
 
 
viited
●
https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie
=UTF-8
●
https://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page
●
http://www.miksike.ee/#/en/gnews.html
●
Lisaks video :   
●
 
https://arhiiv.err.ee/vaata/teemaohtu-kommentaarid-muinas-teevee-rehiela m
u
 Täname huvitav töö oli   Aitäh  kuulamast!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18