Kõrgahi (0)

Kõrgahi
Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav šahtahi, milles toodetakse malmi. Kõrgahju ülaosas asub täiteseade, selle all ahjusuue, millele on kinnitatud kõrgahjugaasi ärajuhtimise torud. Suudmest allpool paiknevad allapoole laienev koonusekujuline šaht, silindriline mõhk ja allapoole ahenev kooniline turi. Turja all on silindriline kolle , selle ülaossa suubuvad veega jahutatavad õhupuhurid, mis on ühendatud ümber ahju paikneva rõngakujulise õhutoruga. Kolde alumises osas on tulekindla massiga suletavad avad koos räbu ja malmi väljalaskmise rennidega. Kõrgahju vooder on valmistatud tulekindlast materjalist ja malmsegmentidest, tema paksus on eri osades 1-4m. Kõrgahju väliskest on keevitatud paksust lehtterasest, seina jahutamiseks on vooderdisse monteeritud kergesti vahetatavad karp- või plaatjahutid, milles ringleb jahutusvesi või eelsoojendatav küttegaas.
Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi , siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev šaht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku.
Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel, milles keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda , seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud raudkarbiid (Fe3C), süsinik, räni jt. lisaaineid .
Kõrgahju keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks (räbusti - lubjakivi ) toimel. Räbusse lähevad peale kaltsiumoksiidi ja ränidioksiidi ka kütuse (koksi) tuhk ning magneesiumoksiid, mis ei redutseerunud . Seda tekkinud räbu kasutatakse tsemendi ja räbutelliste tootmiseks.