Kütused ja põlemisteooria praktikum 1 - TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE (0)

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Mehaanikateaduskond
Soojustehnika instituut
Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA
Töö nr. 1
TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE
Üliõpilased:
Matrikli nr.-d:
Rühm: MASB-41
Õppejõud: Heli Lootus
Töö tehtud:
Esitatud:
Arvestatud:
T
öö eesmärk
Määrata tahkekütuse analüütiline niiskus ja võrrelda saadud tulemust GOST – is kehtestatud piiridega.
Tööks vajalikud vahendid

Elektriline kuivatuskapp

Kaantega suletavad klaasid

Elavhõbedatermomeeter

Analüütilised kaalud, vihid

Eksikaator

Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks

Pihid
Töö käik
Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70.
Tahkekütuse niiskus määratakse kütuse kaalutise kaalukaotusest selle kuivatamisel kuivatuskapis temperatuuril 105....110 ○C.
Kütuse analüütiline proov segatakse avatud purgis lusika või labidakesega ja seejärel erinevast sõgavusest 2...3 kohast kütuse kaalutisega kogusest 1 ± 0,1 g (kaalumise täpsus 0,0002 g) ja paigutatakse eelnevalt kaalutud klaasi.
Pärast kaalumist kütus kiht klaasis tasandatakse kerge raputamisega. Niiskus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega.
Klaasid kütuse kaalutistega asetatakse 105...110 ○C – ni kuumutatud kuivatusahju ja kuivatatakse sellel temperatuuril 30 minutit.
Klaasid asetatakse kuivatuskappi lahtiselt, kaaned kõrvale. Pärast kuivatamist võetakse klaasid kuivatuskapist välja, suletakse kaanega , jahutatakse algul õhu käes 2 – 3 minutit ja seejärel eksikaatoris toatemperatuurini (mitte üle 20 minuti). Siis klaasid koos kütusega kaalutakse.
Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid
Kaalumisel saadud tulemused
Klaasi
nr
Klaasi mass g
Kütuse kaalutise mass g
G
Tühjalt
G1
Kütuse
Kaalutisega
G2
Pärast esimest kuivatamist
G3
Pärast viimast kuivatamist
G4
12
14,9090
15,9137
15,9090
1,0047
7
16,1240
17,1448
17,1407
1,0208
Kütuse niiskus protsentides leitakse:
Kahel ühest ja samast proovist võetud ja ühel ajal kuivatatud kaalutise niiskus arvutatakse eraldi ning seejärel leitakse niiskuse keskmine väärtus:
Kütuse niiskus protsentides:
Proov nr 12:
Proov nr 7:
Niiskuse keskmine väärtus:
Analüütiline niiskus kütuseproovides
Kütuse analüütiline niiskus, %
0,47 %
0,40 %
0,44 %
Järeldus
Kütuse analüütiline keskmine niiskus on 0,44 %, mis on väga väike võrreldes põlevkivi koostises oleva analüütilise niiskusega, mis on 0,5 – 6 %. See võib olla tingitud sellest, et kütuseproov on võetud väga ammu ning on saanud piisavalt kuivada.
3

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 11 allalaadimist

Kütused ja põlemisteooria praktikum 1 - TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE #1

Kütused ja põlemisteooria praktikum 1 - TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE #2

Kütused ja põlemisteooria praktikum 1 - TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE #3

Kütused ja põlemisteooria praktikum 1 - TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mikkmax Õppematerjali autor

põlemisteooria Kütused TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE füüsika

Sarnased õppematerjalid

doc

Kütused ja põlemisteooria praktikum 3 - TAHKEKÜTUSE TUHASISALDUSE MÄÄRAMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 3 TAHKEKÜTUSE TUHASISALDUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi tuhasisaldus. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline muhvelahi 2. Marmortiiglid, mis on eelnevalt kuumutatud püsiva massini 3. 5 mm paksune keraamiline või roostevabast terasest plaat 4. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 5. Pihid tiiglite tõstmiseks 6. Analüütilised kaalud 7. Eksikaator Töö käik Siinjuures tuuakse ära tuhasisalduse määramise kiirendatud meetod GOST 11022 75 järgi.

Füüsika

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

7.1.2 Väliskliima 137 7.1.3 Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140 7.2 Tulemused 141 7.2.1 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 141 7.2.2 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 143 7.2.3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 144 7.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 145 7.3 Sisetemperatuuri vastavus standardi sihtarvudele 146 7.4 Niiskuskoormused korterites 148 8 Ventilatsiooni toimivus ja siseõhu kvaliteet 152 8

Ehitusfüüsika

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika

151

pdf

PM Loengud

Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata. Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega. Tehase tingimustes on materjali tootmine kontrolli all ja koostise ning tehnoloogilise protsessi nõuete täitmine tagab materjali vajalikud omadused. Projekteerijal ei ole vaja tegeleda katsetamisega vaid ta saab vajalikud omadused tabelitest. Vastutusrikkamatel juhtudel ehitusel tehtavad üksikud katsed (näiteks betooni tugevuse määramiseks) tehakse kontrolli eesmärgil. Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus

Pinnasemehaanika, geotehnika

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Rohkem sarnaseid