Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine (2)
Esitatud küsimused
- Keskkonnaveebeekeskkonnasoberkksphp?
Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine.
Mõisted
Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on
kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on
kohustatud
seda tegema.
Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe
Jäätmeseaduse
paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad
põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale.
Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega
seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad
erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning
erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed).
Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed.
Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt
lagundatavad jäätmed.
Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad
oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu ,
kahjustada tervist , keskkonda.
Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes
kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei
tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei
tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte
konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust.
Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida
kanalisatsiooni ja lihtsalt loodusese paigutada.
Mõisted
Taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) - on jäätmed, ida saab uuesti
kasutada toodangu valmistamiseks. Jäätmete taaskasutamise eesmärk
on säästa looduslikku toorainet ja energiat, sest jäätmed on toormena
juba korduvalt töödeldud.
Jäätmetekitaja - on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik kelle
sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
Jäätmete kogumine jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja
segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise
eesmärgil.
Riskijäätmed lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed,
tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust.
Bioloogiliste ohutegurite jagamine
ohurühmadesse
Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende
nakatamisvõimele:
1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist;
2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu
ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende
vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid;
3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist,
seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu
elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid;
4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu
ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu
elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt
puuduvad.
Jäätmekäitluse üldnõuded
Iga jäätmevaldaja (struktuuriüksus) - peab olema teadlik oma valduses
olevate
jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest
omadustest ja neist tulenevatest tervise- või keskkonnaohust ning
pidama
koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete
tekkimise ja
käitlemise kohta.
Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed - vere, vereproduktide, muude
kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud jäätmed ja
teravad.
Patoloogilised jäätmed
· koed, organid ja kehaosad (v.a hambad, luu ja igeme tükid);
· operatsiooni, lahangu või meditsiinilise protseduuri käigus kogutud
kehavedelikud, kehavedelike proovikonteinerid, kehavedelikega
küllastunud (tilkuvad) materjalid;
· nende jäätmete hulka ei kuulu uriin ja fekaalid.
Jäätmekäitluse üldnõuded
Jäätmetekitaja / jäätmevaldaja - on kohustatud vältima ohtlike
jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude
ainete või asjadega
Erikäitlust mittevajavad jäätmed (haigla segajäätmeid) kogutakse
tekkekohas ja viiakse oma haldusterritooriumil olevasse
segajäätmete konteinerisse.
Prügikotid enne hoolikalt sulgeda!
Taaskasutatavad jäätmed - tuleb koguda liikide kaupa omaette
mahutitesse.Kogutakse eraldi klaasi ja vanapaberit.
Ohtlike jäätmete nimistu
Fotojäätmed
Kasutusest kõrvaldatud röntgenfilmide ilmutus- ja kinnituslahused,
aegunud
röntgenfilmid
Ravimijäätmed
Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuseaeg on
möödas(aegunud) või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud.
Kemikaalide jäätmed
Elavhõbedajäätmed
Purunenud , vanad termomeetrid ning elavhõbedat sisaldavad
reagendid
Kasutatud elavhõbedalambid
Kasutusest kõrvaldatud halogeentorud, päevavalguslambid ning
elavhõbeda
(luminessentslambid) lambid valgustitest
Ohtlike jäätmete nimistu
Kasutatud (vananenud) või riknenud akud ja patareid
Garaazijäätmed
Õlijäätmed , seadmete, sõidukite hooldusel tekkinud õlide ja
määrdeainete
jäätmed, kasutatud liiklusrehvid, õli ja õhufiltrid
Radioaktiivsed jäätmed
Kasutusest kõrvaldatud ravi-ja diagnostilise otstarbega
radioaktiivsed ained
Tsütostaatilised jäätmed
Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad, mis on
protseduuri käigus
kokku puutunud tsütostaatiliste ravimitega
Ohtlike jäätmete pakendamine
Kanister
Kanister kindlalt suletav
Kinniti ja ilmuti eraldi kanastrisse, Õlijäätmed
kindlalt suletavad
Originaalpakend Fotojäätmed (ilmutus- ja kinnituslaused)
Iga kemikaaliliik eraldi anumass Ravimijäätmed. Kemikaalide jäätmed.
Plastik- või klaaspurk
Anum peab tihedalt olema suletud Elavhõbedajäätmed
Veenivoo peab ületama jäätmeid
Pappkast Kasutatud elavhõbedalambid
Võib olla erineva suurusega, vastavalt Kasutatud (vananenud) või riknenud
jäätmetele akud ja patareid
Kahekordne prõgikott
Paknd peab olema kindlalt suletud Tsütostaatilised jäätmed
Ohtlike jäätmete kogunemine , transport, üleandmine
q Ohtlikud jäätmed peavad olema pakendatud nõuetekohaselt
§ Osakondade vastutavad töötajad peavad vormistama ohtlike
jäätmete saatelehe
q Lepitakse kokku ohtlike jäätmete transport
§ Hoiustatakse ohtlike jäätmete hoidlas
q Antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise ettevõttele(Epler&
Lorenz)
Erikäitlust vajavate meditsiiniliste
jäätmete pakendamine
KOLLANE PRÜGIKOTT (erikäitlust vajavad meditsiinilised
jäätmed )
Prügikoti mahutavus 30 l ; 75 l; 100 l
§ Patoloogilised jäätmed
§ Vere, vereproduktide,muude kehavedelike, ekskreementide,
sekreetidega küllastunud materjalid-
nakkusohtlikud/potentsiaalselt nakkusohtlikud jäätmed
§ Laborijäätmed
MUST PRÜGIKOTT (erikäitlust mittevajavad jäätmed)
§ Haigla segaolmejäätmed
KANISTER(erikäitlust vajavad jäätmed - riskijäätmed)
·Valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist
§ Teravad,torkivad jäätmed
Millised on riskijäätmetega seotud
ohud?
ü Füüsilised vigastused riskijäätmete käitlemisel
ü Töötajate limaskestade, kahjustunud naha ja silmade
saastumine patsiendi vere ja teiste kehavedelikega
ü Nakatumine vere ja teiste kehavedelikega levivatesse
viirustesse (HBV, HCV, HIV)
Ravimite konteiner
http://www.kliinikum.ee/patoloogia/index.php?menu=68&mod=page&id=38
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1024264
http://www.paroc.ee/Channels/ee/Do-It-Yourself/Handling/Waste+handling/d
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=68716
http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1
Slideshow
Sarnased õppematerjalid
52
ppt
Ohtlikud jäätmed
· S15 hoida eemal soojusallikast
· S58 likvideerida kui ohtlikud jäätmed
S kombinatsioonid
· S3/9 hoida jahedas ja hästi ventileeritud ruumis
· S7/8 hoida konteiner tihedalt suletuna ja kuivas ruumis
· S29/56 vältida konteineri tühjendamist kanalisatsiooni, kasutada
ainult selleks kohaldatud ohtlike jäätmete kogumiskohta
OJ vältimine
· Põhiliseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja
vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete
(valmististe) mittekasutamine ja/või nende
kasutamise vähendamine. Seejuures peab silmas
pidama olulist asjaolu, et vähem ohtlikke ainete ja
valmististe kasutamine võib kaasa tuua toote
mõningate kvaliteediomaduste languse.
OJ kogumine
· Kogutakse tekkekohal eraldi
· Jäätmejaamad
· Omanik viib OJ selleks ettenähtud kohta
OJ kogumisaktsioonid
paigal seisvad kogumiskohad
Eraisikult võetakse tavaliselt OJ vastu tasuta, ettevõte peab
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
14
doc
Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias
väga mürgised
7. mürgised
8. kahjulikud
9. sööbivad
10. ärritavad
11. ülitundlikkust põhjustavad
12. kantserogeensed
13. mutageensed
14. teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad
kemikaalid
15. keskkonnaohtlikud
222 Toksikoloogia, toksiliste ainete mõju organismile
Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele.
Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid,
veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja
limaskesti/nahka ärritavad
Toksiliste ainete kogunemisel organismi võivad just nahas, ammu enne üldiseid
tervisehäireid, ilmneda probleemid - nahaärritus, ketendus, vistrikud jne..
33
pdf
Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020
➔ Kloororgaanilised ühendid - bioakumuleeruvad (DDT, aldriin…)
➔ Karbamiid - insektitsiid (putukamürk) ja fungitsiid (seenhaiguste mürgid).
Inimesele mürgised, (ditiokarb, karbarüül…).
2. Kemikaaliriskide vähendamine.
● Kemikaalide ohtude hindamine
● Vajadusel asendamine
● Isikukaitsevahendid
● Ventilatsioon
● Õige hoidmine
● Puhtus ja kord
3. Mürkide jaotus. Mis on toksikoloogia. Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks
teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid,
fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka
ärritavad).
Toksikoloogia on õpetus kemikaalide ja füüsikaliste tegurite kahjulikust mõjust
elusorganismidele.
Toksiliste ainete bioloogiline toime:
● Üldtoksiline - üldseisundi halvenemine (elundite talitlushäired)
● Lokaalne - ärritus nahal, limaskestadel
64
pdf
Jäätmemajanduse loengumaterjalid
16) Q16 kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8
Jäätmed, prügi ja praht Jäätmekäitluse areng
Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, · Naturaalmajandus
esemete või materjalide segu, mis
· Asulate teke
kogutakse, veetakse prügilasse
(järelsortimine, põletamine, ladestamine). · Kuhu panna tekkivad jäätmed?
Praht on see, mis on maha pillutud, - jäätmete ladestamine
koristamata, ..
63
doc
INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
Loengukonspekt
Õppejõud: Kristi Voll
Olesja Zeel
Ulvi Jõgi
Tallinn 2009
AJALUGU
Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat
infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus
õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%,
seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et
selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati
desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib
pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks.
Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
77
doc
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
sega-olmejäätmete ladestamine alates 06-2005 lubatud vaid, kui see on
läbinud kas põletuse või MBT, max TOC 18 %), tugevneb poliitiline
surve, et seda teeksid ka Uued Liikmesriigid ise VÕI
kehtestatakse see EL tasemel
Tegemist on eelkõige kliimamuutuste vähendamisega.
ringlussevõtt" taaskasutamistoiming, mille käigus
jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks,
materjalideks või aineteks kasutamiseks nende
esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab
orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma
energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida
kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks
PILET nr. 2
1. NOOSFÄÄRI MÕISTE
Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse
filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest,
mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
6. Keskkonnakoormuse allikad
Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku
väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid
reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad
sademetena maapinnale.
Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega,
jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette
sattumisel
Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid,
fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne)
Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine,
fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad,
Keskkonnakaitse ja säästev areng
1072
pdf
Logistika õpik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Meedia
Kommentaarid (2)
Kõik kommentaarid