PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST (0)

1 Hindamata

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSPUUSEPP (EP 14)
Albert Lumera
PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST
Referaat
Pärnu 2014
SISUKORD
SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3

Palkseina erinevad nurgalahendused ja nurgalekete mõõtmine ....................................4
1.1 Neli erinevat nurgalahendust ...................................................................................4
1.2 Hoonepiirete õhulekete mõõtmine ..........................................................................5
2. Katsetulemused ja nurgatappide paremusjärjestus..........................................................6
KOKKUVÕTE...........................................................................................................................7
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU ...................................................................................8
SISSEJUHATUS
Käesolevas referaadis tehakse kokkuvõte ajakirjas Ehitaja (aprill, 2014) ilmunud artiklist „Palkseina tüüpiliste nurgasõlmede õhuleketest“. Artikli autor Andres Uus tutvustab lugejatele enda 2013. a Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööd „Seestpoolt lisasoojustatud palkseina soojus -ja niiskusrežiim ning tüüpiliste nurgasõlmede õhulekked “. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata palkelamu tüüpiliste nurgasõlmede õhulekkeid katsemaja näitel. Töö tegemiseks projekteeriti ja ehitati katsemaja. Töö käigus hinnati nelja erineva nurgatapi (post-, järsknurk , Norra ja kalasabatapp) ja kogu hoone õhulekkeid. Uuringu käigus viid läbi katsed kestsid 14 kuud.

PALKSEINA ERINEVAD NURGALAHENDUSED JA ÕHULEKETE MÕÕTMINE

Neli erinevat nurgalahendust
Andres Uusi sõnul on palkmaja ehitamise traditsioonidel nii Eestis kui ka mujal maailmas pikk ajalugu. Pika kasutusaja jooksul on palkmajade ehitusega seonduvalt tekkinud palju erinevaid traditsioone, kombeid,võtteid ja meetodeid . Võrreldes möödunud aegadega on tänapäeval elanike nõudmised eluruumide mugavusele, funktsioonidele ja energiatõhususele muutunud kõrgemaks.
Artikli autor on juba üle 15 aasta kokku puutunud käsitsi palkmajade ehitamisega ja teab hästi, et palkmaja ehitamisega kaasneb kohe ka suur probleem – kuidas saada palkmaja sooja-ja õhupidavamaks. Tema sõnul on klientide põhiküsimuseks: millise nurgatapiga hoone on kõige parem? Enne Andres Uusi poolt kaitstud magistritööd vastati klientide küsimusele tunde järgi, nt et nn Norra tapp on parim. Peale magistritöö kaitsmist jõuti palkmaja nurgatappide osas suuremale selgusele.
Vastavalt lõputöös püstitatud eemärkidele projekteeriti ja ehitati katsemaja mõõtmetega 3,9 x 5,5 m. Katsemaja valmis OÜ Hobbiton Home tootmishallis Räpinas ja see paigaldati Tartus Kreutzwaldi 5 nn Metsamaja krundile 2012. a jaanuaris. Hoone demonteeriti pärast katsete lõppu 2013. aasta suvel. Palkseina ehituseks kasutati mändi, materjal oli eelkuivatatud. Ehitamise ajal oli palkide keskmine niiksus 21,6 %. Tappidesse paigaldati peale linavildi 20 mm ja 150 mm laiune spetsiaalselt palkamajade jaoks välja töötatud isepaisuv tihend firmalt Emseal, mida OÜ Hobbiton tarnib Kandast. Seinte paigaldamise käigus pandi varnade vahele soojustuseks linavildiriba mõõtmetega 8x150 mm. Katusekatteks valiti mättad, et tagada väikese hoone seintele tavapärase suurusega palkhoone katuse raskus.
Katsemaja ehitusel kasutati nelja erinevat nurgalahendust: postnurk, järsknurk, Norra tapp, kalasabatapp. Nurkade valikul said määravaks Eesti palkmajatootmises enim kasutusel olevad nurgatapid. Nurkade õhulekete uurimiseks ehitati katsemajas spetsiaalselt välja nurkade õhulekete mõõtmist võimaldav lahendus. Selleks lõigati katsemaja siseseintesse 1 m kaugusele nurkadest 50 mm sügavused ja 20 mm laiused sooned . Soone põhja paigaldati tuulepidavuse tõstmiseks isepaisuv tihend ja selle peale paigaldati 20 x 80 mm liist . Kuna palkmaja vajub, paigaldati liist vajumisvõimalusega. Selleks saeti liistu sooned, millesse pandi vajumisvõimalusega kruvi. Iga nurk suleti ülevalt, alt ja eest 0,15 mm paksuse PVC- kilega , mis omakorda suleti pealt puitliistudega. Kile ja liistu vahed tihendati silikooniga. Iga nurga ette jäi umbes 80 x 230 cm ava, mis nurga tuulepidavuse katse ajaks suleti teibi ja PVC-kilega.

Hoonepiirete õhulekete mõõtmised
Hoonepiirete õhulekkeid mõõdeti vastavalt standardile EVS EN 13829:2001, milles kasutati Minneapolis Blower Door Model 4 aparatuuri. Hoonepiirete õhulekete mõõtmiseks suleti kõik välispiirdes olevad suletavad avad. Mõõteseadme ventilaator tekitas sise-ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti ära õhuvoolu hulk, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, pidi tulema hoonesse piirete ja pragude kaudu. Lekkeõhu hulka mõõdeti nii ala-kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga , 0 ... ± 60 Pa. Ala-ja ülerõhu mõõtmistulemuste trendijoonelt loetakse lekke õhuvooluhulk 50 Pa juures, millest avutati keskväärtus . Katsemajas mõõdeti esmalt ära kogu hoone õhupidavus (nurgad avatud) ja väljendati see kõikide piirete keskmise õhulekkena. Seejärel paigaldati nurkade avade ette PVC-kile, mille sisse lõigati 110 mm suurune avaus, selle ette asetati õhu kiiruse mõõtmiseks anemomeeter . Seejärel tekitati hoonesse alarõhk 50 Pa ja mõõdeti iga nurga ava läbiv õhu liikumise kiirus. Katse mõõtmiseks kasutati anemo-ja manomeetrit.
Katsemaja õhupidavust mõõdeti uuringu käigu kokku seitsmel korral. Keskmine õhulekkearv ja – vahetuvus olid katseperioodi jooksul kerges langustrendis kuni viimaste kevadiste mõõtmisteni. Algne paranemine võis olla tingitud asjaolust, et katuse raskus surus palke omavahel tugevamalt kokku. Viimase kahe mõõtmise ajaks oli lumi katuselt ära sulanud, tänu sellele avaldus seintele väiksem raskus ning hoone õhutihedus langes. Samuti mõjutab õhutihedust seinapalkide sorbeerumine ajas ja sellest tingitud mahuline muutus. Katsemajas sees toimus kuni viimase kevadise mõõtmiseni palkide kuivamine , väljas aga oli palkide niiskus kevadsuve perioodil madalam kui sügistalvel. Muutused ajas toimusid agressiivsemalt palkide otsindadel, st tappide piirkonnas, mis vastavalt kiiremini niiskuvad ja kuivavad.

KATSE TULEMUSED JA NURGATAPPIDE PAREMUSJÄRJESTUS
Andres Uusi magistritöös läbiviidud katsete tulemuste põhjal selgus, et hinnates katsemajas olevat nelja nurka ja neid omavahel võrreldes, saab tulemustes teha alljärgnevaid järeldusi:

nurkade õhupidavus järjestatud parimast on norra tapp, kalasabatapp, post- ja järsktapp. Kaks parimat tappi on praktiliselt võrdsed;
õhupidavaima hoone saamiseks tuleb kasutada võimalikult palju eelnevalt kuivatatud puitmaterjali (algne kõikide tappide tuulepidavuse halvenemine);
hoonenurkade tuulepidavusele aitab kaasa piisav katuseraskus;
tappides tuleks kasutada tihendina spetsiaalselt selleks otsatarbeks välja töötatud isepaisuvaid tihendeid;
kui hoone ehituses kasutatakse posti seinaelemendina, on soovitatav võimalikult täpselt eelnevalt välja arvutada seinte vajumine , et varu poleks ülearu suur. Sellega saab vältida antud piirkonnas suuremat läbipuhumist pärast hoone vajumise lõppemist.

KOKKUVÕTE
Magistritöö tulemusel selgus, et kui nurkade mõõtmisest arvestati maha kogu hoone õhulekke tulemused, saab nurkade õhulekkeks jooksva meetri kohta järejstatuna alates parimast: kalasabatapp, Norra tapp, post-ja järsktapp.
Tänu Eesti Maaülikoolis valminud Andres Uusi magistritööle on nüüd palkmajasid soovivatele klientidele võimalik kindlalt öelda, et nurgatappidest parimad on kalasaba - ja Norra tapid . Samuti aitab see teadmine kõiki palkmajade ehitajaid, kes saavad kalasaba-ja Norra tappide abil muuta palkmaju sooja-ja õhupidavamateks.
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU
Uus, A. (2014) Palkseina tüüpiliste nurgasõlmede õhuleketest. – Ehitaja – 4, lk 40...43.
7

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 4 allalaadimist

PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST #1

PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST #2

PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST #3

PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST #4

PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST #5

PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST #6

PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST #7

PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MozillaMc Õppematerjali autor

SISSEJUHATUS

Käesolevas referaadis tehakse kokkuvõte ajakirjas Ehitaja (aprill, 2014) ilmunud artiklist „Palkseina tüüpiliste nurgasõlmede õhuleketest“. Artikli autor Andres Uus tutvustab lugejatele enda 2013. a Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööd „Seestpoolt lisasoojustatud palkseina soojus-ja niiskusrežiim ning tüüpiliste nurgasõlmede õhulekked“. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata palkelamu tüüpiliste nurgasõlmede õhulekkeid katsemaja näitel. Töö tegemiseks projekteeriti ja ehitati katsemaja. Töö käigus hinnati nelja erineva nurgatapi (post-, järsknurk, Norra ja kalasabatapp) ja kogu hoone õhulekkeid. Uuringu käigus viid läbi katsed kestsid 14 kuud.

tapp katsemaja katsemaja palkmaja magistritöö

Sarnased õppematerjalid

Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk