Barokk (0)

Barokk :
Kõik pidi olema liikumises, pidi näitama kirge, emotsioone (hirm, rõõm), röövimised, inimeste näod muutusid stoilisest emotsionaalseteks. Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass – ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini . Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur “Pühade ekstaas”; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles’i loss, lossi põhiplaan muutus (varem oli 4- kandiline ): tekkisid hoonete tiivad, vahele jäi siseõu, välisfassaad kaunistati, sisekujundus samuti väga paljude ornamentidega, palju peegleid, kulda-karda, välditi sirgjoont, laed maalitud, et tekiks avatud lae tunne ja vaatad taevasse , kõikide losside ümber oli väga kaunilt kujundatud aiad, mille kujundus väga selgepiiriline ja väljajoonistatud, purskkaeve palju, aias kaunistatud paviljonid, millel oli ka väga ilus valgustus, küttesüsteemid muutusid, puhtad ahjud , lõõrisüsteemid, mis olid hästi suletavad, ruumid olid soojad ja puhtad tuhast/tolmud, seina kattematerjal muutusid kalliks ja peeneks. Suur tähelepanu oli nipsasjadel ( peened küünlajalad, kujukesed, toosid/topsid). Talvepalee Peterburis, sinna lähedale rajati Tsaari Küla: ehitati tsaarile ja tema perele, avatud merele , puhas barokk. 17 sajandil hakkas igal pool maad võtma absolutism . Tekkisid suured õukonnad, kuningavõim tugevnes, sagenesid pidustused, tulid uued vajadused. Tekkis tänapäeva mõistes korralik mood. Töötati välja etiketinormid. Tekkis kolm erinevat piirkonda Euroopas: selle tõttu on ka kunstilevik erinev. 1)need maad, kus absolutism tegutses koos katoliikliku kirikuga vastu reformatsiooni (eriti arhitektuuris), Itaalia, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Hispaania , kuni Leeduni. 2)absolutistlikud maad (eelkõige ilmalik elu on tähtis), Prantsusmaa, mitmed Saksa väikeriigid, Inglise kunst . 3)piirkond, mille keskuseks on protestantlik Holland, Skandinaavia maad. Barokk – veider, keeruline. Iseloomustab: emotsioonid , liikuvus. Sünnimaa Itaalia, vaimne keskus Rooma . Kuid täiesti uut kunsti Itaalias ei tekkinud. Prantsusmaa: toimusid väga surred muudatused, suured lossid, töötati välja uus lossitüüp (tiivad). 17 sajandil täiendati ja lõpetati Louvre ’i lossi uuendamine barokseks (uus fassaad ) eriti barokne tuli ida-fassaad. Arhitekt oli Claude Perrault ( 1613 -1688). Louvre ehitati suure maa-ala peale, kõrval olid aed. Praegu on seal muuseum . Versailles ’i loss sarnane. Louvre’i aeda loetakse üheks täiuslikumaks aiaks. Kõik, mis seal on, on allutatud inimese mõistusele, puud ja hekid on ise pügatud, madalhaljastuses väga täpsed joonised, mille järgi istutati. Mustrite vahed kaeti klibuga, kiviga, reeglipärane teedevõrk, hästi rikkalikult kaunistati park skulptuuride ja purskkaevudega. Välisarhitektuuris domineerisid kaunistused akende kohal ja ümber, tekkisid niššid, sambad, poolsambad , uus ehituselement – voluut, tegi nurga sujuvaks, voolavaks. Ka välisfassaadis kasutati skulptuuri, katuse ääres võisid olla nii kujud kui vaasid . Sisekujundus: väga suured muudatused: hakati ehitama ahjusid kaminate asemel, ruumid soojad ja puhtamad, hakati kasutama väga hinnalisi seinakattematerjale ntx siid . Mööbel oli kergem, palju nikerdus , kaunistusi, mööblijalad samuti, sirgeid pindasid oli väga vähe. Kasutusel olid ka ottomanid ja kanapee. Pehmel mööblil samuti oli head materjalid: samet , siid, kuld - ja hõbeniidid. Ruumides kasutusel palju peegleid, lühtreid, rõhutati salapära, kaunistati väga palju lagesid, laemaal on tähtis, tegi lae kõrgeks ja avaraks, tekitas tunde nagu katust ei ole peal, ümber liikuvad pilvemassid, keskel avatud taevas. Sakraalarhitektuuris toodi sisse barokseid elemente, tuntuim on Il Gesu kirik . Saksamaa püüdis Prantsusmaad järgi teha, ehitati mitu väga barokset lossi (Belvedere loss Würzburgis, Dresdeni paviljon). Üsna märkimisväärsed ehitised on Põhja-Inglismaal: Whitehall koos suure peosaaliga on üks Inglismaa kuulsamaid ehitisi. Barokk Venemaal: Peeter I sai tsaariks , oli väga reformihimuline, hakati Peteburgi ehitama, kutsuti Itaaliast ja Prantsusmaalt arhitektid , kuna pealinn Moskva ei rahuldanud Peetrit. Ala oli väga soine , ehitati suures osas vaiadele, kaevati väga palju kanaleid, väga ilus linn. Paljud kanalid on praegu kinni, seal on autoteed, kutsus kohale arhitekte ja kunstnikke tervest Euroopast. Tähtsamaks arhitektiks oli Rastrelli, kes kavandas tänavatevõrgu ja majade paiknemise plaani. Uuendused: habe maha, lauakommete tekkimine, kõige tähtsamaks ehitiseks sai Talvepalee, hästi palju losse ja maju Neeva kallastele, tähtsamad on Marmorpalee, Jushupov’i palee , võib näha kogu barokset toredust, rikkalik skulptuur, niššid, sambad, poolsambad, enamasti majad kahevärvilised, kuna linnas oli ruumi vähe, siis peagi rajati Peterburi lähedale Tsaariküla, Tsarskaja Selo – Peteroff, Rastrelli – 1700- 1771 , kujundas Tsaariküla pargi, väga esinduslik oli peatänav Nevski Prospekt, sinna anti krunte kaupmeestele, tuli ka tänapäeva mõistes kaubamajad, suur passaaž, mille katus on väga eriline, klaasist, vahepeal põles. Juushjov tegi endale ka teatrisaali, laes väga suur ja eksklusiivne kroonlühter.
Sakraalarhitektuur:
Kiriku välisilmes olid peaaegu samad tõekspidamised, mis lossidel (kaunistused, 2 värvi), oluliseks muutus kuppel , sisearhitektuuris muutuvad löövid ebaoluliseks või kaovad üldse. Ruum seest on üks suur, ühtne saal , mis on rikkalikult maalingutega kaunistatud (eriti laemaalingud ). Oli ka mõttetut kaunistuste kuhjamist, ntx Roomas, Peetri kiriku fassaadi ümberkujundamine, ehitati kiriku ette väljak, arhitekt Lorenzo Bernini ( 1598 -1680), tuntid kui selle aja parimaid skulptoreid.
Skulptuur:
Kõik barokile iseloomulikud jooned: liikuvus, tunnete väljendamine, muutub ka temaatika (röövimised, tagaajamised), väljendatakse tundeid. Bernini “Püha Theresa ”, “Apollon ja Daphne ”, “Pluto röövib Persephonet”. Francoise Gerairdon (1628- 1715 ) – tema skulptuurid on väga ilmekad. Etienne Maurice Falconet (1716-1791) – “Vaskratsanik” – Peteburis, tellis Katariina, oma mehele Peeter Isele.
Maalikunst:
Sünnimaaks Itaalia, barokk algas juba renessanssi lõpul, olulisemaks liikuvus, tunnete edasiandmine, toretsemine, tihtilugu väga jõuline maalilaad, loomutruu, teemad: elukauged allegooriad, mütoloogia, vennad Carraccid, kutsusid üles selga pöörama vanale renessanssiklule lähenemisele. Tuuakse sisse aktivärki, natuke erootilist joont, Annibale, Lodovico ja Agostino Carraccid. 3 vennal väga suur teene kunstiajaloos: asutasid Bologna linna esimese kunstiõppeastuse – kunstiakadeemia.
Peter Paul Rubens :
1577-1640; üks kõige baroklikemaid kunstnikke üldse, sündis väga jõukas perekonnas, sai väga hariduse igas suunas, andekas mitmel alal: keeled (oskas 10t võõrkeelt vabalt), kunst , sädeleva iseloomuga , hea suhtleja, oma riigi diplomaat, 2 korda abielus, pärast 1 abikaasa surma oli mingi aeg lesk . 54 aastaselt abiellus 17-aastase neidisega, kellega oli väga õnnelik abielu. Helene Fourment , oli modelliks. Tema õpilased tegid talle maalid valmis, kuna tellimusi oli megalt palju, Helene’ist on kindlasti tema enda tehtud. Tööd on väga elavad, natuek idealiseerivad, looduslähedased, maalimisel vastandas tumedat-tõmmut meest, pehme vormikas hele naine, maalimislaad hästi vaba, kohati jõuline, mänglev, maalide peal väga palju tegelasi, aga kõik on hästi kompaktsed , temaatika: mütoloogia, kaasaegsete portreed, religioon. Tähtsamad tööd: “Helene Fourment” portree, “Kolm graatsiat”; “Dionysose pidustused”; “Kristus ristil. Odalöök”; “Leukippose tütarde röövimine”;
Rembrandt (1606- 1669 ):
Sai samuti hea hariduse, elas kuni 18 eluaastani Amsterdami lähedal, siis läks sinna, avas seal oma ateljee , “autoprotree Saskiaga ”; oli väga edukas, palju tellimustöid, noorpõlve edukamaid töid oli “ Doktor Tulp ja anatoomia”; “Aabram ohverdab Iisakit”; pärast naise surma maalimisviis muutus, tekkis selline hingeline sügavus, kadus endine lõbusus, koloriitsed toonid, tal hakkas külas käima üks tädi, kes hoidis ta last: Hendrikiji Stoffles,
Hispaania:
Oli väga katoliiklik maa suurte vastuoludega, kuulsaim kunstnik oli Diego Velazquez (1599-1660), sai kohalikku kunstiharidust, käis ka Itaalias õppimas, oli oma eluajal äärmiselt populaarne , õukonnakunstnik, maalis mütoloogilisi “Vulcaanose sepikoda”, suur hulk tellimustöid, portreed, tegi ka paavstist, portreed väga head, andis hästi edasi kõiki materjale.
Holland:
Kunst muutus suhteliselt vabaks, liikus looduse poole, oli palju sidemeid teiste riikidega, infovahetus toimus hästi, väga head olustiku- ja loodusemaalid, hulgaliselt natüürmorte, Franz Hals : 1581- 1666 , tuntuim töö “ Haarlemi nõid”. Terborch, Mitsu, Ostade.