,,Suhtlemisoskuste tähtsus ja võimalused õigusassistendi töös" Tänapäeva keerulises maailmas, kus igapäevane infoküllus ning aina suuremahulisem interaktsioon inimeste vahel omab järjest rohkem tähtsust, ei ole kerge olla halb suhtleja. On erialasid, kus suhtlemisest ei pääse ning üks neist võib lugeda ka õigusassistendi kutse. Suures mahus on selle töö sisuks olla klienditeenindaja, nõustaja, sekretär, ekspert ühesõnaga: kokk, kondiiter, keevitaja. Suhtlemisest lihtsalt ei pääse ja kas olekski vajadust? Märksa huvitavam küsimus võib aga olla kuidas suhelda hästi ja tulemuslikult ning selle asemel, et suhtlemist peljata, pöörata see enda võimsaimaks relvaks? Teemasse süvenedes võib esimesena tulla pähe, et peamine probleem võib tihti olla selles, kuidas meist aru saadakse. Kui klient saabub juristi või õigusassistendi ukse taha, siis eeldame, et tal endal ei ole antud valdkonnas piisavalt teadmisi ja haridust ni...
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta
suitsetajad On olnud nooremalt esimest korda purjus On sagedamini rahulolematud suhetes sõpradega ja vanematega Sagedamini tõsiseid lahkhelisid ja riide vanematega ning sõpradega ·Vanemad ei kasva oma last. ·Lastel pole vanemaid. ·Kooli kiusamine. PÕHJUSED Vanemad ei kasva oma last. Lastel pole vanemaid. Kooli kiusamine. Sotsiaalsete oskuste arendamine noorte seas eesmärgid Suhtlemisoskuste areng Enese kehtestamise oskuse arendamine Enesekindlus ja adekvaatne enesehinnang Tunnete väljendamine ja tunnetega toimetulek Probleemide lahendamise oskuse arendamine Analüüsiva mõtlemise oskuse arendamine Prosotsiaalsete oskuste arendamine Kiviõli regiooni kooli õpilased. SIHTGRUPP Kiviõli regiooni kooli õpilased. TEENUSED Sotsiaaltöötajate nõustamine. Konsultatsioon psühholoogidega. Lapsevanematega koolitused.
oleks korrektne toimida, ilma tülli ajamata asjasse sekkunud osapooli ning viima nende vahel läbi edukaid läbirääkimisi. Samuti mõistab ta valeuskumusi, sotsiaalseid valetamisi ja sarkasmi. Kompetentne inimene ei ,,kaota pead" kunagi, vaid suudab jääda pädevaks ka konfliktses situatsioonis. Tema oskuste hulka kuuluvad kuulamis-, kehtestamis-, konfliktilahendus-, koostööl põhineva probleemilahendus- ja suhtlemisoskuste valimisoskus. Inimesed, kellel on sotsiaalsed oskused olemas, suudavad oskuslikult suhelda teistega, pannes kergesti tähele teise poole reaktsioone ja tundeid, suudavad juhtida ja organiseerida ning lahendada konflikte. Nad on sündinud juhid inimesed, kes on võimelised väljendama välja ütlemata kollektiivseid tundeid ning neid sõnastama selliselt, et kogu meeskond liiguks ühise eesmärgi poole.
- Sobiva kehakeele kasutamine - Silmsideme hoidmist - Oskust vältida väliseid segajaid · Jälgimis oskus - Ukseavaja - väikesi julgustusi - Vähest küsimuste esitamist tähelepanelikku vaikimist · Peegeldamis oskus Kehtestamisoskusest konfliktilahendusoskusest koostööl põhineva probleemilahendusoskusest suhtlemisoskuste valimisoskustest küsimuste liigid : suletud küsimused - vastus jah/ei üldküsimused kas sa lähed koju? Alternatiivküsimused- tahad sa teed või kohvi suunavad küsimused on ju hea film avatud küsimused - mis sa sellest arvad retoorilised küsimused millal ometi lõppeb valijate rumalaks pidamine? jätelemõtlemisele suunavad küsimused
Sotsiaalse õppimise teel omandatav kogemus muutub isiksuse osaks. Muidugi on ka olulisel kohal inimese ja keskkonna vaheline vastastikmõju. Iga indiviid on ikka ainulaadne ja kordumatu isiksus, isiksusel on loomuomane vajadus areneda ja realiseerida oma potentsiaali. Eristatakse kahte isiksusteteooria paari: ekstravertsust(väljasuunatust) ja introvertsust(sissesuunatust). Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru ei ole tal küll palju, kuid sõprus on tugev ja andunud. Pole võimalik vormida n. Loogilis-intuitiivset ekstraverti Sensoorselt-eetiliseks introverdiks. Lõpuks me ikkagi teame, et me kõik oleme erinevad. Me näeme maailma
Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ·Tööalase kvalifikatsiooni omandamiseks või tõstmiseks ·Olemasolevate oskuste, teadmiste, arusaamade kinnitamiseks ·Oma suutlikkuse proovilepanekuks B. Sotsiaalsed põhjused: ·Sotsiaalse kompetentsuse tõstmiseks, suhtlemisoskuste parandamiseks ·Teiste omasugustega kontaktide sõlmimiseks ·Taaskohtumiseks sõpradega ·Üksinduse vältimiseks Täiskasvanu õppimist mõjutavad mitmed aspektid. Ühelt poolt välised tingimused (keskkond, vahendid jne), teiselt poolt inimese enda isikuomadused. Õppimist soodustavad: ·Iseseisvus - võime arendada end selleta, et keegi pidevalt tagant utsitaks. Langetada ise otsuseid.
15. KKT ravi on kõige efektiivsem - koostoimes ravimiteg 16. Milliseid kognitiivseid tehnikaid saab õde oma igapäevatöös kasutada? Tehnikad: Emotsioonide õpetamine (selgitada, et mõtted, tunded ja käitumine on omavahel seotud, emotsioonide sõnastik, väljendamine) Enesekontrolli tehnikad (enesevaatlus- päevikud, enesevaatluse leht) Enesehinnangu treenimine (madala EH avastamine, EH muutmine) Käitumuslikud tehnikad (tegevuste planeerimine, ülesanded, päevaplaani koostamine) Suhtlemisoskuste treening (rollimängud, mudeldamine, multifilmi vaatlus) Relaksatsioonitreening (lihaste pingutamis-lõdvestamisharjutused) Kognitiivsed tehnikad (enesejuhendamise treenimine- negatiivne sisekõne asendatakse positiivsega). 17.Nimeta depressiooni ja ärevushäirete kolm peamist erinevust kognitiivses profiilis? Depressioon - uskumused keskendunud peamiselt isiklikule kaotusele ja ebaõnnestumisele suhete , Mõtted esinevad minevikuvormis, Hinnangud on püsivad, üldistunud, absoluutsed.
võtaksid. Missioon – määratleb valdkonna, turuniši, kliendid ja eksisteerimise põhjuse; sisaldab ka konkurentsieelist või tugevusi mida organisatsioon arvab endal olevat. Missioon on rohkem kirjeldav ja vähem tulevikule orienteeritud. Eesmärgid – organisatsiooni soovitatavate saavutuste konkreetsed, ajaliselt määratletud formuleeringud. Organisatsioonikultuur = filosoofia + väärtushinnangud + visioon + missioon + eesmärgid. Juhtidelt oodatakse liidristiili ja suhtlemisoskuste ning isikutevaheliste suhete ja rühmadünaamika teadmiste kasutamist töötajatele sobiva töökvaliteedi loomisel = motiveeritud töötajad. SOTSIAALSÜSTEEM ORGANISATSIOONIS Sotsiaalsüsteem on inimsuhete keerukas kogum. Sotsiaalsüsteemid on avatud süsteemid, mis suhtlevad ümbritsevaga (on seotud keskkonnaga, saades keskkonnast sisendid ja andes väljundid). Sotsiaalne tasakaal Dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad
Kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine. Kirjelda, kuidas Sa seda teed. Kas on raskusi? Kui jah, siis milliseid? Iseloomusta oma kuulamisoskust. Millised on Sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kellega ja mis teemadel rääkides kasutad kõige sagedamini kuulamistõkkeid (nimeta milliseid)? Käitumine konfliktsituatsioonis. Tuleta meelde mõni oma konflikt ja analüüsi seda. Millised olid Sinu vajadused, mida tundsid, mida mõtlesid? Kuidas lahendasid? Küsi lähedaste arvamust oma suhtlemisoskuste kohta. Kas midagi oli Sinu jaoks üllatavat või oli kõik ootuspärane? Põhjenda!
mõttelaiskus Stereotüüpide toimimine Määratakse ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. - inimgrupile on omased teatavad tunnused - üritatakse grupile kuuluvad omadused omistada igale selle grupi indiviidile Nt on välismaalased eestlasi hinnanud nii tublideks ja töökateks, kui ka kinnisteks ja ebasõbralikeks. Seega kandub kõigi kohta antav hinnang üle ka üksikisikutele. Lapse suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemisoskus on inimese üldvõimete kogum, mis eeldab nii verbaalset kui mitteverbaalset suhtlemisvahendite valdamist jt isiksuslike omaduste kasutamist. Tähtsal kohal on nii sooritamis- kui tõlgendamisoskused. Lapsed õpivad suhtlemist jälgides ja matkides seda, mis toimub ümbritsevas keskkonnas, püüdes mõista läbi kogemuse, millised suhtlemisviisid on kasulikud ja täiskasvanute poolt aktsepteeritavad, millised mitte.
nii emotsioonide kui impulsi kontrolliga ning võimaldada seeläbi lapsele arendavaid ja harmoonilisi suhteid Laps-õpetaja positiivne suhe ja suhtlemine loob lasteaia sotsiaalse ja emotsionaalse kliima Positiivne, toetav ja usalduslik kliima on oluline lapse sotsiaalsele arengule 7 Suhted eakaaslastega Lapse suhted eakaaslastega arenevad osaliselt sõltumatult suhetest täiskasvanutega Eakaaslased on oma suhtlemisoskuste tasemelt sarnased Lapsed ei oska kompenseerida oma puudulikke oskusi ning tulla toime enda mittekohase käitumisega 8 Suhted eakaaslastega Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ja suhtlemisreegleid Lastel on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised 9 Aktsepteeritus/tõrjutus ... On olulised eakaaslaste gruppides
heidab Harjunen valgust Soome minevikku ja seostab soome rahva möödunud põlvkondade töö väärtustamist põldu majandava ja karja kasvatava ühiskonnaga. Autor toob välja ka ärimehe Mikko Arina arvamuse: soomlaste PISA-tulemused tõestavad universumile, et nad on parimad õppides mineviku aastakümnete meetoditest. "Isegi kui ta pole PISA testide ekspert, on tema jutus iva," hindab Harjunen ärimehe suhtumist. Samas kirjutab Harjunen, et soome koolid on kaugel maas õpilaste uute suhtlemisoskuste arendamisega, mitmetel koolidel puuduvad finantsid sellekohase varustuse hankimiseks, samuti pole õpetajatel ka huvi uue tehnoloogia ja õppemeetodite vastu. Autori meelest on põhjuseks eelarvamus. Kuna refereeringu autor tegeleb ise ka pisut maalimise ja käsitööga, jäi silma Lähdeniemi ja Jauhiaineni mõtte, et õpilased ei saa koolis hästi kunsti õppida. Paraku on kunsti näol tegemist õppeainega, mille väärtust alahinnatakse ja vahel isegi naeruvääristatakse
teel. Suhtlemisviise on palju. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetamise protsess, mille käigust toimub tundma õppimine ja vastastikune tajumine. Suhtlemisprotsessid on kasutusel kõik psüühilised protsessid taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu ja kõne. Suhtleja taju partnerit, paneb tähele, mõtleb. Oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teiste inimestega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest ja võtta temalt vastu informatsiooni. Suhtlemisoskuste põhjaks on usaldus. Usaldus inimeste ja maailma vastu saab alguse juba imikuna. Laps, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, keda jäetakse tihti üksi on sageli suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta ei ole suhtlemist. Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad suure panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt, nii et annab lugeda ,,ridade vahelt"
naeratus, kallistus. (Johnson, 1998, Townsted, 1993.) 3. Probleem: Puudulik sõnaline kontakt, endassetõmbumine. Eesmärk: Laps saab aru suhtlemise vajadusest, soovib teistega suhelda. Tegevus: Suheldes lapsega ole järjekindel, suurenda usaldust ja aita abistajatel mõista lapse püüdlusi suhtlemisel. Oluline on meeskonnatöö. Püüa leida kinnitust, et plaanitud teade jõudis lapseni. Anna positiivset kinnitust kui on tekkinud silmside. Vähenda pettumusi suhtlemisoskuste omandamisel. (Johnson, 1998, Townsted, 1993.) 4. Probleem: Identiteedi häire. Eesmärk: Laps teab oma kehaosade nimetusi ja oskab neid nimetada ka teistele. Tegevus: Aita lapsel õppida selgeks oma kehaosad ja võrrelda ennast teistega kasutades peeglit, joonistamist, laste pilte. Julgustada olla puudutatud ja puudutada ka teisi. Kõik need tegevused võivad avardada lapse teadlikkust endast ja oskust võrrelda ennast teistega. (Johnson, 1998, Townsted, 1993.) 5
Sotsiokultuuri käsitledes tõin ühtlasi välja juba ka esimese teguri, mis reguleerib indiviidide vahelist interaktsiooni. Minnes nüüd edasi nende teguritega, mis mõjutavad suhtlemisprotsessi, saame me tuua välja veel isikuvälise teguri ehk siis selle, kellega me parasjagu suhtleme, see tähendab, et suhe areneb mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. Interaktsioon võib mõjutatud saada näiteks partneri hoiaku, teadmiste, emotsioonide või suhtlemisoskuste läbi. Kolmandaks teguriks tuleks tuua välja isik ise, kõik tema endaga seotud tegurid. Ei oleks kommunikatsiooni ilma iseenda eripärade, elukogemuste, soovide, eesmärkide, kujunenud väärtuste ja omaksvõetud normideta. On olemas ka situatsioonilised tegurid ehk siis sellised tegurid, mis ei esine tavapärastes olukordades, nad on ajutised, kuid teatud olukordades võivad siiski ette tulla.
psühholoogilised isikliku omadused (kinnisus, suurenenud tundlikkus ja teised). (Соколов 2002: 105-106). Psühholoogilised barjäärid täidavad kaks funktsiooni: 1) psühholoogilise takistuse funktsioon; 2) psühholoogilise kaitse funktsioon, mis soodustab autonoomiale, isoleerides isikut ühenduses ja andades talle sõltumatust ja individuaalsust. (Андреева 1980: 252). Ka siia võib omistada suhe tõkkeid, aga samuti tehnika ja suhtlemisoskuste takistusi. (Коноваленко). Psühholoogiliste suhe barjääride tekkimine, eelkõige seotud pertseptsiooni ilminguga (tunnetus, kommunikaatori ja retsipiendi tajumine üksteisest). Positiivse suunatud pertseptsioonile mõjutavad paljud tegurid (sümpaatia ja antipaatia, suhtlemise olukord, suhtlemisoskuste arengutase, jne.). (ibid). 10 Sageli suhe tõkked – kommunikaatorile vaenulikkuse tekkimine, usaldamatus levivad
suhtlemise kontekst aitab teksti mõista tagasiside- info retsipiendilt, selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti Suhtlemise komponendid - tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine. Suhtlemisprotsess hõlmab teise isiku äratundmist (nt. kategooriatesse paigutamine), kontakti loomist, teabevahetust, mõjutamist ja kontakti lõpetamist. Efektiivse suhtlemise eelduseks SI teooria järgi on sarnane olukordade ja rollide defineerimine. Biheivioristlik vaatenurk suhtlemisoskuste (ka nt. suhtlemisstiili) kujunemisel: tasud ja karistused käitumise tagajärgedena. Vastus reageeringule omab olulist rolli käitumisviisi kordumisel tulevikus. Sotsiaalse vahetuse teooria abil saab seletab suhete püsimist ja muutumist tulude ja kulude terminites. Investeeringud Mina-pilt ja suhted Mina-pilt, minakontseptsioon, identiteet Suhted vormivad mina-pilti. Mina-pilt juhib käitumist läbi eri suhtlemissituatsioonide.
Õpilane tuleb klassi ja hakkab esitama küsimusi : kas ta on mees? Kas ta on 40 aastane või noorem jne., kuni arvab ära kellega on tegemist. Vastupidine variant: teised küsivad, tema etendab tuntud isikut. 3. Üksindus eraldatus, mahajäetus, teistest isoleeritus, lähedaste inimeste puudumise tunne. Kroonilise üksinduse põhjused: · Võimetus taluda sunnitud isoleeritust · Madal enesehinnang · Sotsiaalne ärevus · Suhtlemisoskuste puudulikkus · Usaldamatus teiste inimeste vastu · Sisemine pingesolek · Kalduvus valida endale sobimatud partnerid · Kartus konkurentide ees · Seksuaalne ärevus · Hirm emotsionaalse läheduse ees · Eneseusalduse puudumine, initsiatiivitus · Ebarealistlikud soovid inimsuhete vallas Emotsionaalse üksinduse liigid: · Lootusetult üksildased ei rahulda suhted kaasinimestega, hingeliselt tühjad
anda oma panus ühisesse tegevusse. Tähtis on jälgda lapse suhteid kaaslastega, milline on tema sotsiaalne positsioon, kuidas laps käitub konfliktisituatsioonides. 4. Eakaaslastega suhte tähtsus. Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi, kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb lapse sotsiaalse tundlikkuse aeg ja sel ajal vajab laps teiste lastega suhtlemist. Sotsiaalsed oskused annavad lapsele võime saada hästi hakkama erinevates olukordades. Mängides on suhtlemine eakaaslastega eriti intensiivne ja selle baasil arenevadki sotsiaalsed oskused. Kui
nõudmised võib põhjustada vajadus kohandamine; patsientidele kaasa tunda, töötan täiendkoolitust läbi erilist abi ja toetust vajavate viia uute töömeetodite patsiendigruppidega (vähihaiged, patsiendigruppide ja psüühikahäiretega patsiendid) ravimeetoditega, suhtlemisoskuste ja raskete vestluste pidamise oskuste arendamiseks. Sotsiaalsed toetused: kolleegidega, juhendiga probleemide
Inimene õpibki ju oma vigadest. Kui inimesed on päevast päeva üksteisega koos siis on see normaalne, et ikka tekib konflikte ja sõnavahetusi. Kahjuks on konfliktid väga kerged tekkima. Kuid nii nagu neid tekitatakse ei osata neid enamasti korrektselt lahendada. Minu arvates parim konflikti lahendus on selline, et tuleb alati rahulikuks jääda ja kompromiss leida. Hetkel on organisatsioonides põhiprobleemideks suhtlemisoskuste puudumine; töötajaid ei motiveerita piisavalt ning ei hinnata tehtud saavutusi. Inimesed peavad õppima suhtlema ja oma ettepanekuid ja nõudmisi välja ütlema. Kahjuks puudub inimestes julgus enda eest seista. Ega nõudmisi ei peagi esitama karjudes ja kedagi alandades. Saab ka teisiti. Vaikselt ja viisakalt. Kindlasti peavad ka nõudmised olema põhjendatud. Need kehtivad nii juhtidele, kui ka töötajatele. Motiveerimine ei pea olema alati raha
5 1.3. Kognitiivne areng Piaget järgi 2-7a - eeloperatsionaalne periood, mil tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Laps imiteerib palju (loomi, teisi inimesi). Jäljendamine - 2.eluaastal jäljendavad lapsed täiskasvanute tegevusi (nt "loevad" raamatut). Jäljendamist peetakse oluliseks lapse suhtlemisoskuste kujunemisel. Kui laps ei jäljenda, saab täiskasvanu teda selleks suunata. Lapse arenguks on väga oluline suhtlemine teiste lastega. 2. ea lõpuks tekib arusaam esemete jäävusest - kui ese peidetakse lapse nähes ära, hakkab ta seda otsima. Perioodi lõpul (6-7a) tekib arvu jäävuse mõiste (arvutamine). Uudishimu - laps tunneb huvi kõige uue vastu, seda huvi tuleb toetada. Ohtlikud asjad panna ära, et keelde poleks liiga palju. Egotsentrism - laps hindab kõike enda
sai 1 punkti vähem kui eelmainitud. Kuid kui ma võtan omadused mõlemast, siis tuleb kokku just see, kes ma olen. Ma ei ole täielikult kindla suhtlusstiili esindaja, kuid ma ei ole ka mingi eriti nõrga iseloomuga, pigem võingi öelda, et tugevama, tean mis ma tahan, kuigi ma alati ei võitle enda arvamuse eest, siis ei lase ka endale n-ö pähe istuda ja arvestan teiste arvamusega. 7. Küsi lähedaste arvamust oma suhtlemisoskuste kohta. Kas oli sinu jaoks üllatavat või oli kõik ootuspärane ? Miks arvad just nii? Analüüsi tagasisidet. Minu ema ütles minu kohta, et olen väga seltskondlik inimene, kui ma seda tahan ja suudan võõrale inimeselegi jätta lausa üllatavalt haritu mulje, kuid kui ma ei taha, siis võin olla väga vaikne ja tagasihoidlik, kui on õiged inimesed, saan ma ka ennast välja elada, väiksemana oli
järeldamisviga on ühenduslüli ebaotstarbeka skeemi ja automaatmõtte vahel. Eemärgiks on kogn. moonutused lahti harutada, et kujuneksid uued hindamisviisid. Nõustamise protsessis kasutatavad tehnikad: · Katastroofilise mõtlemise vähendamise tehnika: mis siis saab kui? · Vääromistuste parandamise tehnika: miks seda tehakse ja kuidas saaks parandada? · Enesekesksuse vähendamine: õpetatakse teisi inimesi reflekteerima · Käitumuslik tehnika: suhtlemisoskuste õpetamine, lõdvestamise õpetamine, hirmuga toimetulek jne. Omavahel seoses olevad automaatmõte ja skeem väljenduvad kognitiivse moonutusena. REBT ja KKT mõlemad ütlevad, et kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel. Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Põhineb konkreetsetel mitteratsionaalsetel sümboolsetel aspektidel. Nt. emotsioonid, kehalised tundmused, kujutlused, fantaasiad. Psühholoogilist heaolu püütakse saavutada loova
, 1997, Juhtimise alused, Tallinn, Külim 2. Beer M., 1998, Organizational Behavior and Development. [Online] http://www.hbs.edu/research/facpubs/workingpapers/papers2/9798/98-115.pdf [02.03.2010] 3. Haav K. 2006, Loengu konspekt Rahulolust organisatsiooni kultuurini. Tartu 4. Jaadla K., Juhi toetuse ja juhlt saadava informatsiooni seosed töösse suhtumise näitajatega. [Online] http://www.pare.ee/files/3doc [26.02.2010] 5. Kivi A., 2008, Juhi suhtlemisoskuste mõju töötajate rahulolule. [Online] http://www.impulss.ee/Airi-Kivi-artiklid/ [01.03.2010] 6. Leadership motivation Frederick Herzberg [Online] http://www.leadership-basics.com/leadership-motivation-frederick-herzberg81.sh [02.03.2010] 7. Türk K., 1999, Personali juhtimine ja eestvedamine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 8. Türk K., Karismaatiline juhtimine ja selle tõhusus. TÜ juhtimise ja turunduse instituut [Online] http://www.sotsioloogia
Kognitiivkäitumuslikud meetodid * klassikaline tingimine * operantne õppimine. stiimul -> reaktsioon <--> kinnitus. Oluline, et õppimise aluseks on tagajärg. Käitumise muutmiseks on oluline see, mida ma näen käitumise tagajärjena. Tuvide tantsu teema. * stiimuli kontroll * enesekontrolli strateegia eesmärkide püstitamise oskus, enese juhendamine, oskuste treening, enese tasustamine, suhtlemisoskuste treening, relaksatsioonitreening, probleemilahendustreeningud, negatiivsete emotsioonidega toimetulek.
miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi. Vägivald on käitumine, mille käigus hirmutamist ja ähvardamist kasutades saavutatakse võim teise inimese üle. Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu? Seda on püütud selgitada mitmel viisil. Näiteks piiratud suhtlemisoskuste, stressi, vananemise, alkoholi, narkootikumide ja ravimite väärkasutuse, vaimse tervise häirete, töötuse ja majandusraskustega. Need võivad küll kaasneda vägivallaga, kuid pole vägivaldse käitumise põhjused.Vägivald pole kontrolli kaotamine, vaid tõhus viis võimu ja kontrolli saavutada ja säilitada. Vägivalda kasutav mees püüab valitseda naist hirmu abil. Paarisuhtes vägivaldselt käituv mees usub, et naine on tema heaolu allikas ja peab selle eest vastutama.
koordineeris kontori tööd; palju suhtlesin nii klientidega, kui ka töötajatega; püüdsin suunata kliente just selle telleri juurde, kes on kliendi probleemides pädev ja ka lahendasin probleeme, mis tekkisid tööpäeva jooksul saalis. Sissejuhatuses ma juba mainisin eesmärke, mida ma püstitasin iseendale praktikakoha valimisel. Nendeks olid: ülikoolis omandatute teadmise proovile panemine, oma töövõime testimine ja suurendamine, eesti keele suhtlemisoskuste parandamine. Kõik eesmärgid on saavutatud. Oma töös kasutasin teadmisi pangandusest, majanduse ja juhtimise valdkondadest. Õnneks ülikoolis mul olid selliseid õppeained nagu: makro ja mikro ökonoomika, pangandus, ettevõtte käitumine ja mõned teised. Oli hästi testitud ka mine töövõime. Praktika jooksul sain aru, et töötada täiskohaga ja kindla tööajaga on väga raske. Selle põhjuseks võib ole see, et mul tuli väga tihti suhelda klientidega
Fantz (1961) vastsündinud eelistavad näosarnast mustrit • Meltzoff ja Moore (1977) imiteerimine vastsündinud imikutel • Kuulmine • De Casper ja Fifer (1980) emad lugesid kõhus olevale lapsele jutukest, ema hääle eelistamine • Snow (1977) beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis) • Võime ära tunda foneeme • Lõhnataju • MacFarlane (1975) imikud eelistavad ema piima lõhna Suhtlemisoskuste areng II • Nutt • Vastsündinu naeratus ja häälitsused: • Esialgu genereeritakse seesmiselt • Üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel • Seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele • Sotsiaalne naeratus: umbes 3 kuuselt, vastastikulisus, sotsiaalne kaaslane Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? • Ole olemas, kättesaadav
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga
mõistetakse. 23 Neli sammu parema suhtlemise suunas Tegurid, mis mõjutavad tugevasti seda, kas inimesed neid oskusi ka oma elus kasutavad: 1) Mõõdetav pühendumine oskuste kasutamisele. 2) Oskuste kasutamine sobivates olukordades. 3) Valmisolek juhusliku ebaõnnestumise tõttu mitte tagasi kohkuda. 4) Teiste ettevalmistamine faktiks, et püüate mõnikord teistmoodi suhelda. 5) Suhtlemisoskuste treeningul osalemine. 24
eesmärgid konkreetses olukorras, roll ja reeglid, millest tuleb kinni pidada, ruum, kus suhtlemine aset leiab, võivad avalduda isikutele ebatüüpilised jooned ehk siis sellised, mis tavaliselt käitumises ei ilmne või siis nõuab olukord nö rituaalset- reeglipärast käitumist, mis jätab varju isikule iseloomuliku. Situatsioonilised tegurid on ajutised, kuid võivad sellegipoolest mõjutada inimeste omavahelisi interaktsioone tulevikus (vt. Dance´i mudel all) Suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskused on kujundatavad. Selleks vajalik: · teadmised (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakud (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva
situatsiooni kirjeldamine ja analüüs, mis toetab teoreetiliste teadmiste praktilist rakendamist ja toimunust õppimist. Meetodi tuumaks on õppimine kogemustest ja kogemuste kaudu. Juhtumiks võib olla konkreetne juhtum, millegi iseloomustus, protsessi kirjeldus või põhimõtteline vaidlus. Juhtumiõppe eesmärk on toetada nii konkreetse juhtumiga seotud teadmiste , oskuste kui ka empaatiavõime ja suhtlemisoskuste arengut. 3) Rotatsioon- ametikohtade vahel liikumine, töörollide lühema- või pikemaajaline vahetamine. Meetod, mis võimaldab avardada arusaamist erinevatest töödest, parandada organisatsiooni sisest koostööd, valmistada ette uuele ametikohale liikumist, laiendada kitsaid üherolli või ametiga seotud arusaamu ja kogemusi laiemale ja üldisemale tasemele (Eensalu 2012: 264). 4 ETTETULEVAD TAKISTUSED TULEMUSJUHTIMISES
ülesannetest. Samas, Aspergeri sündroomiga laste uurimisel võib olla vajadus teatud tüüpi ülesanded valida just vanematele lastele mõeldute hulgast. Arvestades autismiga laste kõneprobleeme, peaks uurimisel kasutama ülesandeid, mis võimaldavad mõõta eraldi kõnelisi oskusi ja ülejäänud intellektuaalseid oskusi. Kui uurida nt lapse mälu või mõtlemist kõne vahendusel, saab oluliselt kehvemad tulemused kui ülesannetes, kus kõne osalus on viidud miinimumini. Omapäraste suhtlemisoskuste tõttu on oht, et autismiga laste vastuseid ignoreeritakse või ei taibata uurimisel kasutada võtteid, mis tunduvad olevat lapse arengust eespool. Nt võib lapse verbaalsete oskuste arengu järjekord olla ebaootuspärane. Nii võib näiteks laps, kes ei räägi, osata lugeda. Kui nüüd otsustada tema verbaalse võimekuse üle suulise kõne põhjal, ei pruugi tulla selle peale, et uurimisel saab toetuda lapse lugemisoskustele ehk kasutada kirjalikku kõnet.
mõlemate kiindumus on ebakindel. · Kindlalt kiindunud/ebakindlalt kiindunud partnetite kombinatsioon annab keskmise rahulolu. · Paarisuhe võib nö ravida lapsepõlves väljakujunenud kiindumusstiili. Suhete halvenemine, katkemine · Psüühikasisene faas · Diaadiline faas · Sotsiaalne faas · Leina faas Suhtlemispsühholoogia · Suhtlemine on psühholoogiline vajadus. · Sotsiaalne deprivatsioon suhtlemisest ilmaolek inimesele raskesti talutav. · Suhtlemisoskuste defineerimisel on kasutatud väga erinevaid nimetusi : käitumuslik intelligentsus, sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus jne. Kuigi nimetused on erinevad, tähistavad nad siiski ühte ja sama inimese võimet teiste inimestega hästi ja edukalt suhelda. Erinevad lähenemised suhtlemisoskusele · Suhtlemisoskus kui oskus teavet vastu võtta ja edastada · Suhtlemisoskus kui terviklik isiksuse struktuur (väärtused, hoiakud isiksusejooned)
• Ettevalmistus – inimene on juba teinud esimesed sammud, et muuta oma käitumist • Tegutsemine – inimene on oma probleemset käitumist muutnud • Säilitamine – inimene väldib tagasilangust või proovib üksikute tagasilanguse episoodidega pikemat aega toime tulla Käitumise muutmise ellu viimiseks on väga oluline toetus, see et muutja tunneks enda ümber olevate inimeste või inimese toetus ja, et temasse usustakse. On mitmeid meetodeid, mida nõustaja inimese suhtlemisoskuste arendamisel kasutada võib(McLeod, 2007;315): • Kriitiliste olukordade analüüsimine • Erandlike tulemuste äratundmine • Harjutamine ja rollimängud 15 • Eneseabi käsiraamatud • Kogukonna mentorid, toetajad ja eeskujud Kriisiastmete mudekit rakendades tuleb olla paindlik, kriisimudeli mõjud nõustaja tegevusele on(McLeod, 2007;329): • kriisiastme mudel tõmbab tähelepanu selle, et elu üleminekute juurde kuuluvad nii
erialade ja õppimisvõimaluste kohta Juhendiga tutvumine Positiivne mõtlemine ja leiab iseseisvalt informatsiooni, Rühmatöö suhtlemisoskuste sh elektrooniliselt praktika- ja arendamine. töökohtade kohta koostab juhendi alusel Tööalane karjäär ja selle
omandamine ja ettevõtlikkuse arendamine praktilise tegevuse kaudu. Alleesmärgid: ettevõtte elutsükli läbimine ettevõtja ja juhi rolli täites; rühmatöö oskuste arendamine; loovuse arendamine; vastutustunde kasvatamine; aja planeerimise õppimine; uurimistööoskuste (turu-uuring), esitlemisoskuste, suhtlemisoskuste arendamine. Selleks, et õpilasfirmat arvestataks praktilise tööna, peab temas osalenud õpilane olema läbinud kõik nõutud etapid. 1. Õpilasfirma toote või teenuse, juhtide ja nime valik. 2. Õpilasfirma toote või teenuse turu-uuring (küsitlused, internetiuuring jms) 3. Õpilasfirma äriplaan, mis põhineb turu-uuringul ja sisaldab SWOT analüüsi ning kasumiplaani, bilansiprognoosi ning aja plaani. 4
Lapsed on kodu peegel- lasteaialapsed veel ei tsenseeri kodust tulevat infot. 3. Meeskond Kriteeriumiks formaalsus! Kumb on efektiivsem? Kas grupis tegutseja või meeskonnas tegutseja? Uuringud kalduvad arvama, et meeskonnad on edukamad. Meeskonnas oleme rohkem motiveeritud, efektiisemad, alustame kiiremini 4. Kultuur Eestlane: ei taha suhet alustada. Kahe rahvusidentiteedi võrdlus? XII Suhtlemisoskuste rakendused Toimivad-mittetoimivad käitumised suhtlemisel Oskused: - Kontakti alustamine ja lõpetamine - Eneseavamine - Kuulamisoskused - Küsitlusoskused - Enesekehtestamine - Mõjutamine ja veenmine - Läbirääkimiste pidamine - Tagasiside andmine - Kriitiline tagasiside - Tunnustav tagasiside - Prokseemika (ruumi kasutamise oskus) - Suhtlemisvahendite oskuslik kasutamine: mikrooskused Mitteverbaalsed mitte-toetavad käitumised - Pilk: eemale vaatamine, silmside puudub
Et laps selle kogemuse saaks endale kaasa võtta, sest akuutse leinaga toimetulla erinevas eas lapsed. Igale ealisele lapsele on olulised traditsioonid et leinaga hakkama saada. Kui ei võeta kaasa, siis see ei aita tal leinaga toime tulla, ta vb olla eitamisstaadiumis sest valu on nii suur. Kui ma ise ka leinan ja mul pole jõudu ja jaksu motiveerida teda tulema, tuleks paluda lähedasi et nad aitaks noorukit motiveerida tseremooniast osa võtma. Efektiivsete suhtlemisoskuste rakendamine töös noortega. Millised on efektiivsed nõustamise oskused?. 1Fenomeneoloogiline teooria- on aluseks sellele et kui me vaatamse suhtelmist millised need tõhusaad viisid on. 2Suhete loomise üldised alused 3Ebaefektiivsed suhtlemisviisid 4Efektiivsed suhtlemisviisid *Fenomenoloogia teooria Humanitliku teooria haru. *Fenomeneoloogia teooria järgi baseerub reaalsus selleni, mida inimene tajub *Igal inimesel on oma reaalsus nende tajude unikaalsuse tõttu
klienditagasiside tulemuste alusel toimub värbamine Lätis (üks inimene). intensiivne tootearendus. Eriürituste ärisuuna käivitamine filiaalides, ühe Allhankijate baasi on laiendatud uute partnerite projektijuhi värbamine nii Lätis kui Leedus (kokku arvelt, vanade partnerite osas toimub parimate 2), selekteerimine ja nendega ühine kvaliteediarendus. müügi- ja suhtlemisoskuste koolituse läbiviimine, pidevad firmasisesed koolitused koos pakettide arendamisega. Meelespea - Tasakaalus tulemuskaardi loogika kasutamisel tuleb jälgida, et püstitades ambitsioonika eesmärgi ühes aspektis, võib see kaasa tuua eesmärkide seadmise (korrigeerimise) teistes valdkondades.
arengut. Kõne arengu korrigeerimine: keelevahendite omandamise ja kõneoperatsioonide kujundamise suunamine. Sõltuvalt puude (vaimse alaarengu) iseloomust on enam edu loota formaalsete kõneoperatsioonide arendamisel, vähem semantika valdkonnas. Nimelt sõltub semantika areng rohkem intellektuaalsete protsesside seisundist. Korrektsiooni seisukohalt on aga semantika arendamine olulisem. Suhtlemisoskuste korrigeerimine. Nimetatud eesmärki täidab kogu abiõpe tervikuna, kuid emakeele osa on seejuures kõige suurem. Emakeele kõrval on eesmärgi täitmisel teine oluline õppeaine elu- ja olustikuõpe. Kommunikatiivsete oskuste arendamisel on rõhuasetus suuliste ja kirjalike tekstide mõistmisel. Nimelt tuleb abiõppe lõpetanutel elus kokku puutuda samade tekstidega, mis tavaõppe lõpetanutelgi (tekste elus ei adapteerita)
(Taro, Järvsoo, Ekstra & Kopso 2001). Õuesõpe on lastele oluline lähtuvalt järgnevast: ökoloogilised suhted (taimede ja loomade elu), füüsiliste oskuste kujunemine ja inimestevahelised oskused. Läbi nende valdkondade omavahelise seose tunnetamise, õpib laps ka loodust hindama. (Gilbertson jt 2006, 7). Õues õppimise olulisus seisneb laste võimaluses kaevata mudas, mängida poriga ja ronida, mis aitab kaasa ka füüsilisele arengule ning laste suhtlemisoskuste arengule ning omavahelisele koostööle. (Davies 1997). Lapsepõlvemaastikus peab ruumi olema kogu lapse potentsiaalile: kehale, tunnetele ja mõistusele. Oluline on, et kõik ümbritsev äratakse lapses huvi. Samas on lisaks sellele oluline ka lastele antav aeg ise avastada ning segamatult oma mänge mängida ja avastusretki teha. (Grahn jt 1997, Havnesköld, Mothander 1995, viidanud Dahlgren, Sjölander, Strid & Szcepanski 2007, 70).
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 7 Kas suhtlemisoskus on vajalik? Joonisel 2 on toodud kõne-eelse suhtlemise arengu etapid. Nagu näha ehitub suhtlemine üles nagu torn või müür klotsidest. Ilma eelneva/alumise klotsita on järgmise moodustumine keeruline. Nagu märkate on suhtlemisoskuste põhjaks usaldus. Usaldus maailma ja inimeste vastu saab alguse esimesel eluaastal. Lapsel, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, kellega tegelevad paljud erinevad inimesed, keda jäetakse üksi, on tihti suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta/ turvalisuseta ei ole suhtlemist. Järgmisel astmel asuvad kontakti saamine, maailma ja inimeste tajumine, ümbritsevate matkimine, esimesed häälitsused see eeldab
3. Suhtlemisoskus Oskus klientide, kolleegide, juhtide ja kogukonna liikmetega tõhusalt suhelda on üks olulisemaid ehituskive nõustamisoskuste arendamisel. Suhtlemisoskuste abil (tradit- sioonilised suhtlemistehnikad ja metafooride kasutamine) väljendavad inimesed oma mõtteid (verbaalselt, mitteverbaalselt ja kirjalikus vormis) ja saavad teistelt ideid oma
Need on kogemused, millele ehitub üles kõneline suhtlemine. Kui baasi ei ole, on ka kõnelise suhtlemise areng pidurdunud või on inimesel raskusi teiste inimestega suhtlemisel. Joonisel on toodud kõneeelse suhtlemise arengu etapid. Nagu näha ehitub suhtlemine üles nagu torn või müür klotsidest. Ilma eelneva/alumise klotsita on järgmise moodustumine keeruline. Suhtlemisoskuste põhjaks on usaldus. Usaldus maailma ja inimeste vastu saab alguse esimesel eluaastal. Lapsel, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, kellega tegelevad paljud erinevad inimesed, keda jäetakse üksi, on tihti suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta/ turvalisuseta ei ole suhtlemist. 107
annaabi.ee 
