Refereering Elina Harjuneni inglise keelsest artiklist (1)

Q: Kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Refereering Elina Harjuneni inglise keelsest artiklist

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

5 VÄGA HEA

Inglise keel - Kõik luuletused, mis on inglise keeles

Esitatud küsimused

Kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi?

Refereering Elina Harjuneni artiklist “Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values”

Elina Harjuneni artikkel “ Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values ” räägib väärtuskasvatusest soome koolis heites valgust ka võimalikele seostele PISA testi tulemustega.
Haridusinimesed kõikjalt Euroopast, kaasaarvatud Eestist, arutlevad soome hariduse kui fenomeni üle: kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi? Osad on pidanud nende heade tulemuste saladuseks väärtuspõhist kasvatust. Soome eduvõtit tõlgendatakse nende orienteeritusele vastutustundele, enesedistsipliinile ja aususele rohkem kui naudingute taotlemisele.
Artikli autor Elina Harjunen mõistab, et kuna Soomes ei ole varases eas kooliminekut, palju kodutöid ega pikki koolipäevi, ei saa eelnimetatud näitajad olla seotud kõrgete tulemustega PISA testis. Kui see nii oleks, imestaksid eesti õpetajad, miks ei juhi edetabelit Eesti, sest need tingimused on siin täidetud. Suuremate õppekavade koostamise näol oleks selliseid muudatusi ka lihtsam sisse viia – mitu korda raskem on aga muuta õpetajate suhtumisi ja väärtusi ja seeläbi kooli õhkkonda.
Justnimelt – väärtused ja õppeatmosfäär on teemad, mida Harjunen oma artiklis käsitleb, neid peetaksegi soome hariduse eripäraks. Eestlaste kasin tulemus PISA testis hoiab meid erksana võrdlemaks soome ja eesti haridussüsteeme ja panevad haridustöötajaid mõtisklema nendesamade probleemide üle, millest käesolevas refereeringustki pisut aimu saab.
Harjuneni artikkel püüab aga leida soome hariduse nõrkkohti. Autor tõi näite oma kirjandustunnist, kus ta kiitis soome 15-aastaseid õpilasi, kes olid PISA-testis edukalt esinenud . Õpilane, kellel alati arvuti kaasas oli, küsis meilitsi kirjaniku Paavo Haavikko arvamust selle kohta. Haavikko kritiseeris soomlaste orjalikku alandust autoriteetide vastu, tema sõnul täidavad nad nõudeid küsimata nende kohta ja samuti täidavad mõttetud ülesanded lõpuni. Artikli autori Harjuneni arvates võib Haavikkol õigus olla. “Me oleme olnud Rootsi ja Venemaa võimu all,” heidab Harjunen valgust Soome minevikku ja seostab soome rahva möödunud põlvkondade töö väärtustamist põldu majandava ja karja kasvatava ühiskonnaga. Autor toob välja ka ärimehe Mikko Arina arvamuse: soomlaste PISA-tulemused tõestavad universumile, et nad on parimad õppides mineviku aastakümnete meetoditest. “Isegi kui ta pole PISA testide ekspert, on tema jutus iva,” hindab Harjunen ärimehe suhtumist .
Samas kirjutab Harjunen, et soome koolid on kaugel maas õpilaste uute suhtlemisoskuste arendamisega, mitmetel koolidel puuduvad finantsid sellekohase varustuse hankimiseks, samuti pole õpetajatel ka huvi uue tehnoloogia ja õppemeetodite vastu. Autori meelest on põhjuseks eelarvamus .
Kuna refereeringu autor tegeleb ise ka pisut maalimise ja käsitööga, jäi silma Lähdeniemi ja Jauhiaineni mõtte, et õpilased ei saa koolis hästi kunsti õppida. Paraku on kunsti näol tegemist õppeainega, mille väärtust alahinnatakse ja vahel isegi naeruvääristatakse. Et kunstiõpetust täielikult õppekavast maha pole võetud, näitab, et midagi head selles on ka haridustöötajate meelest. Kuid väide, et koolis kunsti eriti õppida ei saa, on kindlasti tõde ka eesti koolis – piiratud aeg, vahendid, loovus, tegevusvabadus . Kunsti tund ei toeta noorte loovuse arengut, seega ei leia loova potentsiaaliga lapsed ennast sellest, et koht selles elus, kuhu nad sündinud on, kuid enese leidmine ja selle väljendamine on demokraatlikus ühiskonnas ääretult olulised. Soome hariduse püsiv probleem nagu Eestiski on praktilistele tegevustele mõeldud liigväike tundide arv, Soomes sooviti lisaks näiteks draamaõpetuse tundi. Kuid kunstiõpetus koolis ja selle arenguvõimalused oleks teema doktoritöö koostamiseks.
Soome õpilased kogevad puudust sotsiaalsetest ja suhtlemisoskustest nagu ka motivatsioonist ja konsentratsioonivõimest oma põhihariduses. Harjunen nimetas, et “vähemalt osad õpetajad kannatavad õpilaste halva käitumise ja sotsiaalsete oskuste pärast”. Julgen väita, et Eestis on õpilaste mõnitamise all rohkem kui “ja vähemalt mõned” õpetajad. Sotsiaalsete oskuste vähesus võib põhjustada osavõtmatust, sest on raske olla osa kooli ühiskonnast, kui sa ei ole võimeline tegema oma häält sobival moel kuuldavaks, kui sa ei saa arendada oma ande piisavalt või kui sa ei leia koolist midagi põnevat ega inspireerivat. “Selline kogemus võib juhtida võõrandumisele ja sa võid tunda, et kool pole sinu jaoks,” analüüsib artikli autor Elina Harjunen.
Õpetajate pedagoogilise autoriteedi perspektiivist vaadatuna on eesmärk kaasata õpilased õpetame-õpime-omandame protsessi, sest nagu Gallagher (2008) avaldas, osalus võib juhtida demokraatiani, kus iga lapse hääl oleks oluline ja nende soovid esiletõstetud.
Harjuneni arvates tõuseb küsimus: Kas kool on ühtsus, kus on võimalik õppida, kuidas suhtestuda teiste inimestega? Kas liberalism ja täielik iseseisvus ei vii mitte nartsissismi, isekuse või kaoseni? Tema loodab, et uus soome õpetajaharidus pakub sellele mõningaid lahendusi olukorras, kus väikseid maapiirkonna koole suletakse ja ehitatakse aina suuremaid , kus õpetajad ja õpilased kõikide nägusidki ei mäleta.
Slavko (2006) arvates on ühiskonnas, kus tööd ei austata, võimatu tunnustada ja väärtustada õpetaja tööd. Olukord, kus õpetaja on keegi, kes ei taha õpetada ja õpilased need, kes ei taha õppida, on halvim eeldus, et koolis saaks toimuda väärtustepõhine õppimine. Õppeasutuses peab olema sõbralik õhkkond ja nagu sloveenia haridusteadlane Robi Kroflič (2009) leidis, et õpetajad ei peaks pidama oma sõnu seaduseks. Mittetalutava käitumise korral, ei tohiks õpetaja pedagoogiline autoriteet lubada õpilasel vaadata kõrvale või vältida oma käitumise kahju märkamist. Seega ei tohiks õpetaja rakendada alandavaid meetmeid korrale kutsumiseks, vaid olles ise autoriteet klassi ees, jätavad õpilased mõned asjad ütlemata ja tegemata. Sel moel saavad õppijad demokraatlikus klassikorras, kus igal ühel võimalik sõna saada, ka aru võrdsusest, aususest ja enesedistsipliinist, selle asemel, et neid peale suruda, tuleb tekitada õhkkond, kus need väärtused toimiksid. Soome hariduse erinevus peitubki neis väärtustes.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 47 allalaadimist

Refereering Elina Harjuneni inglise keelsest artiklist #1

Refereering Elina Harjuneni inglise keelsest artiklist #2

Refereering Elina Harjuneni inglise keelsest artiklist #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aegtiksubedasi Õppematerjali autor

suurus 12, reavahe 1.5
mõtted, mis artiklit lugedes tekkisid, kirjutasin üles ja panin neist kokku pm artikli.
keelekasutus hea, tekstisidusus hea.
artikli originaalpealkiri: “Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values”

haridus kasvatus kasvatusteadus õpetaja kool soome haridussüsteem pisa test

Sarnased õppematerjalid

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia

docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,

Sotsioloogia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

Ei mõjunud ka informaalse kooli juhtiva teoreetiku A. Kelly (1989) hoiatus, et ühtne riiklik õppekava viib paratamatult selleni, et osa õpilastest muutub rahulolematuks ja võõrandub koolist. Peaminister John Majori (tuli võimule nov. 1990) ajal läbiviidud riikliku õppekava arendustöö üheks uueks eesmärgiks seati kultuuriväärtuste restauratsioon (cultural restorationism), kus võtmekohal oli rahvuse keel ja identiteet. Kasvatus, perekond ja riik püüti ühendada Inglise ühiskonna traditsioonilise väärtusmaailmaga, õppekava tuumaks seati inglaslikkus ning traditsioonilised õpetusvormid. Informaalne kool ja lapsest lähtuv pedagoogika, mis jättis unarusse teadmiste andmise ja idealiseeris tundeliselt lapsepõlve, sai jätkuvalt terava kriitika osaliseks. Back to basic lendlausena tähendab seda, et kõigis inimtegevuse valdkondades on vajatud ja vajatakse ääretut hulka traditsioonilisi teadmisi ja oskusi. 9

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

pdf

03Sisu481 560

Walter scott. Georg Lukácsi järgi on sellise peategelase ülesanne viia kahe vastasseisus oleva sotsiaalse jõu vahel liikudes need kaks kokkupõrkeni, mil- lest saab siis ajalooromaani keskne ajalooline konflikt (Lukács 1983: 36). Et seda rolli täita, ei ole scotti peategelased Lukácsi järgi kunagi silmapaist- vad ajaloolised isikud, vaid „keskpärased inglise džentelmenid” (Lukács 1983: 33). „tasuja” jaanus ei ole küll ei tüüpiline ega keskpärane, vaid sotsiaalselt erandlik, kuid ka tema ülesanne „tasujas” on võimaldada erinevate seisuste kokkupõrget. scotti tegelane on tavaliselt ühe vastasseisu sattuva osapoole liige, kes sõl- mib ajutiselt vähemasti emotsionaalse liidu teise poolega. näiteks scotti esi-

Kategoriseerimata

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

kui ükski teine ala põeb läänelikke mõjusid” (Sirp ja Vasar 1948, 28.02). “Täna mängid 1 Eesti keeleteadlased soovitasid juba 1949. aastal kasutada ingliskeelse jazz vastena eestipärast sõnakuju “jats”, pidades juba siis vahepeal ainukasutuses olnud “džäss’i” ebasoovitavaks (Elisto 1949, I: 134). See tundub päris loogilise lahendusena, sest 1. muusikute keelepruugis on see ammugi juurdunud, 2. inglise keele häälduse aspektist pole sõnakuju “džäss” korrektne, 3. eesti keel on niigi küllastunud võõrlaenudest. 2 Meie kinodes jooksis menukalt USA muusikafilm “Päikesepaistelise oru serenaad”, kus peaosa oli Glenn Milleri džässorkestri muusikal, suur menu saatis Eesti Riikliku Filharmoonia džässorkestrit Vladimir Sapožnini juhatusel kogu tema 8-kuulisel ringreisil (märts–oktoober 1945) NSVLs. 10

Muusika ajalugu

12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Dostojevski on tal põhiline mõjutaja. Gümnaasiumiaastatel tegeleb kirjutamisega, lood ilmuvad Postimehes. Märkimisväärne jutt „Vanad ja uued“. 1903 lõpetab gümnaasiumi, läheb Narva eksameid tegema. Leiab tööd Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses, mis on väga uuendusmeelne. Tammsaare ülesanne oli kohalikud uudised ja teatri/kontserdiarvustused. 1905 suletakse Teataja. Kirjutab sotsiaalkriitilisi artikleid. Täiendab oma keeleteadmisi (oskab inglise, saksa, vene keelt). Oskab vabalt lugeda ning ka tõlgib. Nt „Dorian Gray portree“. Loeb palju. Loomingust pole leida teiste autorite stiili jäljendusi. Keskendub noortele haritlastele. „Pikad sammud“, „Noored hinged“, „Üle piiri“- Käsitleb avameelselt tudengineiu intiimseid mõtteid- häirib, shokeerib lugejaid. 1911 diagnoositakse tuberkuloos. Oli valida, kas surra diplomiga või elada diplomita, kuna eksamite aeg oli kurnav. Läks tervist parandama Koitjärvele. Tervis

Kirjandus

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid