Suhtlemisoskuste tähtsus ja võimalused õigusassistendi töös Essee (0)

„Suhtlemisoskuste tähtsus ja võimalused õigusassistendi töös“
Tänapäeva keerulises maailmas, kus igapäevane infoküllus ning aina suuremahulisem interaktsioon inimeste vahel omab järjest rohkem tähtsust, ei ole kerge olla halb suhtleja. On erialasid, kus suhtlemisest ei pääse ning üks neist võib lugeda ka õigusassistendi kutse. Suures mahus on selle töö sisuks olla klienditeenindaja , nõustaja , sekretär, ekspert – ühesõnaga: kokk, kondiiter , keevitaja. Suhtlemisest lihtsalt ei pääse ja kas olekski vajadust? Märksa huvitavam küsimus võib aga olla – kuidas suhelda hästi ja tulemuslikult ning selle asemel, et suhtlemist peljata, pöörata see enda võimsaimaks relvaks ?
Teemasse süvenedes võib esimesena tulla pähe, et peamine probleem võib tihti olla selles, kuidas meist aru saadakse. Kui klient saabub juristi või õigusassistendi ukse taha, siis eeldame, et tal endal ei ole antud valdkonnas piisavalt teadmisi ja haridust ning ta tuleb saama meie käest nõu. Kuidas aga edasi anda neid spetsiifilisi nippe ja keerulisi termineid arusaadavalt ja lihtsalt nii, et me kallist klienti liigselt segadusse ei ajaks ja tähtsusetu informatsiooniga üle ei külvaks? See ei pruugigi nii lihtne olla kui arvatakse. Me võime kasutada retoorilisi vahendeid, täiustada oma diktsiooni ning lihvida oma kehakeelt, mis kõik suurendavad meie arusaadavust ja mõistetavust, kuid sellest ei pruugi alati piisata. Kahtlemata on need sammud tähtsad ning loovad suure eelduse edukaks suhtlemiseks. On ju loogiline, et esimene samm sõnumi edastamiseks on sellesama sõnumi muutmine üldse edastatavaks, st lihtsalt mõistetavaks teiste poolt.
Teise instantsina peame aru saama ka teisest inimesest ja tema seisundiga arvestama – teadupoolest koosneb suhtlemine ju vähemalt kahest osapoolest. Inimeste „lugemine,“ st teisest inimesest aru saamine nii emotsionaalsel kui intellektuaalsel tasemel võib suhtlemisprotsessis olla hinnaline oskus ning hõlbustada temaga sõbrustamist, suhtlemist, koostööd ning aitab vältida konflikte. Näiteks, kui seletada asjast teadlikule inimesele antud teemat liiga lihtsalt ja „nagu lapsele“, võib ta endakeskis mõelda hoopis, et me arvame, et ta ise ei ole liiga pädev. Teisalt , kui seletada asjatundmatule isikule keeruliselt, võib ta tunda piinlikkust ning mõelda, et täpsustust ja seletust küsides võib ta paista ebaadekvaatsena ja „lollina.“ Samu võrdlusi võib tuua ka emotsionaalse seisundi kohta, kus näiteks vastavalt kurva või lõbusameelse inimesega võiks kontakti saavutamiseks käituda erinevalt.
Tihti on just esmamulje see, mis määrab, kuidas hakkab aset leidma järgnev suhtlus. Kuna õigusassistendi suhtlus on oma olemuselt tööalane, siis ju tahame, et meid nähakse usaldusväärse ja pädevana ning seda alates esimesest hetkest. Ametialane suhtlus võib teinekord olla üpriski paikapandud, st – viisakas ning sisustatud teatud ootustega meile kui professionaalile. Eeldatavalt ei tekita esmasel kohtumisel usaldust õigusassistent, kes käib tööl dressides, botastest ning närib nätsu. Seepärast on mõistlik osutada juba kontakti alguses tähelepanu meie endi väljanägemisele, postuurile, häälekasutusele jms, sest need kõik võivad kliendile anda kasvõi alateadlikke signaale meie pädevusest, usaldatavusest ja võimekusest või siis nende puudumisest.
Esmamulje tähtsust peab silmas pidama ka teise osapoole suhtes ning ei maksa arvata, et meie ise ei või omada eelarvamusi. Hinnates oma suhtluspartnerit valesti, võib juhtuda, et sellest johtuvalt võtame ka vale vestlussuuna, kehahoiaku vms, ning klient omakorda tõlgendab olukorda sellest lähtuvalt. Selle tulemusena võib suhtlus jääda piiratuks, poolikuks ning osa informatsiooni võib jääda edastamata või üle/alahinnatakse selle tähtsust.
Me kõik oleme inimesed koos oma ebatäiuslikkuste ning vigadega. Samuti ei saa eeldada, et ka üks õigusassistent suudab saada ideaalseks suhtlemisrobotiks. Kui aga unistada ning otsida kohti arenemiseks , siis võime jõuda kütkestavate „tulevikuminadeni.“ Tänapäeva inforuumis ei tule puudu võimalustest enda täiendamiseks ja harimiseks . Samuti on ka võimalusi ning erinevaid meetodeid , raamatuid, kursuseid enda pidevaks täiendamiseks ka suhtlemise osas. Võime ju unistada, et antud teemas end pidevalt arendades jõuame paari aastaga punkti, kus oleme supervõimetega – n.ö. Jedi, kes oskab lugeda mõtteid, käeviibutusega muuta inimeste uskumusi ning žongleerida tunnetega. Selline visioon ei pruugi küll reaalne olla, kuid kindlasti tekitab enda arendamise vastu huvi ning suurendab motivatsiooni.
Kuigi „jediks“ pürgimine ei tundu olevat produktiivne , siis tegelikult ei ole selle taga suurt maagiat – kasvõi kehakeele tundmine suurendab meie võimet inimestest aru saada ning vastavalt sellele ka adekvaatsemalt reageerida. Näiteks valetaja äratundmine oma tööl võib mõningail juhtudel tulla vägagi kasulikuks ning aitab vältida pettuse ohvriks langemist. Ning kui näiteks näeme, et inimene tunneb ennast ebamugavalt. Seda mõistes saame ehk muuta oma käitumist, lähenemisviisi ning kõrvaldada probleemi.
Inimestevahelisi interaktsioone on lõpmatutes kogustes nii nende toimumiskohtade, osapoolte kui inimeste seisundite poolest. Ehkki õigusassistendi suhtlemine toimub tavaliselt piiratud töökeskkonnas, ei saa ühtselt piiritleda kõiki neid sotsiaalseid situatsioone kuhu ta võib sattuda. Kuna situatsioonide arv võib olla piiramatu, siis võib olla lõpmatud ka sellega kaasnevad võimalused positiivsete muutuste tekitamiseks nii endas kui teistes. Käesolevast arutlusest selgub , et kunagi ei tasu alaväärtustada suhtlemise tähtsust nii meie igapäevases olmeelus kui ka tööpostil olla. Samuti mõistame, et suhtlemises – nii nagu igas teiseski eluvaldkonnas on palju võimalusi arenguks ning alati võib leida midagi, mida saab paremaks muuta.