Perevägivald (2)

Perevägivald
Referaat
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................3
Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4
Statistika......................................................................................4
Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5
Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana . ..............................5
Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine ..................................6
Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6
Perevägivald ja alkohol ..............................................................6
Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6
Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6
Kõige raskem on abi paluda ......................................................7
Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7
Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8
Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9
Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9
Kokkuvõte.................................................................................10
Kasutatud kirjandus...................................................................11
Sissejuhatus
Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla toimepanijad on enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised.
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda – verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud.
Füüsiline vägivald võib olla löömine, raputamine, rusikate või mõne esemega peksmine, kägistamine, põletamine, noaga ähvardamine või mõnel muul viisil füüsilise valu tekitamine.
Seksuaalne väärkohtlemine on füüsilise jõu või ähvardustega vahekorda sundimine, soovimatule seksuaalsele tegevusele sundimine või seksuaalsele tegevusele sundimine teiste ees või teistega .
Vaimne väärkohtlemine on isoleerimine, liialdatud armukadedus, partneri tegevuse liigne kontrollimine, sõnaline agressioon, vara hävitamine, ahistamine või jälitamine, vägivallaga ähvardamine ning pidev halvustamine ja alandamine, alavääristamine, raske solvamine, mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine
Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus , alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises.
Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma.
Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane . Emad eemalduvad lastest ja püüavad tekkinud vägivalset suhet perekonnas eitada. Seda, miks saabub politsei, miks ema koos lastega põgeneb varjupaika ja miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi.
Vägivald on käitumine, mille käigus hirmutamist ja ähvardamist kasutades saavutatakse võim teise inimese üle.
Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?
Seda on püütud selgitada mitmel viisil. Näiteks piiratud suhtlemisoskuste, stressi, vananemise, alkoholi, narkootikumide ja ravimite väärkasutuse, vaimse tervise häirete, töötuse ja majandusraskustega.
Need võivad küll kaasneda vägivallaga, kuid pole vägivaldse käitumise põhjused.Vägivald pole kontrolli kaotamine, vaid tõhus viis võimu ja kontrolli saavutada ja säilitada.
Vägivalda kasutav mees püüab valitseda naist hirmu abil. Paarisuhtes vägivaldselt käituv mees usub, et naine on tema heaolu allikas ja peab selle eest vastutama.
Vägivaldselt käituv mees on naisest äärmiselt sõltuv. Naine on talle vajaduste rahuldamise objekt, keda ta inimesena ei austa.
On tavaline, et mees ei suuda võtta endale vastutust oma tunnete ja tegude eest. Ta välistab oma vägivaldsuse, süüdistades olukorda, stressi, naise käitumist, halba päeva, alkoholi või muid temast väljapoole jäävaid asjaolusid.
Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kaotuse kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime.
Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõpe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimise naisest.
Vägivaldsus ning võimu– ja kontrollitahe on nagu sõltuvused, millest pääsuks tuleb mehel palju vaeva näha. Parim viis meest aidata on panna ta vastutama oma tegude eest seaduse ja ühiskonna ees ning keelduda vägivallale alistumast.
Statistika

Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades.

Uuringute väitel ülehindavad oma partnereid füüsiliselt kuritarvitavad mehed seda, kui sageli sellist vägivalda esineb ning see aitab neil omaenda tegevust õigustada.

Viimase aasta jooksul on Eesti täiskasvanud elanikest 95 000 ehk tervelt kümme protsenti kokku puutunud paarisuhte vägivallaga, selgus statistikaameti tehtud uuringust.
2002. aastal läbi viidud uurimusest "Teismeliste väärkohtlemine Eestis: riskitegurid ja tagajärjed" selgus, et väärkohtlemist on kogenud ligi 95 protsenti tüdrukuid ja 90 protsenti poisse .
Maailma Tervishoiuorganisatsioon tõdeb uurimuses, et koduvägivalla all kannatab iga kuues naine maailmas ning iga 18 sekundi tagant toimub kuskil naiste väärkohtlemine.
Veerandik naistest on täisealisena kogenud füüsilist vägivalda ning rohkem kui üks kümnendik on kannatanud jõu ähvardusel seksuaalse väärkasutamise all.
Koduvägivald on peamiseks surmajuhtumite ja raskete vigastuste tekitajaks 16-44 vanuste Euroopa naiste hulgas
Rootsis, Saksamaal ja Soomes on vähemalt 30-35% naistest vanuses 16-67 kannatanud füüsilise või seksuaalse vägivalla all
Lisades psüühilise vägivalla, on kannatanute arvukus 45-50%
2009. aastal vanemate jõhkruse tõttu Eesti varjupaikadesse sattunud lastest kolmandik elab Tartus või Tartumaal
Euroopas moodustavad meeste vägivallaaktid oma naise või naispartneri suhtes 25% registreeritud kuritegudest
Lisaks selgub USA meeste ja naiste seas läbi viidud ulatuslikust uurimusest, et naised kogevad meestest kolm korda sagedami oma partneri poolset vägivalda
Statistika näitab, et Soomes on jõhkra koduvägivalla ohvrite seas mehi rohkemgi kui naisi.

Perevägivald ja sellega seotud müüdid

Traditsiooniliselt arvatakse, et agressiivsuse väljaelamine vägivalla kaudu kuulub mehelikkuse juurde. Samuti peetakse naiselikkuse osaks vägivaldsuse andestamist abikaasale. Perevägivalda õigustavad mitmed ühiskonnas levinud müüdid, näiteks naine provotseerib meest vägivallatsema oma virisemise ja näägutamisega; perevägivald on elukaaslaste omavaheline asi.
Olen täiesti veendunud, et mitte keegi pole siia ilma sündinud kannatama, vaid hoopis elust rõõmu tundma. Kuidas aga tunda elust rõõmu, kui sind päevast päeva, aastast aastasse koheldakse ebainimlikult ja alandavalt, kui sul ei ole õigust esitada küsimusi, kui sa elad pidevas hirmus , kui sul ei ole õigust oma arvamusele, kui sul ei ole õigust öelda «ei», kui sul ei ole õigust oma rahale ja õigust seda kasutada? Sellisest elust ei saagi rõõmu tunda. On vaid kaks võimalust – kannatada (lootes, et tasuks on kaua kestev elu) või vastu hakata.
Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana.
Tihtipeale on just lapsed need kes peavad kogema koduvägivalda . Lapsed võivad näha kuidas isa ja ema kaklevad , samas ka sattuda ise ohvri seisusesse ning ise langeda väärkohtlemise ohvriks. Seega võib lapse suhtes toime panna nii emotsionaalset, vaimset, füüsilist kui ka seksuaalset vägivalda, hooletussejätmist ja ülikaitstust.
Väiksed lapsed ei pruugi olla midagi muud kogenud ja usuvad, et kõik vanemad on oma laste vastu vägivaldsed.
Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks.
Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine
Koduvägivald on üks kõige levinumaid inimõiguste rikkumisi ja selle põhjuseks peetakse tasakaalu puudumist ühiskonna jõujoonte jaotumisel. Erinevate vägivalla vormide kõrval mängib olulist rolli majanduslik sõltuvus. Koduvägivald on hea näide takistustest, mis õõnestavad naiste ja meeste võrdset kohtlemist.
Vägivallakogemus lapsepõlvest.
Laps vajab eelkõige armastavaid ja toetavaid vanemaid ning kindlat ja turvalist kodu, kus ei ole vägivalda. Laps vajab turvatunnet ja stabiilsust ning kodu, kust leida lohutust, abi ja toetust siis, kui kõik ei lähe nii nagu vaja. Kahjuks ei ole kodu paljude laste jaoks turvaline pelgupaik. Igal aastal langeb koduvägivalla ohvriks miljoneid lapsi ning kogetu jätab igaveseks jälje nende edasisele elule ja tulevikulootustele.
Koduvägivalla tunnistajaks olnud lastel ilmneb sageli õpiraskusi ja vajakajäämisi sotsiaalsetes oskustes, vägivaldset, riskeerivat ja seaduskuulmatut käitumist ning nad kannatavad depressiooni või ärevushäirete all. Eriti haavatavad on nooremad lapsed. Uurimustulemused on tõestanud, et väiksemate lastega peredes esineb sagedamini koduvägivalda kui peredes, kus lapsed on suuremad. Mitmed uurimused on näidanud, et koduvägivalla tunnistajaks olemine lapseeas suurendab tõenäosust puutuda vägivallaga kokku täiskasvanuna – seda nii ohvri kui toimepanijana.
Lapsepõlves vanematevahelist vägivalda näinud inimesed kannatavad täiskasvanuna teistest tõenäolisemalt alkoholisõltuvuse, depressiooni ja muude vaimse tervise hädade käes.
Koduvägivalla ohvriks või tunnistajaks olemine on lapse jaoks riskifaktor, mille mõju võib kesta kogu elu.
Perevägivald ja alkohol
Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad, vaid alkohol.
Millistest inimestest saab kergelt ohver?
Tüüpiline ohver on naine, kes on allaheitlik ja abitu ja otsib tugevat, otsustusvõimelist meest, kellele toetuda. Sellist naist on kasvatatud tüüpiliste naiselikkuse normide kohaselt ja loodetud , et ta on õrn ja kannatlik, pühendab kogu oma elu ainult mehele ja lastele ning ohverdab oma isiksuse ja huvid.
Selline naine väldib riske, mis on seotud iseseisvusega ja otsustamisega. Talle sobib kellegi diktaadi järgi käitumine ja elamine. Tüüpiline ohver on valmis igasugusteks kohandumisteks, et olla mehe meele järele. Paraku ei suuda ka kõige püüdlikum kohandumine ohvrit vägivalla eest kaitsta. Varem või hiljem leiab olemuselt vägivaldne mees põhjuse enda väljaelamiseks.
Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver
Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks isegi tänavavägivallaga, muust rääkimata. Hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena. Pole sellist objektiivset kriteeriumikompleksi, mille alusel otsustada juhtumi raskuse üle. Vägivallana tuleb mõista kõike, mida ohver ise tunnetab vägivallana.
Kõige raskem on abi paluda
Perevägivalla all kannatajad enamasti häbenevad ja kardavad oma muredest rääkida. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2002. aasta uuringu kohaselt pöördub politsei ja meditsiiniasutuste poole vaid kümnendik koduse vägivalla all kannatajatest. Ametiasutusi ei usaldata ning tugikeskusi ja varjupaiku on vähe.
Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised vaikivad sageli oma probleemist, kuna nad ei saa kindlad olla, kelle poolele ühiskond asub. Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks nt tänava-vägivallaga, mida sageli peetakse tõsisemaks ehk tõeliseks kuriteoks. Lähisuhtevägivalla probleemide puhul tuleb eelkõige lähtuda naise subjektiivsest läbielamisest, hirmust ja abitusest, mida ta oma konkreetse partnersuhte tõttu tunneb, mitte nn objektiivsetest näitajatest, kaalutlustest , kas mees üldse oma ähvardust tõsiselt mõtles, või kas need löögid ikka olid nii jubedad nagu naine kirjeldab. Mingi hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena väljendatuna, millist just, seda teab ainult konkreetne ohver ise. Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma.
Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama.
Vägivallaaktide seaduspärasus
Ameerika sotsiaalteadlane ja terapeut Lenore Walker töötas oma kogemuste põhjal välja teooria, mis üritab seletada vägivaldse paarisuhte dünaamikat ja kulgu. Tema väitel valitsevad vägivallaaktide puhul partnersuhtes teatavad seaduspärasused. Kui üks partneritest sellest ringist välja ei murra, kaldub vägivald kord-korralt intensiivistuma ja tsüklid sagenema. Selles mudelis kirjeldatud kõikumine vägivalla kasutamise ja kahetsusfaaside vahel viib selleni, et naise eneseväärtustunne ja tegutsemisvõime järjest vähenevad.
Esimene faas: Löömise hetkel elab mees välja oma emotsionaalse pinge ja tunneb hetkeks kergendust: tegevusega tõrjutakse hirmu- ja teadvusetuse-tunne.
Teine faas: Meest täidab jahmumine: Mida ma tegin ! Taastub enesekontroll .
Kolmas faas: Mees tunneb kahetsust. Ta näeb oma partneri vigastusi ja tunneb kaasa. Mõned mehed hakkavad selles faasis vabandust paluma, lubadusi andma: "seda ei juhtu enam mitte kunagi!" Mõned mehed ei ütle midagi, aga kingivad selle asemel naisele järgmisel päeval lilli. Mõned mehed ei näita kahetsust välja, vaid lihtsalt vaikivad.

Neljas faas: Järgneb uus armumise ja harmoonia periood. Sageli valdab mõlemaid erakordne teineteisemõistmise ja läheduse tunne, paar on lootusrikas.
Viies faas: Mees käitub sõbralikult, et säilitada hea suhtekliima. Samaaegselt tabavad teda aga mõtted: "See polnud küll hea, mida ma tegin, aga lõppude lõpuks käitus ka tema valesti. Ta teab väga hästi, et ei peaks minuga nii mängima!" Niisuguste mõtetega vabastab mees end süütundest.
Kuues faas: Pikkamisi kuhjuvad taas pinged ja agressioonid, sest tegelikku konflikti ei lahendatud. On ainult aja küsimus, kui vanad haavad jälle lahti kistakse.
Seitsmes faas: Üks vale sõna, üks vasturääkimine, üks naise "vale" käitumine, ja mees virutab. Tsükkel algab uuesti.
Uurimused on näidanud, et niisuguse partnersuhte käigus

• muutuvad vägivallaaktid järjest brutaalsemaks
  
• kahetsuse ja armastusväärsuse faasid lühenevad
  
• pingekasvu faasid osutuvad suhtes järjest määravamaks.
  

Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?
HIRM
Naise ratsionaalne kaalutlus : "Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." "Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ta ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas.
MAJANDUSLIK SÕLTUVUS
"Kes toetab mind ja mu lapsi?"
LAPSEVANEMA VASTUTUS
"Omada pöörast isa on lapsele parem kui olla päris ilma isata", "Mul oli nii palju tegemist kodu korras hoidmise, ja kõigi teiste eest hoolitsemisega, et mulle ei tulnud enda vajadused meeldegi."
RELIGIOON JA VANEMATE SURVE
"Pere tuleb koos hoida iga hinnaga," "Kõikide probleemidega on võimalik toime tulla, kui ma piisavalt palju püüan."
LOJAALSUS
"Ta on haige. Kui tal oleks vähk, siis ma ju ka jääksin."
KAHJUTUNNE
" Temal on ju veel palju raskem kui minul."
PÄÄSTJA KOMPLEKS
"Kui ma jään, suudan tal aidata paremaks saada." Vastutus perekonnaõnne eest "Hea naine suudab oma mehest hea mehe teha".
SUTSIIDIHIRM
"Ta ütleb, et tapab enda ära, kui ma lahkun."
JULGEOLEK
Hirm üksioleku ees ja kahtlus suutlikkuses üksi toime tulla.
KARTUS JÄÄDA ABITA
Vägivaldses suhtes elavad naised tunnevad sageli, et abiasutustel puudub valmidus neid aidata ja näha tegelikku probleemi.
ÜKSIOLEKUHIRM
Paljud naised vajavad abikaasat selleks, et end täielikuna tunda.
EITAMINE
"Tegelikult see nii hull ei olegi. Mõnikord on ta päris hea." Lootusrikkam on uskuda, et mees oli sel hetkel haige, purjus , hullunud. Tegelikult on ta hoopis hea, see hea pool on tema pärismina. Põhjused pole lööjas, vaid n-ö kusagil mujal. Tihti pöörduvad naised politseisse alles pärast 12-20 aastat kestnud sagedaste vägivallajuhtumitega pikitud kooselu. Kui psühholoog tunneb huvi, miks naine just nüüd selle otsuse tegi, selgub, et sageli on põhjuseks asjaolu, et hiljuti on sama vägivallatseja ohvriks langenud ka pere teismeeas tütar. Seda muutust võetakse aga pigem kui tüütut häirivat faktorit "muidu enam-vähem hästi sujunud abielusuhtes". Olukorra kahjustavat mõju iseendale keeldutakse tunnistamast.
SÜÜTUNNE
Mees süüdistab naist abieluprobleemides. Naine usub teda.
HÄBI
"Ma ei taha, et teised teada saavad." "Ma kardan, et kui ma kuhugi pöörduksin, hakkaksid inimesed mõtlema, kuidas ma küll nii loll olen, et seda nii kaua olen talunud." Staatuseprobleemid.
OPTIMISM
"Küll asjad lähevad paremaks." "Kui ta töö leiab ja joomise lõpetab, siis hakkame hästi elama".
MADAL ENESEHINNANG
"Kõik on minu süü", "Ma ei leia kunagi kedagi paremat", "Olen väärtusetu." Paradoksaalsel viisil tunneb naine vahel löömishetkel end oma mehele vajalikumana kui vägivallavabadel faasidel. Võib-olla, et naine tunnetab vahel vägivalda ka nn õiglase karistusena varjatud vihkamistunde eest,mida ta mehe suhtes tunneb. Vajalik julgustus: Sul on õigus tunda viha jms nn negatiivseid tundeid, kui keegi sind halvasti kohtleb. Küsimuse võiks esitada ka teisiti: Miks ei lahku vägivallatseja oma partneri juurest? Kui ta tõesti usuks seda, mida ta ütleb - et naine on rumal, inetu, laisk , liiderlik, siis oleks ju tõenäolisem, et ta lahkuks sellise naise juurest.
KURNATUS
"Ma ei olnud mõelnud lahkumisele, sest pinge, mida selline elu tekitas, võttis ära kogu energia, mis mul üldse oli."
ARMASTUS
"Aga ma sellegipoolest armastan teda."
Rasedate vastane vägivald Eestis
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut viis läbi rasedate vastase vägivalla uurimuse 2005-2006. Aasta sügistalvel. Uurimus näitas, et raseduse ajal koduvägivald suureneb.
Eriti intensiivistub füüsiline vägivald. Iga viies naine, kellel on olnud rohkem kui üks kooselu ja vähemalt teine rasedus , on kogenud raseduse ajal partneripoolset füüsilist vägivalda, seksuaalset vägivalda 6%, vaimset vägivalda aga kolmandik.Nii kannatas raseduse ajal endise partneri poolse vägivalla all 2,2 korda, seksuaalse vägivalla all 1,5 korda ja vaimse vägivalla 1,6 korda rohkem naisi kui Eestis keskmiselt.Iga viies naine kinnitas, et tema partneripoolne vägivald algas pärast rasedaks jäämist.
Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb
Mehed ja naised kasutavad eri liiki vägivalda ning ka tagajärjed on ohvritele erinevad. Statistika näitab, et meeste poolt toime pandud vägivalla tagajärjed on naistele oluliselt tõsisemad kui vastupidi,
Laias laastus eristatakse ekspressiivset vägivalda ja instrumentaalset vägivalda. Instrumentaalne vägivald eeldab partneri täielikku kontrollimist, see piirab tema isikuvabadust ja tavaliselt see vägivald aja jooksul üha suureneb. Tihti räägitakse ka intiimterrorist, mis on pikaajaline alandamine, sõimamine, kontroll. Hirm, mis kõige sellega kaasas käib, on vaimselt niivõrd ruineeriv, et viib väga tõsiste tervisehäireteni, aga sellisteni, mis kohe ei ilmne.
Ekspressiivne vägivald baseerub peamiselt puudulikul konflikti lahendamise oskusel, üldse lahendamata konfliktil, asjad jäävad läbi rääkimata või miski keeb kuskil üle, siis inimene lõpuks plahvatab, võib-olla isegi lööb. Aga see on situatsioonist tingitud ega ole niivõrd kahjustav," selgitas Soo.
Kokkuvõte
Inimesed, kes pole ise koduvägivalda tunda saanud, süüdistavad tavaliselt naisi, et need sellist vägivaldset kooselu taluvad. Kuid lähisuhted pole kooselu algul tavaliselt veel ähvardavad. Naised tavaliselt armastavad oma partnerit enne kui suhted muutuvad. Veelgi enam – ähvardavad suhted polegi alati vägivaldsed.
Perevägivald on üks varjatumaid vägivallavorme, kuna see leiab enamasti aset araelusfääris, kodu suletud uste taga.Naistel, lastel ja meestel on raske tunnistada, et neile teeb haiget keegi, keda nad armastavad. Naised võivad veenda end, et nende poolt kogetav väärkohtlemine ei ole tegelikult üldse vägivald, vaid kiindumuse märk, tõestus, et nende armastatu tahab neid paremaks muuta. Ohvrid ütlevad sageli, et vägivaldne isik muutub , et ta ei ole kogu aeg vägivaldne, vaid ajuti ka armastav ja lahke ning vägivalla päästis valla liigne kogus alkoholi, narkootikume või midagi muud. Kurb on see, et ohvrid ütlevad sageli, et nad kutsusid vägivalla ise esile, tehes või öeldes midagi valesti ja nad väärisidki seda.
Löömise, peksmise, valu tekitamise ja muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Euroopa Nõukogu algatas 2006. aasta novembris koduvägivalla vastase ning inimõigusi kaitsva kampaania "Peatage naiste vastane koduvägivald". Seatud eesmärkide järgi peavad käsikäes tegusema valitsused, parlamendid, kohalikud ametivõimud, mittetulundusühingud ja kodanikuühiskond.
Kasutatud kirjandus
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM-PRESS+20081027STO40641+0+DOC+XML+V0//ET
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:mlbSXZFNtdUJ:www.jti.ee/sisu/16_349Koduvagivald.doc+koduv%C3%A4givald&cd=4&hl=en&ct=clnk
http://www.nupsu.ee/?menu=parenting&item=2511&cat=1
http://uudised.err.ee/index.php?06187099
http://peegel.ut.ee/article/id/71
http://www.jt.ee/300405/esileht/20001192.php
http://www.tallinn.ee/g2048s16559
http://www.naistetugi.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=58
http://www.meestekeskus.ee/04raamatud/mev/meesvagivalla1.ht m