· Vastuhakk vanema generatsiooni suhtes · Noored saavad ühiskonna pool mõjutatud · Noored tahavad luua oma hoiakut · Identiteediotsing Identiteediotsing? · Eneseväljendusviisid: stiil, mida kasutatakse kui sümbolit. · Stiil omakorda hõlmab elemente: käitumine, ehted, rõivad, soengud, sõnavara, keel, uskumused, traditsioonid... Arvamused subkultuurist · Mõned arvavad, et emokultuur on noortele ohtlik. · Nõukogude Liit ei soosinud subkultuuride teket · Subkultuur on peegeldus Erinevad subkultuurid · Nn "Nohikud" · Räpparid · Sportlased ja · Hip hop cheerleaderid · Metal · Lauljad, näitlejad- · Heavy-metal näitering koolis · metroseksuaalid · Gootid · Pidutsejad/discokad · Punkarid · Animed · Emod · Viimase moe järgijad Aitäh kuulamast! Ole sina ise ja ära karda erineda teistest!
kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes paneks r��kima t�hjad pinnad, v�i alternatiivsete liikumisvahenditega rulatajad kes sooviksid m�ne abstraktse arhitketooni pinda tunnetada
Simulacrum (koopia koopia koopia). Kunst on unikaalne objekt ja kunstniku poolt lõpetatud ja kinnitatud töö, mis on Kunst on protsess, performance, valideeritud vastavalt kokkulepitud tootmine, intertekstuaalsus. Kunst standarditele. taaskasutab kultuuri, mis on kinnitatud publiku poolt ja valideeritud subkultuuride poolt, mis jagavad kunstnikuga sama identiteeti. Massikultuur Niššitooted, väiksemate gruppide identiteedid Madala ja kõrgkultuuri eristamine Kõrg ja madal kultuur segunevad, piirid ähmastuvad Selged eesmärgid ja tõsised kavatsused. Mäng, iroonia, väljakutse.
Kogemus: kasvatus, õppimine, harjutamine, jäljendus, kordamine. · Kultuuri seostatakse mõistega tsivilisatsioon kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuripiirkond. Antiiktsivilisatsioon, hiina tsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon tähistab materiaalset kultuuri. · Kultuuriuuringud algasid 60ndatel. Vastas tol ajal sotsiaalsele tellimusele (noored tahtsid kritiseerida ülikoolis viljelevat kõrgkultuuri). Tekkis huvi subkultuuride (kultuur kultuuris) vastu. Mõistmiseks pidi uurima. · Kultuur jaguneb: 1) materiaalne kultuur eselemis-asjastatud kultuur (autod, masinad, ehitised) - sümboli-märgi kultuur (raamatud, pildid rahvalooming) 2) vaimne kultuur loodud ideaali, tõe, headuse või õigluse idee järgi (tavad)
pervik ja eno raud, vend mihkel raud ja õde piret raud, polüglott, 2Hector ja Bernard“ 2004, „vend“ 2008, „Hotell amalfi“ 2011 Sofi Oksanen 1977, soomlanna, isa eestlane, saanud Finlandian kirjandusauhinna ja muid „Puhastuse“ eest, õppinud helsingi ülikoolis kirjandusteadust, helsinigi teartikõrgkoolis dramaturgiat, „Puhastus“ järgi on valminud film, temast on dokumentaalfilm, ajakirjanduses samuti aktiivne, gooti subkultuuride austaja, „Stalini lehmad“ 2003, „baby Jane“ 2005, „Puhastus“ 2008, „Kui tuvid kadusid“ 2012
Sümboliline kapital ja sümboliline võim Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste
sümbolite tootmine. Kultuurilise tarbimise kasv ja vastav tööstus toidab linnade sümbolilist majandust, nende oskust toota sümboleid ja ruumi. Kultuur meelitab ligi äritegevusi, tugevdab linna kuvandit kui innovatsioonikeskust, suudab luua unikaalset kuvandit. Linnad vajavad, kuna see kindlustab nende poliitilist ja majanduslikku jõudu. Omab reaalset majanduslikku võimu. • Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism - tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine:
järjepidevate kultuurisündmuste muutmine projektipõhiseks ja sellega kaasnev bürokraatia ei sisenda tegijates kindlustunnet. Oma pitseri Rapla maakonna kultuurikeskkonnale jätab Tallinna lähedus ja massikultuuri pealetung meediakanalite kaudu. Tallinna tugev mõjuväli nõrgestab maakonna kui terviku identiteeti, suur osa inimestest on pealinnaregiooniga seotud tööalaselt, suur linn pakub palju erinevaid meelelahutusvõimalusi. Pealinna keskkond mõjutab ka subkultuuride esiletulekut. TUNTUD KULTUURITEGELASED Brigaadikindral Märt Tiru (1947 - 2005) portreeskulptuur asub Rapla linnas. Aastal 2000 määras Vabariigi President Lennart Meri kolonel Märt Tiru
toomisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast – Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). – Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine:
Itaalias on kanep muutunud noorte jaoks niiöelda normaalseks ja selle kasutamine on noorte endi seas avalik. Eestis aga toimub see tegevus varjatult. Itaalias on noortel tekkinud kanepisuitsetamise üle sisemine kontroll, nagu alkoholigagi aga Eestis on selle teke raskendatud. Eesti noored hoiavad oma harjumust tihti salajas isegi tüdruk- või poisssõbra eest. Nii koonduvad noored Eestis gruppideks või võrgustikeks, mis meenutavad pigem subkultuure. Nende subkultuuride sees levivad arusaamad piiravad noorte vaimset silmapiiri ja tekitavad n-ö seisva vee efekti. Sellistes sõprade-kanepisuitsetajate "tiikides" võivad üsna kontrollimatult vohada vildakad arusaamad mõistlikust ja soovitavast. Ehkki uimastikasutajaid kiputakse tihti näitama ohvritena (ja mõnel puhul see nii tõesti ka on), mängivad isiklikud sisemised normid kontrolli omamises olulist rolli. See annab lootust, et hea-küll-ma-siis-proovin-kord jääb viimaseks või uimastivaimustus
2 KIRJUTA SIIA:Mina tean oma endisest koolist noori, kes olid emod. Emod hoidsid pigem omaette ja kui nende kultuuri mõnel liikmel tekkis suhe, siis see oli ka ainult emode vaheline.Aga tean ka et emod on ka nö „tavaliste“ inimestega romantilisi suhteid loonud. 15. Milline on sinu isiklik suhtumine sellesse subkultuuri? KIRJUTA SIIA:Mina isklikult olen erinevate subkultuuride vastu tolerantne, kuid ma ei tahaks mitte ühessegi nendesse kuuluda. Ma olengi pigem niiöelda „tavaline“ inimene.Ma arvan, et kui noortel on lihtsam selle maailmavaluga toime tulla, siis las nad olla ka emod. 16. Kust pärineb sinu informatsioon selle subkultuuri kohta? KIRJUTA SIIA:Minu informatsioon selle subkultuuri kohta pärineb minu enda teadmistest ning ka tuttavate käest olen palju huvitavat emode kohta uurinud. Olen lugenud ka emode kohta erinevatest
väärtushinnangud. Meie väärtushinnangud tuginevad uskumustel ja kannavad endas tõekspidamisi, mis põhinevad reeglitel ning mida omandatakse läbi kasvatuse ja sotsialiseerumisprotsessi juba varases lapsepõlves. Sellest tulenevalt on inimesel raske tajuda, et tegu on õpitud hinnangutega, mis sõltuvad meist ümbritsevast sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. Inimeste väärtushinnangud on erinevad ja seavad seeläbi eraldusjoone rahvus- ja subkultuuride ning sotsiaalsete rühmade vahel (Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas 2009). Noorte kogemusi saab ära kasutada austuse süvendamiseks erinevuste suhtes ja kultuuridevahelise tundlikkuse suurendamiseks. Usaldus on kultuuridevahelise õppimise nurgakiviks, saavutamaks vastastikuseks protsessiks vajalikku avatust (G. Hofstede, P. Pedersen 2004). Õpetamise eesmärk ei ole mitte niivõrd õpetada üht konkreetset arvamuste
kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele. 5) Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine:
materiaalseks taastootmiseks. g. Kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad. h. Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitilist ja majanduslikku jõudu. i. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. j. Kompomiss kultuuri ja kapitali vahel. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine a. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. b. Subkultuurid (noorsookultuur):blatnoid, emod, goodid. Spordi subkultuurid. c. Enese eristamine laiemast ühiskonnast i
- Kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest 2. Erihuvidega huvigruppide kasv spetsialiseerunud lobby-rühmad.(nt kilohind) · Demograafiline keskkond Ettevõtted on huvitatud nii rahvaarvust kui ka selle kasvust nii linnade, maakondade kui riigi tasemel. ¤ Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. · Kultuurikeskkond Subkultuuride olemasolu. Igas ühiskonnas on subkultuurid. Need on inimeste grupid, kes jagavad ühist elukogemust või olukordi; ühiseid huve ja uskumusi ning käituvad sarnaselt. Teiseste kultuuriväärtuste muutumine aja jooksul. (nt hipidolid mingiaeg moes). · Tehnoloogiline keskkond Uued tehnoloogilised lahendused võivad oluliselt mõjutada valitsevat konkurentsiseisu ning tehnoloogia arenguga kaasaskäimine, selle edendamine ja jälgimine on ettevõttele
Globaalmajandus on ümberkujunemasmateriaalsete asjade tootmisest ,,väärtuse" tootmisele; sageli kasutataksegisellise muutusekirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Sümboliline majandus- ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Avaldub- kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast: Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukusenäitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). Subkultuurisisene eristumine: Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse
kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate Kommertsialiseerumise tunnused: ühiskondade; määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - Suure valikuvõimalusega turg - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena);
Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või subkultuuride kõneldavad alamkeeled ehk sotsiolektid (ka släng, argoo, zargoon). Üksikisiku keelekasutust nimetatakse idiolektiks. . Kokkuvõte Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu
identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe Nt. - infotehnoloogia väljal: tarbimine, tootmine ja brändimine 6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J
Sotsiaalpedagoogilised probleemid Milline Sp-line probleem on tänapäeval kõige akuutsem koolis? Tänapäeva SP küsimused on seotud järgmiste sotsprobleemidega: Sagenenud pereprobleemid ja vanemlus Lastekodude hoolekanne Immigrantide laste probleemid Hooletusjätmisega seotud probleemid Psühosotsiaalse hälbivuse suurenemine koolis Käitumisprobleemide sagenemine Agressiooni ja kuritegevuse sagenemine Noorte subkultuuride mõju Laste prostitutsioon ja pornograafia ning laste õiguste austamine. 4 valdkonda seoses sotsiaalsete probleemidega: 1 1. Akadeemiline ebaedu 2. Seotusega seotud probleemid: väärkäitumine, puudumine, karjääriprobleemid 3. Puudujäägid psühho-sotsiaalses arengus: antisotsiaalne käitumine, hirmud, õnnetu olek.. 4. Ebatervislik eluviis: söömisprobleemid, alkohol, tubakatooted.. SP koolis: 1
lühikesed juuksed) lahutati algsetest kõrvaltähendustest (ambitsioon, efektiivsus ja autoriteedile allumine) ning muudeti „tühjadeks fetišiteks“, mis olid väärtustatud iseeneses. Kolmandaks saab stiili käsitleda ka homoloogiana, mis tähendab sümboliliste väärtuste ja rühma elustiili ühtsust – kõik subkultuuri komponendid on loomuomaselt seotud ja lähtuvad samast rütmist. Milline erinevus on post-subkultuuriteooria ja subkultuuriteooria selgitustel subkultuuride toimimisest? SUBKULTUURITEOORIA: vaatemängulised ja tarbijalikud subkultuurid. Subkultuurid muutuvad vastavalt ühiskonnale (tavalised spordi subkultuurid ning klassikalised vaatemängulised subkultuurid). Kollektiivne identiteet, baseerub sotsiaal-majanduslikul positsioonil ühiskonnas, deviantne ja vastuhakk. POST-SUBKULTUURITEOORIA: individualiseerimine. Varasemate ühiskonnavormide fragmenteerumine, tarbimiskultuuri ekspansioon. Stiil ja subkultuuriline pühendumus ei ole alati seotud.
sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see
Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele. 5) Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine o Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). - Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). o Subkultuuriisene eristumine
2) Sidustamine · sündmuste ja informatsiooni tähenduste selgitamine, tõlgendamine ja kommenteerimine · väljakujunenud võimusuhete ja normide toetamine · sotsialiseerimine · erinevate tegevuste koordineerimine · konsensuse kujundamine · prioriteetide järjestamine ja sellest teadaandmine 3) Kultuuriliste jätkuvuste tagamine · domineeriva kultuuri väljendamine, subkultuuride ja uute kultuuriliste arengute tunnustamine · ühiste väärtuste edendamine ja säilitamine 4) Meelelahutus · lõbu, meelelahutuse ja muude lõdvestusviiside pakkumine · sotsiaalsete pingete vähendamine. 5) Mobiliseerimine · poliitiline, militaarne, majanduslik, tööalane ja ka usuline töö ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks.
tähendus, eelistatakse kogukondlikku. Kohustused ühiskonna ees. 3. administratiivne paradigma pärineb 19. sajandist, ajakirjaniku professionalne ideaal, eesmärk kasu tuua poliitikumile, mitte massile. 4. kriitiline paradigma piiratud vabadus(riig ühelt poolt ja masendatud massid teiselt poolt). Domineeriva institutsiooniline kontroll(autoritaarne mudel). 5. kultuurilise paradigma universaalne ratsionaalsus ja bürokraatliku efektiivsuse ideaalid, subkultuuride ahistamine. Taude ja tarvete lähenemine. Funktsionalistliku lähenemise mikrotasandi edasiarendus. Auditoorium = reaalsed sots. rühmad. Meedia ei vali auditooriumi. Meedia mõju uurimused : Lazarsfeld ja Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klapper : reaalsusest lahkumine (meedia kasutamine nadu meelelahutus). Uuemad uurimused: rohkem ei pane nii palju tähele meedia mõjule. Palmgriin soovitud ja saavutatud meediatasude mudel. Rosengren Maslowi vajaduste hierarhia
tööjõud) McDonaliseerumine (efektiivsus, kalkuleeritavus, ennustatavus, kontroll) Kokakoliseerumine Walmartimine Sümboliline majandus – materjaalsete asjade tootmisest kujuneb majandus ümber “väärtuste” loomisele, sellist muutust nimetatakse sümboliline majandus On linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine Subkultuuride eristamine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid) Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel Subkultuurisisene eristumine Hierarhiline – kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerimisele või
rahvused erinevad üksteisest fenotüübi, genotüübi ja kultuurilise tagapõhja poolest ning moodustavad eri rassilised kategooriad. Vähemuste ühiskonda integreerimise mudel : sulatusahju mudel rajaneb usul, et immigrandid peaksid massiteabevahendite ja ühise haridussüsteemi kaudu kaotama erinevused ja , hakkama jagama ühist keelt, kultuuri ja tundma rõõmu võrdsetest võimalustest uues maailmas- kultuurilise pluralismi mudel- rõhutab ühiskonnas eksisteerivate subkultuuride panust kultuurielu mitmekesisemaks ja elujõulisekmaks muutmisse.(toit, perekond, rituaalid) Segretsioon- tähendab vähemusgruppide isoleerimist enamusest ühiskonnast võimul olevate gruppide poolt, Kohanemine- on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme. Akultureerumine esineb kui vähemusgrupi liikmed
valikumeetodite keskeks ideeks on juhuslik valik. Mittetõenäosuslik : Valik viiakse läbi teatud kriteeriumite alusel, mis aga siiski ei täida tõenäosusliku valiku nõudeid. Lumepallimeetod - uuritava rühma ühelt liikmelt küsitakse, kas ta saab nimetada veel teisi samasuguseid. Tema poolt nimetatud isikutelt küsitakse, kas nemad ka saavad nimetada teisi, jne. => valim kasvab nagu veerev lumepall, kuni hakkavad korduma juba varem esitatud nimed. Sobib sotsiaalsete võrgustike ja subkultuuride uurimiseks. Teoreetiline - tugineb uurimisküsimusest lähtuvatele sisulistele kaalutlustele ning võib kasutada ka mittetõenäosuslikke valikumeetodeid (vt. allpool). Teoreetiline strateegia sobib, kui eesmärgiks pole statistilised üldistused vaid konkreetse nähtuse sügavam mõistmine või esmase teoreetilise käsitluse arendamine. Iseloomulik kvalitatiivsetele uurimustele. Valim kättesaadavuse alusel nt. tänavaküsitluses esimese saja möödakäija peatamine,
Osana suuremast süsteemist rahuldati selle vajadusi (üleliidulised ettevõtted→ tööjõuvajadus→ haridussüsteem)→ uurijate professionaalsuse väljakujunemine. • Taasiseseisvunud Eestis on laienenud noorsoouuringu teemade ja läbiviijate ring. Lisandunud on regulaarsed statistilised uurimused, avaliku arvamuse küsitlused, Eesti uurijad osalevad rahvusvahelistes võrdlevates uuringuprojektides. TLÜ RASI elustiilide uurimise keskuse tegevus noorte subkultuuride uurimisel TLÜ RASI uurimisteemad hõlmavad ühiskondliku ebavõrdsuse (või ka kihistumise) erinevaid tahke – sugu, rahvus, vanus, põlvkond, haridus, ametipositsioon. Ühiskondlikud probleemid on väga mitmekesise tagamaaga olles mõjutatud paljudest institutsioonidest samaaegselt, seetõttu on RASI töösse kaasatud erinevate valdkondade asjatundjad: majandusteadlasi, sotsiolooge, kasvatusteadlasi, poliitikateadlasi. Põlvkondade elutee uuringute kõrval on
O.Arder „Igavene eesel“ 2000ndate eesti noortekirjandus Noortediskursus – noortekirjandus on osa laiemast noortekultuurist ja peegeldab seda. Noortediskursus hõlmab kõikvõimalikke noortega seotud teemasid ja tegevusi, norme ja tavasid, kombeid ja kogemusi, nii elulisi praktikaid kui ka fiktsionaalseid representatsioone. Noortediskursust iseloomustab: *sotsiaalsed muutused – traditsiooniline hülgamine, uusima aja väärtuste pealetung. Elustiilide ja subkultuuride paljusus nt räpparid, emod, gootid, beibed, ökonoored, rulatajad, rullnokad. *noortekultuuri pealetung – tänaval (bärndid, lemmikud paigad, soengud, kogunemispaigad), meedias (netisuhtlus, blogid, vikid, portaalid, bändid, muusika), kultuuri läbiva hoiakuna (moedialektid, protestimeelsus, väärtuste ümberhindamine). * nooruse printsiibi valitsemine ehk noorsoo võim, mille keskmes noorte lõimumine
Uus sümboliline majandus rajaneb kultuuri kasutamisel ja omastamisel linnade arendamiseks ja materiaalseks taastootmiseks. Kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad. Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitlist ja majanduslikku jõudu. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu . Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel *Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985). Spordisubkultuurid
Erihuvidega huvigruppide kasv: spetsialiseerunud lobby-rühmad, kes kaitsevad tarbijate huve. Toodete kilohind, toote tegelik kasulikkus. Demograafiline keskkond: Rahvaarv, sooline jagunemine, haridustase, leibkondade suurus. Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisgea suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi seisukohalt. Vähenenud traditsiooniliste perede hulk. Kultuurikeskkond: Suhtumine iseendasse, teistesse, organisatsioonidesse, ühiskonda, loodusesse, universumi. Subkultuuride olemasolu (inimestel ühised huvid, käituvad sarnaselt.) Kultuurivoolud: hipid, biitlid. Tehnoloogiline keskkond: Kõige võimsam väliskeskkonna mõjur. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. Penitsiliin, sülearvutid. Tuumapomm, närvigaas. Tehnoloogiliste muutuste kiirenemine: Ettevõtted, kes uue tehnoloogiaga ei kohanenud pidid toodete valmistamisest loobuma. Tehnoloogia elutsükkel jäänud aina lühemaks. Suured teadus- ja arendustöö eelarved: Suured investeeringud
õmmelda, ja nende naiste arv kasvas sedamööda, kuidas riigis levisid defitsiidimajandus ja suurenes madala kvaliteediga toodangu maht. Pole raske ette kujutada, millist mõju avaldas moele kui iseseisvale loomingulisele fenomenile vajadus teenindada tuhandeid inimesi, kes olid ilma jäetud esmatarbekaupadest ja pidid neid ise valmistama. Kui 1960. aastatel muutus ühiskond keerulisemaks ja diferentseeritumaks ning endast andis märku noorte subkultuuride teke, kes Lääne eeskujul väärtustasid alternatiivset moodi, pikki juukseid meestel ja minikleite naistel, pidi Siluett tegema valikuid, kas teenindada n-ö tavakodanikku, kes vajas tööriideid, kontorisse sobivat ametirõivastust ja pidulikku teatrikleiti, või minna kaasa moejoone järjest põnevamate arengutega.Valiti viimane variant ning hakati selle kallal tõsiselt vaevanägema. Tekkis palju uusi poode ning tootmisvabrikuid. Esimesed trükimasinad toodi Tsehhoslovakkiast
Saksamaal ,,Swing kids", kes vastandusid Hitlerjugendile ja käsid swingiklubides. Amerikaniseerumine. USAs seoses depressiooniga tänavalaste jõugud, alkoholi ärakeelamisega gängsterid. 1940ndatel ,,teenager", zoot suiterid (mässud sõja tõttu keelatud riidekasutuse pärast), bebop hipster ja beat (Kerouac), Hell's Angels Esialgu olid küll subkultuurid klassipõhised, kuid see muutus. Subkultuuride teke on märk traditsiooniliste klassipiiride lagunemisest tarbimise abil, sest ,,töö ja kodu" identiteedi kõrvale (ja riietuse kõrvale) tuli ka vaba aja riietus ja identiteet, sotsiaalne kuuluvustunne. Loovusest sai igapäevastiili osa, mis vastandus tööajale, koduajale. Pealesõja ühiskonna mõjud subkultuuride tekkimisele on elamumudeli muutus (äärelinnastumine), naiste
langema. Seda hakati seletama teooriaga ning et situatsiooni, et sobiv sihtmärg oleks ilma ärahoidjatega jäi vähemaks, sest tööpuuduse kasvu tõttu elamupiirkonnas märksa rohkem oli töötuid indiviide, kes olid ärahoijateks. Eriti hästi läheb ta kokku uuema ruutinsete tegevuste vaatlusega, mis ütleb, et koguaeg on motiveeritud kurjategija olemas. SUBKULTUURI TEOORIA Uuritud on kuritegelike subkultuure ning on vaadatud kuritegelike subkultuuride võimaliku mõju selle kaudu, et kuritegelikud subkultuurid võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Subkultuuride all mõeldakse kultuurinormide osa, mis on osaks võetud väiksemate kuritegelike kultuuride poolt. Kuritegelik subkultuur ei oma seost mingisuguse konkreetse territooriumiga üldiselt. Ta on omane konkreetsetele piirkonnas tegutsevatele kurjategijatele. Tuleks mõtelda ka selle peale, et kuidas vaadata neutraliseerimisteooriat ja subkultuure, et need
teenuste ja sotsiaalsete praktikate. See on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus Elustiili kujunemine Kujuneb pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus, kus enese personaalset identiteeti kujundatakse läbi igapäevaeluluste valikute (riietumine, vaja aja sisutamine jne). Kaasaegne maailma sunnib inimesi oma identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism, mis rajanes materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). - Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). Subkultuurisisene eristumine - Hierarhiline kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või
kogemusi ja inimeste igapäevaelu, mitte lihtsalt ‘’tugitoolisotsioloogiat’’teha. Zanr mida Chicago sotsioloogid kasutasid oli naturalisj, st. Keskendumine nii tavap’rasele kui ebatüüpilisele, tehes osalusvaatlusi slummides kui ka ametlikku statistikat uurides. Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult
1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust. * * * Neli keskset vastandust: kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuur- indiviid 1. KULTUUR vs LOODUS
• Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. • Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. • Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel • Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel 11. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine 5. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi.
ta on kontaktis. Eksosüsteemis toimuv mõjutab keskkonda, milles tegutsevad lapsed ja noored (Klefbeck& Ogden 2001). 2.1.4 Makrosüsteem Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioosetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemtate hoiakud ja väärtushinnangud, aga ka ideoloogilised suundumused. Seadusandlusega reguleeritakse laste ning perede kaitset (Tulva jt. 2002). Makrosüsteemi moodustavad kultuuride ja subkultuuride kõrgema tasandi mudelid ja skeemid. Siia kuuluvad mitmesugused poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised, aga ka erinevad usulised kultuurid. Makrosüsteemi tasandil võib lapse elusündmused jagada: normatiivseteks vanusest tingituteks, normatiivseteks ajaloost tingituteks, mittenormatiivseteks. normatiivsed vanusest tingitud elusündmused on bioloogilised ja keskkonna poolt tingitud ning muutuvad koos kronoloogilise vanusega. Nad on normatiivsed antud
lugeja viib selle lõpuni. Cultural studies hakkas Barthes'i käsitlust kasutama. S. Hall Räägib kommunikatsioonisuhetest. Hakkab uurima seda, kuidas tekst kodeeritakse. Kommunikatsioonis on 3 osalist saatja sõnum vastuvõtja. Dominal(sõnumi lugja & oppositional(saama aru et tekst on loodud meie jaoks ja oskama seda oponeerida, nsmv's räägiti kui halb on lääs ja meil on paradiis) readging. Hebdige. Tema põhiliseks teemaks on subkultuur. Subkultuuride käsitliemisel keskseks mõisteks on stiilli mõiste. Stiili kaks funktsiooni on identiteet ja erinevus. Erinevus keelatud identiteet see, mida tõrjutakse. Homoloogia teatud ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed tarbivad mingeid kindlaid asju. Teatud sotsiaalne vastavus. Erinevad elemendid on omavahel vastavuses. P.Willis võttis homoloogia mõiste aktiivselt kasutusele. Homoloogia kaudu mingi grupp kindlustab oma püsima jäämise.
17 Ühendkuningriigis sai punk alguse pisut varem ning selle tuntuimaks näiteks on punkbänd Sex Pistols. Ühendkuningriigi punki iseloomustab tugev mõjutus rock’n’rollist, ekstravagantne välimus (needitud nahktagid, sõdurisaapad, kirevad mohawkid, haaknõelad, isegi natsisümboolika kandmine üldsuse šokeerimiseks), enesehävituslikud eluviisid ning vajadusel vägivald nende vastu, kes punkaritele vastu võiksid hakata (nt politsei, teiste subkultuuride esindajad). Samas Ameerika pungile on omane muusikaliselt rock’n’rollist märksa agressiivsem, kiirem ja raskem kõlapilti, (mis pani aluse näiteks tulevaseks metal žanri tekkeks). Ameerika pungis polnud välimus niivõrd oluline, punkarid olid tihti - ehk isegi enamasti - täiesti silmatorkamatu välimusega, propageeriti vägivallatust, taimetoitlust ning kõigist meelemürkidest (alkohol, narkootikumid, tubakas, isegi seks) hoidumist.18 Kuna Soomes levis Ühendkuningriigi
Käsitles vaesust kui pidevat kohanemisprotsessi. Kohanemine inimese iseloomuga, kohanemine peaaegu kõigega. Lewis avastas, et vaeste perede isad ei hooli enda lastest. Miks? Lefis arvab, et peab olema midagi pärandada. Kuna tal pole midagi päranda, siis ei hoolind ka lastest. Vaeste perede pereemad lõid tihti üle aisa. Seda seletas kuna vaeste perede pereisad ei suuda leiba teenida, siis pole naisel põhjust ka truu olla. See teooria viib meid tõdemusele, et vaesus on erinevate subkultuuride kohanemise protsess. Kui oleme sellega kohanenud, siis see hoiab meid seal kinni. Ei lase vaestel enam osa saada nt sotsiaaltoetustest, mis mõeldud vaesuse leevendamiseks. Kikase näide aivar kuusest läks elas 2 nädalat kodutuna. Ta leidis endale giidi see tegi ta elamise kergemaks. See kodutu võib tabada meist igaühte. Ta oli olnud jõukas ärimees. Kirjutas asjad naise nimele, naine viskas välja. Elas hotellides, siis raha otsas ja nii läks
Põhimõtteliselt on võimalik kolme eri tüüpi delinkventse subkultuuri teke vastavalt piirkonna iseloomule. 1. Kriminaalne subkultuur. 2. Konfliktsuse subkultuur. 3. Aktiivsest elust põgenejate subkultuur. Empiirilised uuringud J. Short & F. Strodbeck, Group Process and Gang Delinquency. • Toetasid A. Coheni ideed selles osas, mis kirjeldasid delinkventse subkultuuri karakteristikuid. • Ei leidnud tõestust, et delinkventsete subkultuuride väärtused olid vastavuses valitseva kultuuri väärtustega. • Oluline roll on olustikulistel faktoritel. • Delinkventsus on pigem autonoomne ja juhuslik. D. Matza subkultuuridest • Matza ei toeta pingeteooriate seisukohti • Delinkventsus on tahtlik käitumine • Triivimine tähendab, et kontroll on nõrgenenud ning sellises olukorras on delinkventsus üks võimalus mitmest erinevast adaptatsiooni võimalustest Subterranian values
(kasvatus, õppimine, jäljendamine, kordamine) • Kultuuri seostatakse ka mõistega tsivilisatsioon- kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuri piirkond.( Antiik-, Kristlik,- Hiina-,maavälinetsivilisatsioon). Tähistab materjaalset kultuuri. • Kultuuride uurimine algas 1960-ndatel ja vastas tolleajastu sotsiaalsetele kultuurile, noorte vajadus oli kritiseerida kõrgkultuuri. Kultuuri uurimine tekkisid huvid subkultuuride vastu ja oli vajadus neid mõista. • Subkultuur on kultuur kultuuris- üks rühm inimesi, kellel on suure kultuuri omadused( punkarid, mentalistid) • Subkultuurid 60-ndatel olid Hipid, noored hakkasid teistmoodi riietuma, käituma. Hakati protesteerima kõrgkultuuri vastu st, et olla mässumeelne ja noored tahtsid olla vabad. • Kultuur jaguneb: vaimseks ja materjaalseks • Materjaalne kultuur on esemelis asjastatud kultuur( autod, masinad, tehnika).
1c järgnevas võimalikus siirdekohas uuesti tööle. Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. Naaberpaarid, nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 92. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt). Eesti murdealad. Variatiivsus: geograafiline; sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); situatsiooniline (stiil, formaalsus Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt(subkultuuride kõneldavad alamkeeled,släng) allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeeled) Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded (mõnedes käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana kirderanniku murdeid). Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist
Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud
Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra ,,lõppkokkuvõttes" inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud
Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud
eesmärki: kaitsta ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest, kaitsta tarbijaid ettevõtte ebaõiglase käitumise eest ja kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest. Ettevõtted peavad maksma sotsiaalsete kulude eest, mida nad teevad oma toodete valmistamisel. Demograafiline keskkond- tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega, suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. Kultuurikeskkond- subkultuuride olemasolu- inimgrupid ühise kogemuse või huvidega. Kultuuriväärtuste muutused- hipid, biitlid. Tehnoloogiline keskkond- tehnoloogiaareng on edutegur. Tehnoloogilised trendid: suured arendustöö eelarved, väikeste arenduste suur hulk, suurenev regulatsioon. 10. Mikrokeskkond turunduses Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe. nt. kui maakonnas tegutseb kaks
annaabi.ee 
