Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rapla (0)

1 Hindamata
Punktid
RAPLAMAA / RAPLA
Keiu Lindeburg
12.klass
FAKTID

Pindala: 4,67 km²

Elanikke: 5139 (1.01.2015)[1]

EHAKi kood: 6826

Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E

Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa 
piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne 
maakonnaga.

Sõprusmaakond Kaiserslautern.

Rapla  maakonnas  on 1 linn, 3  alevit , 14 alevikku ja 267 küla

Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani  Rappel ) on 
vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi 
selle maakonna halduskeskus. 

Linna läbib  Vigala  (Konuvere)  jõgi .
AJALUGU

Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 
adramaa suurune Rapala küla".

13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt  Padise  
kloostri  tsistertslaste  poolt) Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik.  Kirik  
kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738.

Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla saabus rohkelt käsitöölisi, 
kaupmehi ja ametnike. 1866 avati  apteek , 1868 asutati külakool, 1888 Rapla  haigla . 1899 rajati 
tellisetehas ja 1900 avati Rapla-Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. Rapla vana kivikirik 
lammutati ning 1901. aastal valmis uus kahe torniga  uusromaani  stiilis Rapla kirik (projekti 
autor  Rudolf  von Engelhardt).

1913. aastal oli Raplas 20 kivi- ja 60  puumaja , elanikke ligi 1000. Aktiviseerus seltsielu – 
tegutses Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Laulu- ja Muusikaselts, Põllumajandusühing, Vastastikune 
Tulekindlustusselts, Tarbijate Ühistu, Hoiukassa.

1931  avati Rapla- Virtsu  kitsarööpmeline  raudtee . See oli kasutusel kuni 1968; Raikkülani käisid 
rongid kuni  1971 .

1945 nimetati aleviks, 1950 sai Raplast samanimelise  rajooni  keskus. 1993 sai Rapla 
linnaõigused.

2002 liideti Rapla linn teda ümbritseva Rapla vallaga ning moodustustati uus ja suurem 
haldusüksus Rapla vald. Rapla linna senine lipp ja  vapp  kinnitati ka moodustatud uue 
haldusüksuse sümboolikaks.
LEGEND

Legendi kohaselt ehitati Rapla kihelkonna esimene kirik Kuusikule 
kruusamäe otsa. Asja sellest ehitusest aga ei saanud: ükskõik kui 
palju  ehitajad  ka ei pingutanud, töö edenes visalt. Lõpuks said 
ehitajad aru, et see koht pole  Jumalale  meelepärane. Proovisid siis 
kirikut Raikkülasse ehitada, kutsusid mungadki appi. Töö ikka ei 
edenenud. Mungad palusid öö otsa kiriku müüridel, kuid seegi ei 
aidanud. Jätsid siis mehed töö katki ja pöördusid nõu saamiseks 
targa poole. See käskis härjad vankri ette rakendada ja lasta neil 
ise kivikoormaga astuma hakata. Kus härjad seisma jäävad, seal 
ongi õige kiriku ehitamise koht. Härjad möödusid Rapla mõisast, 
sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Vigala 
jõe äärde rajada.
KULTUURILOOLINE TAUST

Rapla maakond on oma kultuuritaustalt väga  mitmekesine  – siin on segunenud maa- ja 
linnakultuur , pärimus- ja  massikultuur , erinevate kihelkondade ja maakondade traditsioonid. 
Raplamaale on iseloomulik, lähtuvalt tema kirjust ajaloost, keskmisest suurem kultuuriline 
mitmekesisus . Puudub  omakultuuri  kese – traditsioonidega maakonnalinn, kogu maakonna osas ei 
ole ajaloolist kokkukuuluvust. Raplamaa ei ole üks kultuuripiirkond vaid erinevate kultuurikantide – 
Kullamaa,  Nissi , Märjamaa, Vigala, Hageri, Rapla, Juuru,  Türi  ja Vändra  kihelkonnad  – kogumik, kus 
on igast kandist midagi. Viimaste aastakümnete koos tegemised on tekitanud kultuurikeskkonnas 
siiski omalaadse väärtusliku  ühisosa  ja Raplamaa eristub selgelt oma naabritest.

Maakonna erinevates paikades viiakse läbi mitmeid traditsioonilisi kultuurisündmusi, mis on 
jätkuvalt populaarsed. Meie maakonna visiitkaartideks on Rapla Kirikumuusikafestival,  Varbola  
Puupäevad, Koolirahu kirikukontserdid, maakondlikud rahvakultuuripäevad, erinevad 
teatriprojektid jpm Kasvava osalejaskonnaga on  suvised  rahvamuusikasündmused. Täheldatav on 
traditsiooniliste külapidude populaarsuse tõus. Probleemina on  tegijad  välja  toonud , et 
järjepidevate kultuurisündmuste muutmine projektipõhiseks ja sellega kaasnev bürokraatia ei 
sisenda tegijates  kindlustunnet . Oma  pitseri  Rapla maakonna kultuurikeskkonnale jätab Tallinna 
lähedus  ja massikultuuri  pealetung  meediakanalite kaudu. Tallinna tugev mõjuväli nõrgestab 
maakonna kui terviku identiteeti, suur osa inimestest on pealinnaregiooniga seotud tööalaselt, 
suur linn pakub palju erinevaid meelelahutusvõimalusi. Pealinna keskkond mõjutab ka 
subkultuuride esiletulekut. 
TUNTUD KULTUURITEGELAS

E
Br D
igaadikindral  Märt  Tiru (1947 - 2005) 
portreeskulptuur  asub Rapla linnas. 

Aastal 2000 määras Vabariigi  President  Lennart 
Meri kolonel Märt Tiru 

Uuskülas Sildema  talus  on sündinud Eesti 
Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks
Vabariigi peaminister Otto Tief(1889–1976), 
 ja sama aasta juunis
paik on tähistatud Eestis  ainulaadse  
Eesti esimeseks 
korstenmonumendiga. 
brigaadikindraliks.
Mälestusplaadi
  Viimaseks  
 kavandi autor 
teenistuspaigaks oli
kunstnik Ott Herodes.
 Tirule Ameerika Ühendriigid,
 kus ta töötas
Eesti sõjalise esindajana.
RAPLA KIRIK

Rapla vana kiriku ehitajateks on peetud Padise kloostri 
tsistertslasi 13. sajandi teisel poolel. Rapla kirik oli pikk 
ühelööviline hoone, mille idaosas paiknes natuke kitsam 
kooriosa. Koor oli võlvitud mõneti omapärasel moel:  altari  
kohal kõrgus baldahhiini  meenutav  kaar, ülejäänud 
ruumiosa kattis ristvõlv. Koori idaseinas asus kolmikaken.

Et Rapla kirik põles Põhjasõjas müürideni maha, toimus 
1738. aastal põhjalik  renoveerimine . Tõenäoliselt ehitati siis 
ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust 
kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati 1795.aastal uus 
kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks.

19. sajandi lõpul jäi kirik Rapla Maarja-Magdaleena 
kogudusele väikseks, muutus varisemisohtlikuks, ja 
lammutati. Uue kiriku ehituse  algatajaks  oli õpetaja Carl 
Eduard  Malm. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid 
kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt 
Friedrich  Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf 
Valdes . Kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Projekti autor 
oli Rudolf von Engelhardt, arhitekt Howen muutis aga 
projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest 
kavandist.

Raimondi isa oli  kingsepp .

Juba  lapseeas  huvitus  Raimond  muusikast: mängis  klaverit
akordionit, trumme ja  kitarri .

Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi 
Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast 
kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise 
muusiku tee mitmetes restoraniansamblites.

Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. 
Valgre  on  maetud  Tallinna Metsakalmistule.

Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad 
armastuskirjad ", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge 
tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus 
"Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja  Ivar  Põllu, 
RAIMOND VALGRE
esietendus  6. märtsil 2013).
aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. 

Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. 
oktoober 1913  Riisipere  – 31. 
2003. aastal avati  Pärnus  Raimond Valgre mälestusmärk 
(skulptor  Rait  Pärg).
detsember 1949 Tallinn

Rapla on olnud noorpõlvekoduks Eesti ühele 
armastatuimale heliloojale Raimond Valgrele. Hiljuti avati 
Rapla Kultuurikeskuses Raimond Valgre tuba, kus võimalik 
ka väikseid salongiõhtuid korraldada.
http://www.raplakultuur.ee/ 
Rohkem infot: 
HTTP://WWW.PUHKAEESTIS.EE/ET/PARIMAD-PUHKUSEPAIGAD-EESTIS/LINNAREISID-EESTIS/RAPLA-LINN 
HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/RAPLA 
HTTP://WWW.EESTIGIID.EE/?CATID=10 
HTTP://RAPLA.KOVTP.EE/VAATAMISVAARSUSED 
HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/RAPLA_KIRIK 
HTTPS://RAPLA.MAAVALITSUS.EE/ DOCUMENTS /108352/559760/KULTUUR.PDF/3508030A-CCD7-43D7-B58B-A7BA97C68CFB 
HTTP://WWW. DIGAR .EE/ARHIIV/ET/RAAMATUD/89354 
HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/RAPLA_MAAKOND 
AITÄH

Document Outline

  • Slide 1
  • Faktid
  • Slide 3
  • Ajalugu
  • Legend
  • Kultuurilooline taust
  • Tuntud kultuuritegelased
  • Rapla Kirik
  • Raimond Valgre
  • Slide 10
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Rapla #1 Rapla #2 Rapla #3 Rapla #4 Rapla #5 Rapla #6 Rapla #7 Rapla #8 Rapla #9 Rapla #10 Rapla #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkeiu95 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Linnakultuur ja –geograafia Rapla
21
ppt

Linnakultuur ja –geograafia Rapla

Linnakultuur ja ­geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla,

Majandusgeograafia
Raplamaa referaat
12
doc

Raplamaa referaat

Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga ­ maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%.

Geograafia
Raplamaa eluta loodusest ja elusloodusest-looduskaitsest
4
docx

Raplamaa eluta loodusest ja elusloodusest, looduskaitsest

Raplamaa eluta loodusest ja elusloodusest, looduskaitsest 1. Otsusta, kas antud väide on tõene või väär. Vale väite korral paranda õigeks! a. Pajaka looduskaitseala on Raplamaa vanim kaitseala. b. Rapla maakonnas on 267 küla. c. Rapla maakonnas on 13 linna. d. Rapla maakonnas elab 50 000 elanikku. e. Rapla maakonna pindala on 2979,71 km2. f. Rapla vallas on 10 rüütlimõisa. g. Loone linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Mahtras. i. Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maatükil. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Mari nutukivi. 2. Täida lüngad! a. Koordinaatidel 58° 52' 13" N, 24° 27' 52" E asub _________________________. b. __________________ on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid

Eesti elustik ja elukooslused
Eesti raudteevõrgu kujunemine
11
docx

Eesti raudteevõrgu kujunemine

aastal (Hermeti või ka Härmeti vaksal nimetati Raplaks ümber 1. novembril 1922). Uuesti kerkis ida-lääne suunalise raudteeliini vajadus päevakorda Eesti Vabariigis 1920ndate aastate algul. Tee pidi kulgema Raplast läbi Märjamaa ja Lihula Virtsu sadamasse. Teesiht märgiti maha 1925. aastal. Valitsus ja Riigikogu otsustasid siiski teisiti ja 25. mail 1928 võeti vastu Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani lõplikult paika Rapla - Virtsu raudtee ehitamise aastatel 1928-1931. Seadus nägi ette, et raudtee ehitatakse kergetüübiliste kitsarööpmeliste raudteede tehniliste tingimuste kohaselt. Rööbaste mahapanekut alustati 1930. a. juunis korraga Raplast ja Virtsust. Teeosad ühendati 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel 23. septembril 1931. Tee pikkus oli 96 km. Raudtee oli kasutusel 1968.aastani ,mil see suleti.

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Rapla kirik
2
pdf

Rapla kirik

Õppereis Põhja-Eestisse Kaimar Pihlapuu Küsimused ajaloost 1.Kellele on pühendatud Rapla kirik ja mis ajast see pärineb? Rapla kirik on pühendatud Maarja-Magdaleena kogudusele ,,kirik pärineb 13.sajandist. 2.Millal valmis Rapla kiriku praegune hoone ja mis stiilis ehitis see on? Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5.Hooajal 2016/2017 tuli Rapla meeskond Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedalile. Kes juhendas tollast võistkonda peatreenerina? Toomas Annuk 6.2011.a rahvaloenduse järgi elas Rapla linnas kas 4200; 5200; 6200 või 7200 elanikku

12. klassi ajalugu
Raplamaa voldik
4
docx

Raplamaa voldik

Huvitavaid fakte Kasutatud kirjandus Raplamaa  Rapla maakonnas on 10 https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla_ omavalitsusüksust (valda). maakond  Raplamaal asub tähtsaim http://www.raplamaa.ee/et/turism/va veelahe- Paluküla hiiemägi, atamisvaarsused/ kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed.  2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik.  Maakonna põhjaosas avaneb ordoviitsiumi ladestu.

Geograafia
Vigala Maarja kirik
5
doc

Vigala Maarja kirik

Kehra Gümnaasium Vigala Maarja kirik Referaat Kehra 2009 Vigala Maarja kirik asub Rapla maakonnas Vigala vallas Kivi-Vigalas Enge jõe kaldal. Arvatavasti 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku

Kunst
Raimond Valgre --legend Eesti popmuusikas
5
docx

Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas

EESTI MUUSIKA Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas Sissejuhatus Raimond Valgre elu oli müstiline, kirev aga ka dramaatiline. Ajal mil ta elas ja tegeles muusika kirjutamisega, olid tema laulud tundmatud. Ta oli eelkõige tuntud kui hea pillimees. Tundub, et tema saatuseks oligi lahkuda noorelt ja tundmatuna, et saada legendiks aastakümneid hiljem. Pere Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde Paides ja Tallinnas kuid klaveri t

Eesti muusikaelu 20.saj algul




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun