Naistemood 60-nendate esimeselpoolel (0)

AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM
Naistemood 60- nendate esimeselpoolel
Loovtöö
Gerili Praks
11.klass
Juhendaja :Leina Sipelgas
Karksi -Nuia 2013

SISSEJUHATUS

Mood on väga lai valdkond ,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse , sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid , ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe Eestis.Idee sain ma läbi enda hobi, milleks on modellindus. Peale Tallinna Fashion Weeki üritust, teadsin , et mood on mulle südamesse pugenud ning tahan ka ise midagi oma kätega luua. Antud töö eesmärgiks on tutvustada 60-nendate aastate moodi,anda ülevaate sellest aastakümnest.
Töö koosneb 2 osast- teoreetilisest ja praktilisest.Ma ei kasuta enda fantaasiat, vaid näitan lõigete abil populaarset rõivastust sellest aastakümnest, mis kunagi hiilgas, et luua piltlikum ülevaade.
Tekst on liigendatud 5 peatükki , mis koosnevad 9(arv pole kindel, oleneb praktilisetöö käigust) alapeatükist, mille eesmärgiks on kokku võtta selle aastakümnenda muutused ning mõjud tänapäevani. Püstitasin eesmärgi anda edasi ülevaate sellest aastakümnendast piltlikult, et inimesed mõistaksid moe tähtsust ning moeväärtusi. Esimeses peatükis räägin ma juhtivate lääneriikide arengust, kuna lääneriigid olid põhilised, kes andsid üldse ülevaate läbi televiisori, ajakirjade ja erinevate kultuuride abil moetähtsusest, läbides teemasi subkultuur , massikultuur e. popkultuur ning üleüldised rääkides üleüldisest arengust, mis toimus sellel aastakümnel . Teine peatükk annab täpse ülevaate, milline nägi Eesti ühiskond tollel ajal välja ning, mis andis moele suuretõuke. Alustuseks tutvustan Nikita Hruštšovi , kuna tema oli reformide algataja. Edaspidi käsitlen rohkem Eesti moodi ning fakte, mis mõjutavad palju ka tänapäeva. Järgmine peatükk kannab nime „Rõivamoe kujunemine“, millest tuleneb ka alapeatükk „ Moe mõjutajad “. Selles peatükis saab juba konkreetsemate faktorite ja isikute abil ülevaate, kust tulid üldse meile suuremat sorti stiilid, kes hiilgasid sellel aastakümnel ja, kes andis suure tõuke ka tänapäevale. Näiteks, selles peatükis saab teada, kelle ideest tulid moodi miniseelikud, mis on tänapäevalgi noorte üks lemmikumaid rõivastusi.Neljandas peatükis saab täpsustavalt teada, mis iga aastaga uuenes või mida vahemikus 1960-1965. muudeti. Ja viimane peatükk, millel on ka alapeatükke( täpsemalt ei oska veel kirja panna), käsitleb minu praktilisetöö käigust. Annan täpse ülevaate oma töökäigust ja päevadest, mis olid minu jaoks põnevad ning mil ma omandasin käsitöös, midagi uut.
Abiks oli mulle palju tolle aja populaarseim ajakiri „ Siluett“, mille kaudu sain ülevaate sellest aastakümnest. Edasist tööd tegin vaid materjalide abiga ning iseenda kätega. Materjale leidsin internetist kui ka raamatukogust, samuti klassikaraadios kohtasin aastakümnendatest materjali( veebileht http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1216903I ). Suur rõhk oli raamatul „ Mood ja külm sõda“, kust võtsin põhilise informatsiooni. Sellest raamatust saingi põhilise informatsiooni esimesse ja teisse osasse.Järgmistes osades on abi olnud internetist kui ka ajakirjast „ Siluett“. Informatsiooni hankides, lugesin läbi mitmeid uurimustöö nõudeid ja samuti uurimustööaluse tundides sain piisavat informatsiooni, et kirja panna oluline ning teha seda hästi. Praktilise tööna valmis lihtsa lõikega kleit. Praktilinetöö koosnes-eseme kavandamisest, lõigete konstrueerimisest, õmblustöö praktilisest teostamisest. Alustuseks pidin välja valima lõiked, mille järgi üles ehitada praktiline töö. Lõiked sain samuti ajakirjast „ Siluett“, milles oli täpne kirjeldus rõivastuse materjalist ja iseloomulikumatest joontest.Lõigete otsimisel oli abiks minu ema, kuna ta teadis täpselt, milline lõige on kergema ehitusega ja lihtsasti teostatav. Peale lõigete konstrueerimist, alustasingi õmblustöö praktlise poolega. Kleidi ülesehitus oli kergem, kui detailne osapool. Praktiline töö valmis samm-sammuhaaval nii kodus kui ka koolis õpetaja Leina Sipelga juhendamisel. Palju abi oli Viljandi raamatukogust, kus sain palju informatsiooni enda teoreetilisele tööpoolele.

JUHTIVATE LÄÄNERIIKIDE Areng

Läänemaailma juhtivad riigid olid 1960.a alguses jõudnud majanduse õitsenguni. Välispoliitiliselt toimus koloniaalimpeeriumide lagunemine ja „kolmanda maailma“ esiletõus, ida suunas aga mõningane „ Külma sõja“ nõrgenemine, „esimene sula“ ja sula jätkumine peale „ Kuuba kriisi“.Tehnika areng oli muutnud töö ja olmetingimusi, muutunud olid vaba aja harrastused . Esmatarvete rahuldamine oli noorele põlvkonnale endastmõistetav. Noorte kõrgem haridustase pani neid rohkem huvituma hingelistest, vaimsetest ja kultuurilistest probleemidest ning samuti juhtima tähelepanu ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Läänemaailma 60.aastatel toimus nn. „ noortemäss“, mis leidis väljendust hipide liikumisest . Toimusid üliõpilaste streigid ning protestimised, samuti levis eliitnoorte seas subkultuur,kuhu kuulusid-britid, hipid, rokkarid , häkkerid, muidugi ka „ jahimehe stiilis“ lõngused.See kujutas suurelt läbi meedia Lääne moe kujutamist, eriti Ameerikat. Mehed kandsid Havai särke, päikeseprille, kitsaid pükse ja terava ninaga kingi . Lõnguse naine kandis tavaliselt miniseelikut ja lubas endale säilitada lapseliku käitumisviisi.Samuti Euroopast sai alguse massikultuur ehk popkultuur, mis tähendab isikupärast maitsega tarbijale mugandatud vaimset ja ainelist kultuuri.Popkultuur muutus sotsiaalseks nähtuseks pärast II maailmasõda , kui tarbekaobatoodang oluliselt tõusis ja massikommunikatsiooni vahenditega, eriti televisiooniga levitati ajaviitelist kunsti. Need kultuurid oli märgistatud nimega „liigne“. Läänelik noortestiil ja popkultuur imbusid kiiresti läbi „ raudse kardina “ ning elu muutus samuti vabamaks , ning noored said aimu mis toimub noorte hulgas laias maailmas.Läänemaailmas ,täpsustades, Saksamaal oli märgata disaini arengut. Keskenduti üharohkem sisustusele ning aastal 1958. hakkas ilmuma almanahh „ Kunst ja Kodu“.Ehitat nii tüüpelamuid kui ka tüüpprojektide järgi individuaalelamuid.

Eesti ühiskond

Eestit tunti ja tunnustati Nõukogude Liidus paljuski tänu meie läänelikule moedisainile ja riietumiskultuurile.Nõukogude Liidu teiste piirkondade inimesed imetlesid meie moetööstuse taset. Sellele viitavad näiteks moeajakirja Siluett venekeelse numbri hiigeltiraažid, mis küündisid selle väljaande hiilgeaegadel 400 000ni. Stalini järel võimule saanud Nikita Hruštšovi reformidega muutus elulaad ka Eesti maapiirkondades.Nikita Sergejevitš Hruštšov oli tema tegelik nimi.Tema poliitiline sõnum keerles sotsalistliku süsteemi eeliste tõestamise ümber. Sellega avati uba 1950.aastatel uus lehekülg nõukogude modernismi ajaloos, mis tõi Eestis kaasa moe institutsionaliseerimise võidukäigu samuti tõi suurema Lääne moe esitluse kodumaises meedias.Samas olid riigi omanduses moeinstitutsioonid ja – ajakirjad , seega kõik suunad jõudsid modereeritud kujul Nõukogude publikuni. Moe hullused lükati tagasi klassikalise stiili kasuks, au sees olid mõõdukus ja tagasihoidlikkus.Edendati ülikallit moodi, mis toimus riigi kontrolli all ja oli tegelikult kättesaadavuse piiranguga, mis tõi kaasa avaliku pahameele. Samuti sellel ajastul ei suudetud toota massimoes riideid vajalikus koguses ja kõrged hinnad andsid tööstusele võimaluse kontrollida tarbijate nõudlust. Eestis toimus sotsiaalne ebavõrdsus, inimesed kes olid kõrgema sotsaalsetasemega, said moega kaasas käija, kuid kes olid alla normi, nende jaoks oli moega kaasas käimine justkui unistus . Huvitav fakt on see, et kes ei saanud moega kaasas käija, ei saanud ka tööintervjuule. Töö ja mood käisid käsikäes. Minnes töövestlusele pidid olema tööotsijad maitsekalt riides .Kuid seda ei saanud probleemiks pidada, et vaesemad on kodused, kuna nende põhiliseks tööks jäi koduperenaise roll ja lastekasvatamine. Kodu peeti teisejärguliseks, sest meedia keskendus enamjaolt tööle ja üldse avalikule sfäärile, kuid kodu oli ideoloogiliselt siiski õiget meelsust vajav koht, kus nõukogude inimene käis pigem taastumas , et pühendada veelgi innukamalt kommunismi ehitamisele. Rääkides olulistest asjadest, legaliseeriti 60 esimeselpoolel abort ning naistele leiutati rasestumisvastased tabletid , samui arenes oluliselt meditsiin ja domineeris üleüldiselt elustandardi tõus. Naistele leiutati igasugu erinevaid tarbeid: kõõmavastane shampoon, parukate kollektsioone, sukkpüksid , rinnahoidja pehmendajad .Naised hakkasid enda eest rohkem hoolt kandma, kasutades kunstripsmeid, samuti ripsmedušši, lainerit,puudrit, lauvärve. Puudrit pandi ka jalgadele , et neid toonitada. Jalad olid naistel väga tähtsad, kuna moodi tuli miniseelik .Miniseelikut kandsin kõik, nii tööl kui kodus, kõik emad ja vanemad inimesed, kellel enam figuuri polnud.
Moodi andsid edasi mannekeenid, kes pidid olema perfektsed . Mannekeen pidi olema peenike , väga pikkade jalgadega ja tüstroofiline. Mannekeenil eelistati pika kaela ja poisipead, silmad pidid samuti esile tulema .

Rõivamoe kujunemine

Ajal, mil taheti näidata head muljet Läänemaadele võeti vastu läänepoolt pakutavaid moenippe. Moenippe saadi näiteks televisioonist ja muusikast. The beatles ansambel , mis oli pärit Suurbritanniast andis moele palju lisa.See mõjutas tugevalt 1960.aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni. Esimesel poolel andis see vaid hoogu ning eeskuju, kuid juba kümnendi teisel poolel hakkasid tekkima eeskujul kitarriansamblid, paljud noored isegi tegid ise elektrikitarre ja harjutasid hoolega biitmuusikat. Eesti esimene biitansambel oli eestis 1964.a tegutsenud kvartett Juuniorid, sellest kvartetist kasvas välja ansambel Optimistid. Televisioon andis kuulsuste rahvusliku tausta edasi ning tutvustas ühtlasi teiste maade kultuuri. Ilu mõiste laieneb vägagi palju tänu muusikale ja Soome televisioonile. 1959 .aasta anti välja ka ülipopulaarne eesti film „ Vallatud kurvid “, kus demonstreeriti kaharaid seelikuid, tärgeltatud puuvillaseid aluskleite.Demonstreeritud esemed on muideks kopeeritud lääne-maailmast. Rääkidest moe levimisest Eestis oli väga kuulus tol ajal moeajakiri Moealbum,mis alustas oma tööd 1952. aasta ja lõpetas 1957.aasta, sest siis avati Tallinna moemaja . Melanie Kaarma oli moeajakirja „ Moealbum“ autor ning põhiline vastutav toimetaja . Kusjuures Melanie Kaarma on kinnitanud, et ta kopeeris ja võttis ideid Lääne moeajakirjadelt, sest neid oli võimalik hankida stalinistlikel aastatel. Nõukogude majandussüsteemi eripära tõttu ei tulnud vastuloodud tööstusharust elujõulist majandusharu , kuid 1957. aastal, kui riikliku dekreediga loodi nõukogude keskustes rida uusi moemajasid, sh Tallinna Moemaja, ja hakkas ilmuma moeajakiri Siluett, olid lootused suured. Moemajade põhifunktsioon oli kavandite valmistamine riidetööstusele, selle kõrval arendati moekasvatust, mille silmapaistvamaks osaks sai moedemonstratsioonide korraldamine. Tallinna Moemaja asutati 1957.aasta ning moemaja kuulus Nõukogude Liidu Kergetööstuse Ministeeriumi alluvuses tegutsenud moemajade võrgustikku. Moemajade võrgustikus tegutses 1949.aasta 12 moemaja, sel aastal viidi Moskva Moemaja alluvusse kõik moemajad ning neist sai Üleliiduline Moemaja. Sellepärast saab rääkidagi moemajade võrgustikust. Tallinna Moemajast töötas 1967.aasta 221 töötajat, kellest 21- neist 16 moekunstnikku olid omandanud kõrghariduse, palju nendest Eesti NVS Riikliku Kunstiinstituudi. Kui Tallinna Moemaja ja Silueti tegevusest kokkuvõte teha, ei saa me mööda meie geograafilisest positsioonist, mis mängis ENSV-le kätte ida-lääne vahelise akna positsiooni. Tallinna Moemajast tuli institutsioon , mis peamiselt töötas Lääne moega, sai riiklikku dotatsiooni Lääne moeajakirjade sisseostmiseks, sünteesides nende põhjal moodi, mille tootmine ja kandmine võisid tulla Nõukogude Liidus kõne alla. Siluett oli oma kvaliteetsete moelõigetega orienteeritud elanikkonna sellele osale, kes suutis endale ise riideid õmmelda, ja nende naiste arv kasvas sedamööda, kuidas riigis levisid defitsiidimajandus ja suurenes madala kvaliteediga toodangu maht. Pole raske ette kujutada, millist mõju avaldas moele kui iseseisvale loomingulisele fenomenile vajadus teenindada tuhandeid inimesi, kes olid ilma jäetud esmatarbekaupadest ja pidid neid ise valmistama. Kui 1960. aastatel muutus ühiskond keerulisemaks ja diferentseeritumaks ning endast andis märku noorte subkultuuride teke, kes Lääne eeskujul väärtustasid alternatiivset moodi, pikki juukseid meestel ja minikleite naistel, pidi Siluett tegema valikuid , kas teenindada n-ö tavakodanikku, kes vajas tööriideid, kontorisse sobivat ametirõivastust ja pidulikku teatrikleiti, või minna kaasa moejoone järjest põnevamate arengutega.Valiti viimane variant ning hakati selle kallal tõsiselt vaevanägema. Tekkis palju uusi poode ning tootmisvabrikuid. Esimesed trükimasinad toodi Tsehhoslovakkiast.Värvitugevdajaid hakati tellima Inglismaalt ja tänu sellele kasvas valik saja mustrini aastas. Mustrikunstnikud said ettevalmistuse Ivanovo Tekstiiliinstituudis.Nõukogude Liidus 1950-ndatel populaarsed olnud lillemustrilised siidkangad tõid Eestisse venepärase lillelise kleidimoe. Kapronkleit sümboliseeris progressi. Esimene kaubanduslikult edukas sünteetiline polümeer – polüamiidkiud – leiutati USAs juba 1930. aastatel. Teises maailmasõjas hakati polüamiidi kasutama langevarjusiidi asendajana. 1948. aastal asuti kaproninimelist polümeerkiudu lõpuks valmistama ka Nõukogude Liidus. Kangalettidele jõudis see mõnevõrra hiljem, muutudes kerge, koheva ja kortsumatu materjalina ihaldusväärseks kleidiriideks. 1950. ja 1960. aastatel saidki populaarseks kleidid , millel oli kahar volditud seelikuosa.
On ka palju moemaju mis on kujundanud rõivamoe kujunemise ja nendeks on:

• Moskva moemaja ja Tallinna moemaja suhted
  

Moskva huvitas Tallinna moemaja vaid ainult ühest aspektist - seal võis näha rahvusvahelisi näitusi ja toimusid rahvusvahelised moedemonstratsioonid. Moemajas ringlesid ka Moskva saadetud instruktsioonid ja moeprognoosid,kuid nende vastu väga suurt huvi ei tuntud. Tallinna moemaja hea maitse oli pigem Moskvas väga hinnatud.

• Soome mood
  

Põhiline mõju oli televisioon, mille põhjal tehti Silueti kompiltsioonid. Lenita Airistolt võeti jäljendust tänavamoe jaoks. Lenita on Helsinki ajakirjanik ja ettevõtja , kes käis kohal Tallinna moemajas et pildistada ja leida ideoloogiliselt õigeid rõivastuid, mis oleks vaba kapitalistlikust kommertspainest ja elitaarstusest.

• Lääne-ja Ida-Euroopa moetööstus
  

Ida-Euroopa põhimõte oli teha koostööd suurte rõivatööstuse ettevõtetega. Seega ka Nõukogude Liidu moemajad olid sunnitud valmistama igal aastal suure hulga mudeleid suurtootmise tarbeks,mille viljad kujutasid polettidele jõudes nii kangavalikuid, kui ka moejoone poolest kahjuks vaid demonstratsioonidel näidatud unelmate lahjendatud versioone. Lääne-Euroopas oli aga teisit, nemad müüsid kaudsete riikide parematele moemajadele ja –salongidele litsentse oma mudeli tootmiseks. Lääne-Euroopa saavutas edu samuti edu ja lahendas Nõukogude Liidu probleemi, kuidas paljundada kõrgmoodi suurtootmise olulselt keerukamat planeerimise ja turustamise mehhanismi kaasamatta. Koos mõlemad Euroopa pooled tagasid kõrgmoe leviku.

• Leedu
  

Nõukogude Leedus loodi uusi lõnga-ja kanga- ning rõivaste õmblustehaseid.Nendes ei olnud esialgu disainereid- seda tööd tegid inseneri väljaõppega isikud. Leedu suurendas ilmsegelt madala esteetilise väärtusega kangaste ja rõivaste kvaliteeti. Lõpuks asutati 1954.aasta Leedu NSV Kergetööstuse Ministeeriumile alluv Vilniuse Rõivamudeli Maja. Nii sai ka Tallinna moemaja odavamalt riidematerjali. Eriti tähtis oli sünteetiline materjal.
1966. Pärnu rekonstrueeritud universaalkaupluse müüjad tekstiiliosakonnas.

Moe mõjutajad

Moedisaini alguseks peetakse üldiselt 19. sajandit, mil Charles Frederick Worth esimese disainerina oma loodud rõivastele etiketi külge õmbles. Worth edu oli sedavõrd suur, et ta suutis dikteerida oma klientidele, mida nad peavad kandma, selle asemel et täita nende soove, nagu seda olid varem rõivatehased teinud.
Christian Dior oli Prantsuse moelooja .8. detsember 1946 Dior asutas oma moemaja, mida toetas ka Marcel Boussac. Marcel peamiselt tootis lõhnaõlisi.Diori saab nimetada selle aja järgi puuvillase kanga suurärimeheks.Tegelikult esimest kollektsiooni esitleti aasta alguses 1947, mille järgi tuli ka nimi. Dior kujundused olid kandilised, kangas säilitas kujutava maailmasõja stiili. Ta oli meister luues kujundeid ja siluette. Dior on öelnud , tsiteerin "Ma olen disaininud lillelised naised. " Ta andis kleitidele väga käänulisevormi. Tänapäeval tunneme Diori kui meigitarbete ja lõhnaõlide tootjana. http://www.dior.com/ see on isiklik Diori koduleht .
Diori disainist ning alumisel pildil on Christian Dior koos oma mannekeenidega:
Coco Chanel ,kelle sünninimeks on Gabrielle Bonheur Chanel oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda . Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Aastal 1921, esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm , mida müüdi kogu maailmas. Senini on Coco Chaneli moebrändid tuntud. Rohkem on näha kodulehel www.chanel.com Gabrielle Bonheur Chanel on järgneval pildil vasakul:
Sellel pildil on Gabrielle Chanel ja tema modell, kes proovib Chaneli loomingust tulnud ülikonda.
Pierre Alexandre Claudius Balmain on prantsuse moelooja. 1945.aasta avas enda moemaja ning tema bränd hakkas nime kandma Balmain. Majas esimestena esitleti pikki koonusekujulisi seelikuid taljejoonega.Tänu temale võisime näha mantelkleite,mis olid 60ndate esimesel poolel vägagi tuntud. Tema loodud riietel oli näha elegantset joont, põhilised olid lihtsalõikega kostüümid ja õhtused hommikumantlid. Suur kordaminek oli siis, kui teda paluti tegema vormirõivastust Singapore lennukifirmale. Balmain on loonud ka parfüümid , sealhulgas Vent Vert (1947), tema esimene edukas lõhn ja üks enimmüüdud parfüüm Jolie Madame (1953). http://www.balmain.com/ , sellel koduleheküljel saab samuti tutvuda Balmaini moebrändidega.
Balmaini loomingut näeb järgnevatel piltidel:
Pierre Balmain ja tema mannekeen.
Andre Courreges hakkas moega tegelema aastal 1961, mil ta avas moemaja mis kannab nime Maison de Couture. Tema loomingus oli palju geomeetrilisi kujundeid. Ta tootis ka saapaid ja kaitseprille. Tema esimene parfüüm anti välja 1966. aasta. Tema püüdlused kandsid vett ta lõi kampsun püksid , ujumisriided ja mehhaanika stiilis tunked.Ta viis turule enda kollektsiooni- plastilised seelikud ja jakid,valged saapad ning prillid . Mary Quanti julgustas rohkem noori kandma midagi ägedat. Tema leiutised olid miniseelik ja kuumad püksid. Oma kuumade pükstega sai briti moe ikooniks . Tal olid julged ja silmapaistvad riided. Üksneis need kaks on leiutanud miniseeliku, mis läks täiesti moodi ja on säilinud tänapäevani.
Tema on Mary Quantin ja tema modellid demonstreerivad miniseelikuid järgmisel pildil.
Andre Courreges on paremalpool pildil ja kõrval on kohe tema looming minikleidist,millel on näha erilisust.
Yves Saint Laurent leiutas naiste smokingu.Aastal 1966 viis poodiumile smokingu, mis on pükskostüüm. Varsti oli ka tänaval näha esimesi püksekandvaid naisi.Tema leiutis on ka läbipaistvad pluusid .
Tema on Ada Lundver, kes oli eesti filmi- ja estraadinäitleja, kuna ta suri 6.oktoober 2011 aasta.Ta oli üks esimesi naisnäitlejaid, kes kandis filmis mängides pükse.
Järgneval pildil on näha disainerit ennast:
Pierre Cardin oli prantsuse moelooja. Eelistas geomeetrilisi kujundeid, unustades naiselikud vormid. http://www.pierrecardin.com/ tasub vaadata seda lehekülge Kleidid ja mantlid olid väga veidra ja imeliku ülesehitusega, samas saab nimetada tema disaini lihtsalt eriliseks .
Tema disain:
Pierre Cardin on sellel pildil. ( 2009)
Paco Rabanne oli Hispaania moelooja. Ta asutas oma moemaja 1966.aastal. Ta kasutas omapäraseid materjalie: metall , paber ja plast . Tema rõivastuses oli lihtsaid ülesehitusi. Ta
tegeles parfüümidega samuti. Tänaseni on tema üks lõhnaõli väga tuntud.Tema kleidid olid väga andekad, sirgelõikega ning huvitava ülesehtusega ning materjaliga. Minu lemmik disainer on tema ning lõhnaõlide tootja samuti.
Tema disain:
Siin pildil on täna Paco Rabanne loomingut, kui ka teda ennast veidike . Ta asub vasakul.

Mood 60.nendate esimesel poolel

1960-1961.

Domineeris sportlikrõivastus ja suureruuduga riietus.( mugav,soojapidav,kergesti kohandatav ilmale). Suure ruudulised rõivad ning villased, eelkõige olid moes mantlid..Moes oli nii laialõikeline mantel kui ka kehasse töödeldud mantelkostüüm. Kanti
sest need oli varieeruvad garderoobis.Seelikutel oli sirge lõige,vöökoht volitud, tahetigi esile tuua vöökohta, pandi kas siis nahastvöö või õmmeldi seeliku materjalist kõva vöö ,seelikul oli veel omapärane tasku kant ja moodsa asetusega nööbid .Noored kandsid sportlike seelikute ja pullooverite juurde värvilisi sukki. Sellel ajal domineerisid poolvarrikud ja erinevad kraed . Aksessuaare oli ka mitmeid näiteks kanti sõltuvalt seongust kübaravormi.Paljudel juhtudel õmmeldi peakatted mantliga samast materjalist.Kübar asetati pähe enamjaolt otse. Samuti kitsa ääre ja pehme kellukesekujuline kübar oli moes.Populaarsemateks materjalideks olid:karvastatud vilt, veluur ja karusnahk, seemisnahk ja silmkude. Värvid mis domineerisid olid järgmised:Jäähall, elevandiluuvärv ja niineõievärviline heleroheline. Üldiselt olid ikkagi heledad toonid peamised.

1961-1962.

Ka edaspidi domineeris sportlik rõivastus. Ühaenam hakati pluusidele varrukaid külge õmblema.Sellel ajastul mõjutas Saksamaa looming väga palju.Kleitidele tuli pehme,mugav ja naiselik joon. Seeliku pikkus siiski endine, põlved jäävad kaetuks. Silueti järgi võib kleidid ,pluusid ja seelikud jagada järgmiselt: 1. Sirgelt langev põhivorm, mida nim. džemper -siluetiks.2. Kergelt keha rõhutav siluett.3. Vöökohta rõhutav siluett rikaliku ülaosaga ja vöökohta rõhutav silett kitsa ülaosaga.
Päevakleidid toetuvad sirgelt langevale põhivomile. Dsemper oli populaarne ning pluuside, jakkide ja dsemprite pikkus jäi allapoole vöökohta. Krae on mõnevõrra tagaplaanile jäänud,pigem domineerib pehme kaelusekujundus-tepingud,mitmesuguse laiusega paspuaalkaunistused, rullkant, ümmargune tagasipööratud rullkrae ja pehmelt drapeeritud sallitaoline seotav krae.Hakati riietele lisama ilunööpe, kuid need olid üksikud.Detailid said tähtsamaks riietusel,samuti lisati ehisnõela pluusile või jakile. Moejoone raskuspunkt on külge õmmeldavad varrukad ja kraekujundus. Langev õlajoon madalamalt külgeõmmeldud käistega.Põikläbilõige või vöö domineerib seeliku ülaosal ja ka mantlil ja kostüümidel.Rääkides talvisemast moest oli mantlitel on avar krae ja varrukad madalalt otsa õmmeldud,ei hoidnud kehasse ning tihtipeale domineeris mantlil karvkrae.1961.1962 vahemikus valitsevad ajaloolised meeleolud- renessand, barokk ,vana-vene ornamentiko. Pidulikud seelikud jäid ikka samasugusteks. Maailmas oli kõige levinum rõivastus selajal dzemperkleit. Aind materalist sõltus, kus sa seda kannad . Enim kasutati trikotaaži materjali, kuid ka villast, puuvillast, sünteesilist riiet(veniv v hästi langev). Aksessuaaridest vell nii palju, et ehteid oli palju. Kanti strass-ehteid enim. Strass on tinasisaldusega klaas, millel on omadus valguskiiri tugevasti murda ja peegeldada.(nim pärineb viinlaselt Joseph Strasserilt, kes 1810. esmakordselt sellist klaasi valmistas) Need on kaunistused kunstliku valguse jaoks, loomulikus valguses labased. Neid ehteid kanti siiski igalpool.

1962-1963.

Moodi tulid villased kleidid. Põhisiluettideks on nooruslikule tüübile kerge printsessilige ja redingot, mis mõlemad näitavad pehmet taljejoont. Kuid moes püsis edasi ka endiselt sirgejooneline kleit vööga puusakõrgusel. Pikendati kleidi pihaosa, arendati edasi dzemperkleiti. Särkpluuskleidid hoiti ka siiski moes, kuigi taheti toonitada naiste vöökohta. Ümmargune või ovaalne kraeta kaelus domineeris enim. Seelikud püsivad põlvekõrguseni, napid ja kehaleliibuvad. Allapoole puusi on nad sageli avardatud vahelepandud ja mitmeti jaotatud kiludega, mis võivad olla volditud ,plisseeritud, asetatud vastandvolitidega. Taldrikseelik esineb õhtukleitidel vaid. Trompetseelikud on peaaegu põlvini sirgelt liibuvad ja alles sealt kurvitaoliselt välja kaarduvad. Lehterseelik on pehmest villasest materjalist tavaliselt,kuid vähe avarduvalt laiust. Kõige avaram on seitsmes vahelepandud kiilust kujundatud sirmseelik, mis langeb rikkalikult lainetava kellukesena. Mantlite moes domineerib redingot koos saledajoonelise sirgete mantlitega, millel on madalale asetatud põõn või lõdvalt seotav vöö. Puusadest ülevalepoole ulatuvad jakid, vööjoon on silmalenähtav, kraeta, kolmnurkset või ümarat lõiget esineb kaelustena..Nööbid kaovad, silmapilkselt vaid üht pisikest nööpi võis näha detailina või siis kinnitatud ehisnõela.Väike must kleit oli populaarne ning seda võis näha iganaise garderoobis. Ruumikujundus ja töörõivastus : Tallinnas on kõige silmalenähtavam areng olnud kaubanduslikes ettevõtetes,kauplustes, kohvikutes ja restoranides. Vähem nähti: Koolides ,haiglates, lasteasutustes, klubides . Selge joonega mööbel, tekstiil , valgustuskehade rütm . 63-ndatel hakati rõhku panema ka sisustusele.

1963-1964.

Mantlid kleidid ja kostüümid rõhutavad sihvakust, naiselikkust ja elegantsust,kaob ülearune avarus. Õlajoon on nüüd pehme ja kergelt ümardatud. Rõivad liibuvad õrnalt vastukeha, vööjoon viiakse kõrgemale , kuid tehakse ka seda delikaatselt,kinniste ja muude detailide rõhutamisega.Moodi tulevad tagasi nööbid, mis on enamasti asetatud ülevalt alla. Seelikud katavad ikka põlvi,kuid seelik hoidub kehasse rohkem.. Jakk on kitsa või pisut avarduva seelikuga või siis kergelt kehasse töödeldud ülaosa avarduva seelikuga.
Kostüümid hakkavad domineerima. Esineb kirjultkootud, bukleeritud, jämeda struktuuriga materjale, aga ka mahedamadi sileda pinnaga kangaid. Mantleid on erinevaid( Vihmamantlid, sirged , sportlikud mantlid, veidi avarduvad mantlid, redingot-tüüpi mantlid) Moevärvid on kollakasroosa, roosa ,ploomisinine itmetes varjundites, kuni sinililleni,fuksiapunane, sidrunikollane, puukoore -pruuni erinevad varjundid ja murtud külmad toonid. Kangad: kerged, elastsed, drapeeritavad. Ansamblit täiendavad kübarad, käsitskud. Kübarad: väiksemad, valitsevvorm panama (ülespoolepainutatud äärtega) Boolero(laia sirgeärega) ja barett . Jalatsid: Konts madal, kinganina pisut nürinenud(ovaalne,sõrmeküünetalised) Käekotid: mõõtmetelt vähenenud , eelistatakse täisnurkset või trapetsikujulist vormi, tagasihoidliku väljatöötlusega. Selle hooaja mood paistab silma propotsioonide ilmekusega, lihtsuse ja vormipuhtusega. Suvel kanti päevitusülikonda, trikood, millepeal oli kittelkleit või eestnööbitatav seelik.Materjalideks oldi popliin ,bjass, panama ja muud puuvillased riidesordid. Värvid olid sinised, türksinised , erksa rohelised ja kollased ,värske valge.

1964-1965.

Kanti laiemaid riideid, näiteks mantlid olid sirge lõikega ja tundusid eriti lohvakad. Materjal oli soojadel riietel kunstnahk ja poroloon,vatiinile töödeldi kaproni.Samuti pükstemood oli tollel ajal, võib väita, et domineeris jällegi spordirõivastus.Kasutati ka pükskostüümi moodides. Seda võis näha juba naistesoengutes, kuna neile senini meeldis poisipea .Naised kantsid pärleid palju, eriti pidulikudel üritustel olid nad ehetega kaetud.Samuti aksessuaaridena polnud kadunud kübarad, eriti väiksed kuklasse asetatud kübarad. Selleks ajaks polnud veel ära unustatud detailsust rõivastu juures, kasutati nööpe ning õmmeldi varrukaid ise külge. Mantlitel kanti salle,mis oli omapärane.Maybelline tegi tollel ajal reklaami juba ning näitas uuemaid meigitarbeid. Näiteks uuem oli kulmuvärv, tumedam lauvärv ja huuleläige.Rääkides rõivastusest olid ikka veel pihaseelikud moes ning särgid pandi püksi. Rohkem meeldisid tollel ajal kudumid naistele ja seelikute asemel kanti üharohkem tavalisi kleite, eriliseks tegi neid kleite vaid mõni pisidetail, kas siis krae või mõni teistsugune lõige.

5. Praktilisetöö Käik

5.1