Mis keskendub rahvusele Kuidas säilitada?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuur

Kultuur (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Kultuur-Kunst - Kunst

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis keskendub rahvusele Kuidas säilitada?

Kultuur

Rahvuskultuur – ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemisalaga.
Sõna „kultuur“ kasutati esimesena Marcus Portio Cato (234-149 eKr) poolt. Ta kasutas sõna maaharimisviiside kohta.
Kultuurile ei ole võimalik anda ühest definatsiooni. Neid on praeguseks u 400.
Kultuur – kõik see, mis on inimesega seotud, rajaneb inimese loovusel.
Kultuur tuleb ladinakeelsest sõnast „kultura“ (käitumine, ausatmine, kasvatama, hooldama). Inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal , kombed, õigus ja institutsioonid.
Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset .
Inimkultuuri tervikuna võib käsitleda kui informatsioonisüsteemi. Mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse, edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale oma kogemust.
Kultuuriline informatsioon antakse inimesele edasi selle ühiskonna kaudu, kus ta kasvab ja areneb. Kogemus: kasvatus, õppimine, harjutamine , jäljendus, kordamine.
Kultuuri seostatakse mõistega tsivilisatsioon – kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuripiirkond. Antiiktsivilisatsioon, hiina tsivilisatsioon , kristlik tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon tähistab materiaalset kultuuri.
Kultuuriuuringud algasid 60ndatel . Vastas tol ajal sotsiaalsele tellimusele (noored tahtsid kritiseerida ülikoolis viljelevat kõrgkultuuri). Tekkis huvi subkultuuride (kultuur kultuuris) vastu. Mõistmiseks pidi uurima.
Kultuur jaguneb: 1) materiaalne kultuur – eselemis-asjastatud kultuur (autod, masinad , ehitised)
Kultuur on kitsamas mõistes inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule . N: euroopa kultuur, antiikkultuur.
Kultuurid tekivad, arenevad, muutuvad, asenduvad, kaovad.
Kultuuri mõjud:
a) kultuurilaen – teiselt kultuurilt õppimine, teise kultuuri üksikute elementide kasutamine.
b) kultuuriline assimilatsioon – sulandumine teise kultuuri ( liivlased lätlaste sekka).
c) kultuuriline akulturatsioon – oma kultuuri kaotamine, kultuuride hävitamine.
d) kultuuriline ...? - kultuuri vägivaldne pealesurumine.
Kultuuri kasutatakse kaunite kunstide ja vaimse loomingu juures (kujutav kunst , teater, muusika ).
Kultuursus – teritab meie vaimu, maitset , kombeid.
Kultuuri saab jagada:
a) kõrgkultuur – eeldab teadmisi, vaimset pingutust, vaimseid eeldusi , rahvusvahelise prestiiži kandja, ( ballett , sümfoonia, ooper ).
b) massikultuur – mõeldud ja tehtud kättesaadavaks laiadele massidele, ei eelda spetsiifilisi eeltadmisi, igale maitsele midagi, kommertslik, suunatud kasumi teenimisele.
c) rahvakultuur – kunstilooming, eneseteostus, mille eesmärgiks ei ole kasumi teenimine vaid pakutakse võimalust osaleda pärimuskultuuris.
Pärimuskultuur – rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtust kogu ( folkloor , keel, traditsioonid, rahvatants jne)
Subkultuur – erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris nn dominantkultuuris (klubikultuur, ärikultuur).
Arheoloogiline kultuur – kultuur, mille kohta on ainult arheoloogilised leiud. Eestis vanim on kunda kultuur 9000-5000 a eKr. Sõnad näiteks: konn, liha, meri, nüri.
Kultuuri järjepidevus – kultuurides säilimise tulemus, kultuuri alguseks peetakse keelt ja religiooni.
Rahvuslus e natsionalism – ideoloogia, mis keskendub rahvusele. Kuidas säilitada? Tuleb luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada/arendada oma ainulaadsust. Seda saab kõige paremini teha endasse suletuses, eraldatuses.
Äärmuslikud vormid – eelmist sajandit iseloomustasid fašistlikud liikumised, seostati geneetika ja rassiga. Internatsionism, kosmopolitism – rahvusluse vastandid, riikide ülene maailmakodaniku idee.
Kogukond – enamasti traditsiooniliselt määratud inimeste kooslus . Ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis.
Hõim – rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur, päritolu.

.ODT Laadi alla originaalfail 1 lk · .odt · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miisu111 Õppematerjali autor

Kultuuri erinevad mõisted, kultuuri jagunemine, kultuuri mõjud

kultuur rahvakultuur subkultuur tsivilisatsioon loodud ja rahvusele inimtegevusmis põlvkondade

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise.

Kultuur

docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus.

Kultuur

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

........................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..................................................................................................................38 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:................................................................................. 39 5.1.2. Kultuuriuniversaalid...................................................................................... 39

Sotsioloogia