Cotardi sündroom on haigus, mille põdejad usuvad, et on kaotanud organeid, kehaosasid, verd, või ka äärmisel juhul, et nad on surnud. Statistilises uuringus saja erineva patsiendiga teavitasid 69% patsientidest, et neid ei ole olemas. Paradoksaalselt kinnitas 55% subjektidest, et nad on surematud. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1600-0447.1995.tb09764.x/abstract Sündroom tekib tavaliselt patsientidel, kellel eelnevalt on juba diagnoositud mingi teine häire, näiteks skisofreenia või bipolaarsus. Nagu ka Capgrasi sündroomi puhul kahtlustatakse, et haiguse põhjus peitub kahjustatud ühenduses aju nägusid tuvastava piirkonna ja emotsioone töötleva osa vahel. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC383346/
Mis on poliitika? Poliitika mõiste pärineb kreeka keelest polis, mis tähendas linna, riik aga samuti linna - või riig asjaajamist. Poliitika on inimtegevuse valdkond, mille raames toimub ajaajamise kordineerimine, juhtimine ja kontroll. Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni, mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhtes kehtivad reeglid. Poliitiliste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid nagu näiteks erinevad parteid, organisatsioonid, üksikisikud, huvigrupid. Poliitilise tegevuse tulemusel saavad subjektid võimule riigis ja omavad mõjuvõimu ühiskonnas. Vajadus poliitika järele tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte
Kuigi osa allikate puhul on kehtima hakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud, ei tähenda see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikad üldisteks allikateks e universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks. Esimesed on tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed allikad on aga rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikaid liigitada põhiallikateks ja lisaallikateks. Põhiallikateks loetakse tavasid ja lepinguid. Lisaallikad on õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised tavad
mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Eraõigus privaatautonoomia põhimõte. Kordinatsiooni võrdsus. Dispositiivsus. Individuaalsuhe. (Tsiviil, äri ja tööõigus). Siseõigus kehtib konkreetses organisatsioonis. Siseõiguse normid reguleerivad organisatsiooni seesmist tegevust. (sisekirjad, eeskirjad) Välisõigus moodustavad seadused, määrused
eristatakse üleriigilisi,lokaalseid ja kohalikke norme. 5.Ettekirjutuse iseloomu järgi – Õigusnormid võivad olla imperatiivsed ehk määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. 6. Täidetava funkts. Järgi – eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. 12. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tsiviilõiguse esemeteks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 13. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.See on kõigil ühetaoline ja piiramatu – algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
Diskursuse kord. M. Foucault I seminar Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud. Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud. Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile
pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus · Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid · HUVITEOORIA · Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist · Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) · SUBJEKTITEOORIA · Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. · ALLUVUSTEOORIA- · Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). · Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse
Õigusnormid. 6. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik; üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe), Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel(lähtub üksikisiku huvist; mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud; mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus)/// Avalik:riigi, haldus, finants, kriminaal, protsessi, rahvusvaheline.
Normid sätestatud karistusseadustikus. Kriminaalprotsessi õigus: · reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel; · selle normid määravd riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel; · üldised põhimõtted sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid kriminaalmenetluse seadustikus. Tsiviilõigus: · reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) aga ka mõningaid mittevaralisi suhteid (nt. autorlust); · üks suuremaid õigusharusid; · reguleerib suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi; · üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku televise valdkonnas jms) määrab põhiseadus; · tähtsaimad õigusaktid - Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, tsiviilseadustiku ........... Tsiviilprotsessiõigus:
kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).
pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus.
See on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid; ühe riigi sunninormide kogumik. 3 Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Õigus on terviklik nähtus ning seega ei saa alahinanta ühtki tema järgnevat osist, kuigi just normid kujutavad endast õiguse tuuma. Lääneliku õiguse struktuuri kindlad elemendid on: Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks Normide autoriteetne allikas Normide kajastumine inimeste käitumises Norme tagavad organid ja nende töö
Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt: Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, äriseadustik,) Tsiviilprotsessiõigus - reguleerib kohtu organite ja protsessi osalist etegevust kodanike õiguste kaitsmisel ja kodanike vaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessi normid määravad kindlaks ka kohtuorganite õigused
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3
üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik- õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik: kriminaalõigus, protsessiõigus, riigiõigus
asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavad ühendused, võrgustikud ja institutsioonid. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Defineeri poliitika, poliitik, politoloog. Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna. Politoloogid on teadlased, kes tegelevad politoloogiaga. Poliitikateadus e politoloogia on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete
mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon (allumine). Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. 2 Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest 1)huviteooria avalik õigus lähtub ühiskonna e avalikust huvist, eraõigus üksikisiku huvist (kasust) 2)subjektiteooria avalik õigus: vähemalt üks subjektidest peab olema riik, eraõigusel on mõlemad subjektid eraõiguslikud isikud 3)alluvusteooria avaliku õiguse puhul on üks subjekt teisele õiguslikult allutatud, eraõiguses on mõlemad subjektid õiguslikult võrdses seisus. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse 1)avalik õigus riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus 2)eraõigus tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus)
iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus
Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6
ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. (Pawlowski, H.-M. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt., 2005, lk 19.) Õiguse arengus eristatakse kolme ajaloolist arengujärku: 1. Tavaõigus – õigus kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. 2. Kohtutavaõigus – õiguseks kujunes see osa tavadest, mida kohus tunnistas õiguslikult siduvana ja mida kohus võttis aluseks küsimuste otsustamisel. 3
suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus.
malelaual. Lääneriigid lükkasid tagasi Stalini palve anda Leedu NSV-le lisaks ka Ukraina NSV-le ja Valgevene NSV-le ÜRO täisliikme staatus. 9 Baltimaade eripära NSV Liidus NSVLi kriisi ja lagunemise seisukohast on keskuse (Moskva) ja Balti riikide (Leedu, Läti ja Eesti) suhetel iseseisev ja paljuski eriline tähendus. Erinevalt teistest NSV Liidu subjektidest, s.o Ukrainast, Valgevenest, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia vabariikidest, liitus Baltikum liiduriigiga võrdlemisi hilja, kui kõik riigikorralduse põhiprintsiibid, sh keskuse ja ääremaade suhete mehhanismid, olid juba kujunenud. Samal ajal oli Balti regioonil mitmeid erisusi, mis ei lubanud keskvõimul Leedule, Lätile ja Eestile mehaaniliselt laiendada juhtimispõhimõtteid, mis olid kasutusel n-ö vanades vabariikides. Kuigi Moskval oli erineva majanduskorra ja kultuuritraditsiooniga
võimaldavast tulust RIIKLIK POLIITIKA VV 17.01.2008.a. istungi protokolli p.20 heaks kiidetud Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 sätestab eesmärkidena Muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks Arendada eluasemefond kvaliteetseks, energiatõhusaks ja jätkusuutlikuks Tagada eluasemepiirkondade mitmekesisus, tasakaalustatud säästev areng. Arengukava esimese eesmärgi all nimetatakse juba pikka loetelu subjektidest, kes eluasemeturul riigi sekkumist vajavad: paljulapselised pered, noored pered ja noored spetsialistid, vanemliku hoolitsuseta lapsed ja vanemliku hoolitsuseta noored, puuetega inimesed, eakad, üliõpilased, vanglast vabanenud isikud ja kriminaalhooldusalused, kohalikud omavalitsused.Hetkel MKM-s koostamisel uus OOTUSED UUE ELURUUMI JA NAABRUSKONNA SUHTES Uus eluase Väga oluline Küllalt oluline Ei ole eriti oluline Ei ole üldse oluline
Konformsus püsikalduvus alluda sotsiaalsetele standarditele. Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena kujunenud tegelikkust, mis võrmid inimeste taju ja käitumist. Aschi eksperiment: eksperimendi käigus, mis kujutas endast joonte pikkuste hindamist, paigutati eksperimendi subjektide hulka eksperimendi läbiviija kaastöötajad, kes andsid teadlikult valesid vastuseid. Eksperimendi subjektidest kolm neljandikku mugandusid ja andsid selle tulemusele vähemalt ühel juhul vale vastuse. Vaid üks neljandik jäi truuks oma instinktidele. Sellest eksperimendist kolm faktorit, mis kujundavad konformsust: 1)inimestel on kombeks vähemuses olles moonutada oma taju nii, et väheneks ebakindlus ja inimene saaks end tunda mugavamalt. 2)grupipoolsel survel on kombeks mõjutada hinnanguid niiviisi, et iga inimene hakkab olukorras, kud grupi seisukohad on erinevad
pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus
üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus ·Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid ·HUVITEOORIA ·Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist ·Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) ·SUBJEKTITEOORIA ·Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. ·Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ·ALLUVUSTEOORIA- ·Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). ·Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). õigusharud ·Riigiõigus ·Haldusõigus ·Karistusõigus ·Tööõigus ·Tsiviilõigus ·Majandusõigus ·Protsessiõigus Õiguse allikad
5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. KPÕ üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga kriminaalmenetluse seadustikus. Reguleerimismeetod autoritaarne. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatioon, riik), aga ka mitte mõningaid mittevaralisi isklikke suhteid (nt autorsust). Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suurimaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted määrab
reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õigust eraõigusest- HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu mis kuuluvad eraõigusesse ja 3 avalikku õigusesse (uuri õigsust)Eraõigusesse- tsiviilõigus, majandusõigus, haldusõigus
3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust finantssuhetes. 4. Karistusõigus on õigusharuna suunatud võitluse süütegude vastu, rakendab karistusi süütegude toimepanijate suhtes. 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. 7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. 8. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja peresuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste
lähtub riigist kui institutsioonist 1. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Tänapäeva arusaam õigusest kujutab endast eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest e õiguse subjektidest - Õigusteadlased ei ole ühisel seisukohal selles, kuskohast on pärit sõna "õigus". - Eesti keeles on sõnal "õigus" traditsiooniline, millegi parema, sirgejoonelisema tähendus. - Üks esimesi õiguse tähistusi, mis üldise tunnustuse leidis on pärit rooma juristilt Celsuselt, kes on öelnud, et "ius est ars boni et aequi" - ehk õigus on headuse ja õigluse kunst, mis on sisse kantud ka Keiser
piirkonda. 21. Protseduur (procedure)- tegevus, mis viiakse läbi kindlas järjekorras, kindlatel eesmärkidel, mille lõpptulemus on enamjaolt koguaeg sama. 22. Reegel (rule)- Kindlad nõudmised, mille täitmist tahetakse/soovitakse. Mida tuleb järgida. 23. Poliitika (policy)- on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. 24. Eesmärk (objective)- on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse. Ehk eesmärk kujutab endast mingit kindlat lõpptulemust, mida tahetakse saavutada. Eesmärk on seisund, mitte tegevus. 25. Väliskeskkonna jälgimine (environmental scanning)- Turu olukorra jälgimine, mida oodatakse ja tahetakse. Et olla kursis turul toimuvaga. 26
kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise kohta, maksude sissenõudmise korda. Põhiseadus ja eelarveseadused, autoritaarne, avalik õigus. 4) Karistusõigus – suunatud võitlusele süütegude vastu. Näitab ära ka keelatud teod. 5) Kriminaalprotsessi õigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6) Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka näiteks autorsust. Kasutab autonoomaset meetodit. 7) Tsiviilprotsessiõigus – reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel. 8) Perekonnaõigus 9) Tööõigus 10) Rahvusvaheline õigus 23. Õigusperekonnad. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil
17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis. 18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. 19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses. 20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule. 13. Poliitiline süsteem Eestis Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Enamasti peetakse poliitikast rääkides silmas riike või riikidevahelisi suhteid mõjutavate otsuste tegemist, milles osalevad poliitikud ja parteid. Poliitika tähendab siiski ka muude sotsiaalsete gruppide, sealhulgas ettevõtete ja organisatsioonide vahelisi ja siseseid võimusuhteid puudutavaid otsusi. Kuigi algselt on poliitikat seostatud
saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseemiseks. Tänapäevane arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Teiste sõnadega on õigus normatiivne (siduv) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotudd inimkäitumise õiguslikult relevatse osaga. Seepärast on õiguse tunnetamiseks vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisneb õiguse ja ühiskonna vahel. 5 Õigus ei saa olla ja ei ole indiviidide ja nende grupeeringute otsuste niiöelda paljas tulemus. Peaks selge olema, et õigus ei eksisteeri sellepärast, et parlamentidel oleks tööd. Õigus on
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3
keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Omakorda näitab ta, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Traditsiooniliselt eristatakse kahte erivormi: unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik e. lihtriik ühtne riik, mis ei koosne riiklikest moodustistest, vaid haldusterritoriaalsetest üksustest. Föderatsioon e. liitriik üksikutest osadest koosnev riik. Koosneb osariikidest (föderatsiooni subjektidest), mis on ise riiklikud moodustised. Föderatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus, mis ei vaja keskvõimupoolset heakskiitu. Föderatsiooni subjektidel võib olla ka oma kohtusüsteem ning oma kodakondsus. Föderatsiooni subjektide ja föderatsiooni pädevused on piiritletud föderatsiooni põhiseaduses. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt ning eristatakse lepingulisi ja konstitutsioonilisi föderatsioone. Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute
Vastus: Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. *HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 avalikku kuuluvat õigusharu –kirikuõigus, haldusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus;
realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SISU Tsiviilõigusliku suhte subjektid (isikud) Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. (varaliste suhete pinnal tekivad tsiviilõiguslikud suhted) Tsiviilõiguses võib õigussuhte
kaugemale minna. Mida rohkem tegelased end kõrvalt jälgivad ja oma käitumist mõtestavad, seda enam on nende olemine tahtlikust enesekaemusest häiritud kuni olukorrani, kus reflekteeritakse 11 omaenda refleksiooni ning seetõttu järjest enam iseendast kaugenetakse. Neid kummitab iseendast võõrandumine, nad lahustuvad enesekaemustes -- neist kui tegevuse subjektidest saavad refleksiooni objektid. Objekti ja subjekti samastamine on aga üldiselt iseloomulik subjektiivsele, introspektiivsele kujutamismeetodile. Sellest mõtlemiskriisist üritab autor mõnevõrra väljapääsu leida «Kalevipoja mälestustes» ning veelgi enam hilisemas näidendis «Püha Susanna», mille peategelane ei kuulu enam mõtlemis, vaid olemistüüpi. Vetemaa loomingulise mõtte liikumisi silmas pidades võime temas näha ka ta
Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest omadustest või sotsiaalsest staatusest. Legaalse domineerimise puhtaimaks näiteks on bürokraatia. 90. Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina? Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. 91. Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? Totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased.
Legaalse domineerimise puhtaimaks näiteks on bürokraatia. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 12 Sotsioloogia alused Liina Käär 98. Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina? protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. 99. Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? (demokraatia vs totalitarism) - Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid?
kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrge kvalifiktaisooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid õigusnormide määratlemisel Loetelust pole ammendav, puuduvad nt riikide ühepoolsed aktid ja rahv.-vah. organisatsioonide nii siduvad kui ka mittesiduvad otsused jms. Kehtivusulatuse alused jagatakse rahv.-vah. õiguse allikad: üldised allikad tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte, partikulaarsed allikad rahv.-vah. lepingud ja rahv.-vah. organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtuse alusel jagunevad need: põhiallikad tavad ja lepingud, lisaallikad õiguse üldpõhimõtted (vahel peetakse ka põhiallikaks), rahv.-vah. organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteadlaste arvamus.
sanktsiooniks, kusjuures dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda, sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võetakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. 25 Õigussuhe. (Slaid 10) Õigussuhe koosneb kolmest elemendist: subjektidest, objektidest ja sisust. Sisu. Õigussuhe on tüüpiline inimkäitumise akt. Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne. Õigussuhtes leiavad antud abstraktsest faktilisest koosseisust tulenevad õiguslikud tagajärjed oma konkreetse väljenduse. Sellest tuleb aru saada nii, et õigussuhtes osalevad isikud realiseerivad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi, mis on teine õigussuhet iseloomustav tunnus.
valitsusjuht on peaminister 4. Riigi korraldamise vormid · Unitaarriik ühtne riik, mis ei koosne riiklikest moodustistest, vaid haldusterritoriaalsetest üksustest. (Unitaarriigi koosseisus võib küll olla ka autonoomseid riiklikke moodustusi Krimm Ukrainas). · Föderatsioon liitriik. Koosneb osariikidest (föderatsiooni subjektidest), mis on ise riiklikud moodustised. Föderatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus, mis ei vaja keskvõimu poolset heakskiitu. Neil on oma parlament, mis võtab vastu kohalikke seadusi, samuti täitevvõimu teostav valitsus. Föderatsiooni subjektidel võib olla ka oma kohtusüsteem ning oma kodakondsus 5. Riigi õiguse mõiste ja allikad 35
valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest omadustest või sotsiaalsest staatusest. Legaalse domineerimise puhtaimaks näiteks on bürokraatia. 122.Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina? Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. 123.Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? Totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased.
subjektispetsiifiline tõendus. Induktiivne järeldus: 1) Konkreetsed teksti määrangud ja viited. 2) Vastuvõtjad kalduvad üldistama lauseobjektide põhjal. 3) Tulemuseks on abstraktsed üldistused. Deduktiivne järldus: 1) Abstraktsed tekstimäärangud ja viited. 2) Vastuvõtjad kalduvad üldistama lausesubjektide põhjal. 3) Tulemuseks on konkreetsed üldistused. Manifestsed verbid - (nt tegema) loovad kujutluse väiksemast hulgast subjektidest, kes on ametis antud tegevuse või toiminguga. Subjektiivsed verbid - (nt tundma) lasevad mõista, et tegemist on suurema hulga subjektidega, kelle kohta väide käib. - Genereerimisefekti mõju - mõju, milles enda loodud teavet või tõdemusi mäletatakse paremini kui passiivselt vstu võetut. 18 Võrdlev reklaam on sõnum, mis (Wilkie, Farrise): 1) Võrdleb kahte või enamat spetsiifiliselt nimetatud või äratuntavalt esitatud samasse
tsiviilõiguseks) asjaõigust, tsiviilõiguse üldosa, maaõigust, võlaõigust, perekonnaõigust, pärimisõigust, tsiviilkohtumenetlust (sh. täitevmenetlust) ning tööõigust. Avalik õigus see tähendab nii riigi-, finants-, haldus-, halduskohtumenetlus-, kriminaal, kriminaalmenetlusõigust kui ka rahvusvahelist õigust. Suurim põhimõtteline erinevus era-ja avaliku õiguse vahel seisneb selles, et ühes on poolteks 2 tsiviilobjekti; teises peab vähemalt üks subjektidest olema avalik-õiguslik institutsioon (Näiteks riik, kohalik omavalitsus vms.) Võib märkida, et eraõiguslikes suhetes on Pooled võrdsemad, kui avalik-õiguslikes suhetes, kus valdavalt on õigustatud Pooleks võimu valdaja.Nimetatud õigusharude vaheline ebavõrdsus avaldub ka nende struktuurielementides. Kui avalik-õiguslikes suhetes esinevad subjektid, juriidiline kohustus ja objekt, siis eraõiguslikes suhetes võib loetletud elementide kõrval täheldada ka subjektiivse õiguse
Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt: Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, äriseadustik,) Tsiviilprotsessiõigus - reguleerib kohtu organite ja protsessi osalist etegevust kodanike õiguste kaitsmisel ja kodanike vaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessi normid määravad kindlaks ka kohtuorganite õigused
abistavaid õigusnormide määratlemisel Loetelust pole ammendav, puuduvad nt riikide ühepoolsed aktid ja rahv.-vah. organisatsioonide nii siduvad kui ka mittesiduvad otsused jms. Kehtivusulatuse alusel jagatakse rahv.-vah. õiguse allikad: 9 üldised allikad – tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte, partikulaarsed allikad – rahv.-vah. lepingud ja rahv.-vah. organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtuse alusel jagunevad need: põhiallikad – tavad ja lepingud, lisaallikad – õiguse üldpõhimõtted (vahel peetakse ka põhiallikaks), rahv.-vah. organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteadlaste arvamus. § 2
annaabi.ee 
