mida sotsiaaldemokraatlikud parteid hakkasid kasutama 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil. Populaarsemad ideed: võrdsed võimalused; ettevõtlikkus; õigused koos vastutusega; rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel. Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm: tööhõive maksimeerimine, avalike kulude kokkuhoid, suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus). 3. Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised a) Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Programm lähtub üldisest ja igaühe vabadusest ning püüdleb arengule, stabiilsusele ja heaolule. Selle saavutamise teeks on ennekõike vabal eneseteostusel, vabal ettevõtlusel ning omandi kaitsel rajanev majandusareng. Ainult tugev majandus
KT 1. a) Poliitika -On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke. - Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt
Sooline rõhumine tuleb iseenesest mitte ainult klassidest ja majandusest. Naised täidavad 4 funktisooni: 1) Tööjõu taastootjad 2) Laste sotsialiseerujad 3) Seksuaalobjektid 4) Kaupade tootjad Naised tuleb vabastada kõikidest neist funktsioonidest, alles siis tekib võrdsus. 14 Poliitika kujundamise protsessi iseloomustavad omadused 1) Raske määratleda algust ja lõppu- sest väga harva alustatakse „puhtalt lehelt“. Tihti toimub üleminek ühest protsessist teise märkamatult, mis omakorda raskendab hilisemat hindamist. Reeglina on praegusel hetkel ellurakendatav poliitika kümnete eelnevate otsuste lõpptulemus. Poliitika kujuneb harva sõltumatuna juba minevikus langetatud valikutest. Anderson on
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu
Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristotelese käsituses terviku, mille käsitlemist ta nimetas ,,praktiliseks filosoofiaks". Nikolo Machiavelli (1469 1527) Lahutas poliitikast eetilise ja religioosse aspekti. Nihutas poliitika keskpunkti võimu ja riigi. Sestpeale muutus poliitika keskseks probleemiks võimu saamine ja hoidmine. Poliitika teaduslikku uurimist hakati nimetama riigiteaduseks. Anglosaksi ja romaani kultuuri piirkonnas levis avaram poliitikakäsitus. See pööras tähelepanu riigile,
During Golf Break in Calif. Retrieved from: http://www.nbcnews.com/news/us- news/obama-signs-bill-raising-debt-ceiling-during-golf-break-calif-n31381 Täitevvõim: president, tema võimupiirid, valitsuskabinet ning presidendi administratsioon Ameerika Ühendriikides kehtib presidentaalne süsteem. Peamised presidentalismi tunnused on järgmised: president valitakse rahva poolt kindlaks ametiajaks; president on täidesaatva võimu pea; president on riigi tähtsaim välis-ja siseasjade poliitika kujundaja ning parlamendil on võimetus presidenti tagandada (Jakobson, Kalev, Lumi, Ruutsoo, Saarts, Sootla, Toots ja Vetik, 2011, lk. 384-385). Kui parlamentaarses süsteemis on valitsuse juhiks peaminister, siis USAs kui presidentaalse süsteemiga riigis on valitsuse juhiks president ning ta määratakse ametisse põhiseadusega ettenähtud neljaks aastaks. Üldjuhul ei ole parlamendil võimalik sundida presidenti tagasi astuma, kuid see on võimalik juhul, kui president mõistetakse süüdi
Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu Mitme järguline protsess Ühiskondlik Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
7 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid