Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Politoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised mured on Eestis demokraatiaga?
Mis on poliitika?
Poliitika mõiste pärineb kreeka keelest polis , mis tähendas linna, riik aga samuti linna - või riig asjaajamist. Poliitika on inimtegevuse valdkond , mille raames toimub ajaajamise kordineerimine, juhtimine ja kontroll. Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni, mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhtes kehtivad reeglid.
Poliitiliste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid nagu näiteks erinevad parteid, organisatsioonid, üksikisikud, huvigrupid. Poliitilise tegevuse tulemusel saavad subjektid võimule riigis ja omavad mõjuvõimu ühiskonnas.
Vajadus poliitika järele tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte. Poliitiliste ostuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe, mis eelab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel.
Millist rolli mängib Euroopa Liit Eesti arengus ning millised on probleemid Euroopa Liidu ja Eesti vahel.
Eesti Vabariik liitus Euroopa Liiduga 1.mail 2004 aastal. Eesti liitumine Euroopa Liiduga on toonud kaasa palju võimalus ning erinevaid rahalisi toetusi, mis on aidanud Eestil investeerida infrastruktuuri, põllumajandusse, kultuuri, turismi ja haridusse.
Olles Euroopa Liidu liige võttis Eesti kasutusele ühise valuuta euro. Kroonilt eurole üleminek toimus 1.jaanuaril 2011. Ühisele valuutale üleminek litsustab väliskapitali põhiseid investeeringuid Eesti majandusse, lihtsustab reisimist Euroopas ning muuda Eesti euroopalikumaks.
Probleemiks võib nimetada selle, et Eesti kodanikud ei ole nii avatud ning ei võta uuendusi nii kergelt vastu kui teiste riikide kodanikud, kes on juba aastakümneid kuulunud Euroopa Liitu. Ning kindlasti kas see, et Eesti arengutase ei ole nii kõrge kui teistes Euroopa riikides ja Eesti ole võimaline panustama nii palju Euroopa Liitu rahaliselt, kui teised Euroopa Liidu liikmesriigid.
Millised mured on Eestis demokraatiaga?
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus seaduse ülimuslikus ning inim – ja kodanikuõiguste austamine. Kus rahvas teostab võimu konsensuses,otsese demokraatia kaudu või esindusdemokraatia kaudu. Eestis valitseb esindusdemokraatia, kus rahva poolt vaitud esindaja teostab võimu. Rahva poolt esindaja esindab rahva huve parlamendis ning seisab nende eest.
Hetkel Eesti on olukord kus paljud inimesed ei usalda enam enda esindajad, kelle nad valisid kuna paljud esindajad on kuritarvitanud rahva usaldust. Eesti demokraatliku riigina ei ole väga tugev võrreldes teiste riikidega nagu näiteks Rootsi , Suurbritannia .
Ma arvan, et Eesti Vabariik oli 1920 -1933.aastal rohkem demokraatlik riik kui praegu. Kuna sel hetkel, seisti rohkem ühtse Eesti heaks kui praegu. Ning oli soov saavutada midagi koos, mitte nagu hetkel kus enamus poliitikuid seisavad vaid iseenda eest, mitte oma riigi ega rahva.
Politoloogia #1 Politoloogia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maasikas93 Õppematerjali autor
Mis on politoloogia?Millist rolli mängib Euroopa Liit Eesti arengus ning millised on probleemid Euroopa Liidu ja Eesti vahel.Millised mured on Eestis demokraatiaga?

Sarnased õppematerjalid

Eksami kordamisküsimused vastused
6
docx

Eksami kordamisküsimused+vastuse d

1)Mis peab riigil olema, et olla riik? 1.Territoorium (meri-, maa- ja õhuruum) 2.Kodanikkond 3. Kehtiv riigivõim (suvenäärsus, eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on mõeldav kasutada vaid mingi piirini, sest esindusorganis on kohtade arv füüsiliselt piiratud ruumi mõõtmetega. Piiri fikseerib valimiskünnis. Enamik maailma demokraatlikest riikidest kasutab seda meetodit, ka Eesti. Sellel on kaks põhilist modifikatsiooni: partei nimekirjade meeto

Politoloogia
Demokraatia referaat
16
docx

Demokraatia referaat

SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3.DEMOK

Ühiskond
Demokraatia
32
doc

Demokraatia

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism

Ühiskond
demokraatia AnnaAbi
16
doc

demokraatia AnnaAbi

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism

9. klassi ühiskond
Ühiskonna kordamisküsimused-demokraatlik ühiskond
14
docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND  Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga  Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik  Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa  Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises  Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate  Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.  Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019
26
docx

Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019

Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või

Ühiskonnaõpetus
ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) ­ kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omas

Ühiskond
Ühiskonna eksami konspekt
20
doc

Ühiskonna eksami konspekt

NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid

Kodanikuõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun