08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on
subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine ise: enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda, omaenese ~ omaenda verbi laiend: Poiss tagus endale rusikaga vastu rinda. nimisõna täiend:Sa võta oma asjad kaasa, kui minema hakkad. lisand: Ise ta ütles, et see asi teda ei huvita. Vastastikused asesõnad retsiprookpronoomenid näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega üksteise, teineteise Näis, et kõik need inimesed on üksteisega kuidagi seotud. Jüri ja Jaan vaatasid teineteisele ~ üksteisele kohkunult otsa. Näitavad asesõnad demonstratiivpronoomenid viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele see, too, sama, seesama, toosama, teine, muu niisugune, samasugune, niisamasugune, selline, seesugune, säärane, säherdune, taoline, selletaoline
b) sekundaarseteks (derivatiivne, tuletatud) Originaarsed rahvusvahelise õiguse subjektid on riigid. Nad loovad ennast ise. Klassikalise rahvusvahelise õiguse järgi saidki rahvusvahelise õigsuse subjektideks olla vaid riigid. Sekundaarsed rahvusvahelise õiguse subjektideks on näiteks rahvusvahelised organisatsioonid, mis on asutatud teiste rahvusvahelise õiguse subjektide poolt. Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine lähtudes suhetest teiste subjektidega Olenevalt sellest, milline on subjekti õigusvõime suhetes teiste rahvusvaheliste subjektidega, võib nad jagada kaheks: a) üldised – omavad rahvusvahelist õigusvõimet suhetes kõigi teiste rahvusvahelise õiguse subjektidega b) partikulaarsed – omavad rahvusvahelist õigusvõimet vaid suhetes teatud rahvusvahelise õiguse subjektidega Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine organisatsiooni vormist lähtuvalt
Aga õigusnorm on reeglite kogum mille on kehtestanud riik ( või õhusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel) 3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. V: Õigusnorm on reeglite kogum, mille on kehtestanud riik. Või õigusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel. V: Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist omavahelises suhtluses ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond, riik, kollektiiv) V: Sotsiaalse normi põhiliigid on moraalnormid, korporatiivsed normid, tava, religioossed normid, välise kultuuri e. kombestiku normid, õigusnormid. 4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. V: Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi üksikisiku vahelisi suhteid.
nii kunstiteoste kui ka seaduste tõlgendamisel toimuvaid sisemisi protsesse ühtselt aluselt. Dilthey mõistmis- ja tunnetusteooria keskseks lähtepunktiks võib pidada sisemise ja välise kogemuse eristamist. Väline kogemus põhineb meie tajudel, mis informeerivad meid tegelikkuses toimuvast, sisemine aga meie psüühilistel protsessidel. Välise ja sisemise kogemuse koosmõjul muutub võimalikuks ka teise inimese mõistmine. Mõistmise abil luuakse suhe teiste subjektidega ja nende kaudu tähenduslike institutsioonidega. Meie tegutsemine algab teise isiku mõistmisest. Suures osas on inimlik õnn tegelikult võõrastele hingeelamustele kaasatundmises. Kogu filoloogiline ja ajalooline teadus on rajatud eeldusele, et on võimalik seda üksiku indiviidi kaasmõistmist objektiviseerida. See eeldus lubab kaasaegsel inimesel kogu minevikku kaasaegsena tunnetada, minevikukultuurist osa saada. Tõlgendamise aluseks on
4. Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Mis on õigusharu õigusharu on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Milline norm on sotsiaalne norm sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid - moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu normid, välise kultuuri normid ja õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja
tehing on tehtud või keerulisemas vormis. Lepingu kirjalik vorm võib olla kas notariaalselt tõestatud või lihtkirjalik. Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad tehingu osapooled. Kirjaliku tehinguga võrdsustatakse poolte kirjavahetus. Seaduses ette nähtud kohustusliku lihtkirjaliku või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing tühine koos kõigi tagajärgedega. 17. esindamine Täis- ja usaldusühingu suhtlemine subjektidega väljaspool ühingut e. Kolmandate isikutega toimub ühingus esindamise kaudu. 18. esinduse liigid Ühis esindus, usaldusosanik, prokurist, 19. tööleping Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja kohustub maksma töö eest tasu ning kindlustama kollektiivlepingutega töötingimused. 20. eraõiguslik juriidiline isik
5.Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6.Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 5. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud. See kehtestatakse riigi poolt kindlas korras selleks pädeva institutsiooni poolt ning tagatase riigi sunniga. 6. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond,riik,kollektiiv) 7. Õigusnormi loogiline struktuur seisneb selles, et kuna õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis peab adressaadini jõudma tema teadvuse kaudu, siis peab see käitumisreegel vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks määrama: 1.tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2.subjektile lubatud,keelatud või kohustatud käitumise 3.normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon) 8
harjumustele) 2)Õigusteadus (juristide arvamus) (ajalooperioodil 2-3 sajand, vanas roomas, kus silmapaistval juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi , mis olid kohtunikele kohustuslikud) 3)Kohtu ja halduskohtupretsedent 4)leping (õigusallikas e . õigusvorm, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslike vahekordi teiste subjektidega) näiteks :rahvusvahelised paktid 5) normatiivakt ehk õigustloov akt (akt mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisel) Tava erinevus õigusnormist- Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu . Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3.
planeerides. Tootmislogistikal on alljärgnevaid printsiipe: Loobumine liigsetest varudest (JIT süsteemide puhul üldse varudest) Tootmistsükli ajakulu vähendamine Loobumine detailide valmistamisest, mille järele ei ole püsivat ja suurt nõudlust Ebaratsionaalsuse vähendamine Vigade ja praagi vähendamine Koostöö arendamine eesmärke mõjutavate organisatsiooni väliste subjektidega (tarnijad, vahendajad) Kvalitatiivse ja kvantitatiivse paindlikkuse järjepidev tõstmine Tootmismaterjal läbib teel materjalist valmistooteks mitu etappi. Need on küllaltki standardsed toimingud: materjali vastuvõtt materjali ladustamine materjali komplekteerimine tootmiseks toote valmistamine valmistoodete pakkimine toote saatmine klientidele. Tootmisettevõtte põhiprotsess on toote valmistamine.
SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 5. Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid./// on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega./// Moraalinormid, Korporatiivsed normid, Tava, Religioossed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, Õigusnormid. 6. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline
4. Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse. Sotsiaalne norm – üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme liigitatakse: Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel
õigusharudesse liigitamine Toimub õigusliku reguleerimise objekti ja meetodi abil: Objekt: teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted jne) Meetod: Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks Sotsiaalne norm. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel.
Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on üldise iseloomuga, kohustuslik käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras vajaliku institutsiooni poolt ning tagatakse riigi sunniga. On kujunenud ajalooliselt. Institutsioonide kaupa jagatud. (Sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte osapooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
- teenuste kasutamise kaudu - mõnel muul sarnasel viisil 18. Ettevõte Mõistet ettevõte kasutatakse seaduses objekti tähenduses, s.t. ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste eristamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones subjektidega, seega ettevõtjatega, mitte aga objektidega (ettevõtjatega). 19. Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga, see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi ÄS alusel, selle põhilised tunnused on: - äriregistreid peetakse maakohtute juures
(CERN)). (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) Võrgustikuteooria väidab, et ettevõtted on harva võimelised eraldatuna innovatsiooni tegema (Chesbrough, 2003; Powell, 1990; Rosenbloom, Spencer, 1996; Roberts, Liu, 2001). Ettevõtetevahelise koostöö kasulikkus seisneb eelkõige ressursside baasi ja kompetentsi laiendamises. Seega võib järeldada, et ettevõtte innovatsioonivõime paraneb laiema teadmiste baasi, kulude ja riski jagamisel, mis toimub koostöös teiste subjektidega (näiteks tarnijate, klientide, konkurentide, ülikoolide jt koostööpartneritega). (Arengufond, 2012) Koostööpartnerite väärtustamise muster peegeldab ka olulisemate teadmusallikate mustrit. Kõige väärtuslikumaks hindavad ettevõtted viimastel aastatel kontsernisisest uuenduskoostööd (31,7%). Viimase kahe innovatsiooniuuringu tulemused näitavad
Saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele kohustusliku jõu järmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Sellisel juhul varustatakse kohtu- või haldusorgan õigustloova pädevusega. Leping. Ta on õigusvorm, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt. Rahvusvahelised lepingud (paktid, konventsioonid), millest juhinduvad ka teised subjektid. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Normatiivakt ehk õigustloov akt. Paljudes riikides ainuke õiguse vorm. Ta on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiifilise väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid 4.3. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ÜLDTUNNUSTATUD PÕHIMÕTTED JA
tõttu. 3.Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. SN on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega:1.Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted;1.Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. 4. Avalik õigus(rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus) ja eraõigus(perekonnaõigus,
Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. 4. Mis on õigusharu. Milline norm on sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel.
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon.
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid.
b) sekundaarseteks (derivatiivne, tuletatud) Originaarsed rahvusvahelise õiguse subjektid on riigid. Nad loovad ennast ise. Klassikalise rahvusvahelise õiguse järgi saidki rahvusvahelise õigsuse subjektideks olla vaid riigid. Sekundaarsed rahvusvahelise õiguse subjektideks on näiteks rahvusvahelised organisatsioonid, mis on asutatud teiste rahvusvahelise õiguse subjektide poolt. Olenevalt sellest, milline on subjekti õigusvõime suhetes teiste rahvusvaheliste subjektidega, võib nad jagada kaheks: a) üldised (omavad rahvusvahelist õigusvõimet suhetes kõigi teiste rahvusvahelise õiguse subjektidega) ja b) partikulaarsed (omavad rahvusvahelist õigusvõimet vaid suhetes teatud rahvusvahelise õiguse subjektidega). Liigitamisel organisatsiooni vormist lähtuvalt võib tegemist olla kas: a) riiklike (valitsustevaheliste) või b) mitteriiklike (mittevalitsustevaheliste, valitsusväliste) rahvusvahelise õiguse subjektidega.
Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. 4. Mis on õigusharu. Milline norm on sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel.
suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse. 3. Milline norm on sotsiaalnorm? Sotsiaalne norm – üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 4. millised on sotsiaalse nomri põhiliigid? Sotsiaalseid norme võib laias laastus jagada kahte rühma Õigusnormid Õigusvälised normid (tava, moraali, korporatsiooni, religiooni jne) Sotsiaalseid norme liigitatakse: Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne
kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul. SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Sotsiaalne norm-on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalsete normide põhiliigid- Moraalinormid, Korporatiivsed normid, Religioossed normid, Tava, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, Õigusnormid. Avalik õigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest:
4. Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
Formaalselt määratletud reegel. Õn-e võib liigitada: Subjekti järgi Reguleerimisobjekti järgi Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Ettekirjutuse iseloomu järgi Täiendava funktsiooni järgi Vastavalt regulatsiooni viisile Sotsiaalne norm. Üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mimtesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalsete normide põhiliigid. Moraalinormid Korporatiivsed normid Tava Religiooninormid Välise kultuuri normid 4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õn-e, mis reguleerivad
õ-si ja kohustusi. Õigussubjektsus ei eelda teovõimet. Teovõime jaguneb: Võime osaleda rv-s suhtlemises oma tahteavalduste kaudu. Võime olla rv õ-se vastaste tegude subjektiks või objektiks. Võime olla hagejaks ja kostjaks rv-te õigusmõistmise instantside ees. Liigitamine lähtuvalt tekkepõhjustest: Originaarsed (algne): riigid; loovad end ise. Sekundaarsed (tuletatud): rv organisats. Liigitamine lähtuvalt suhetest teiste subjektidega: Üldised: omavad rv-st õigusvõimet suhetes kõigi teiste rv-se õ-se subjektidega. Partikulaarsed: … vaid suhetes teatud rv õ-se subjektidega. Liigitamine lähtuvalt organisats vormist: Riiklikud (valitsustevahelised) Mitteriiklikud rv õ-se subjektid. Riik kui rv õ-se subjekt Klassikalise rv-se õ-se periood oli riikide valitsemise aeg. Subjektsus kõige laiemalt ja kauem tunn. Rv-sed organisats kui rv-se õ-se subjektid
Reguleerimismehhanismid: riik, partei, ühing, töökollektiiv jne. Ühiskonna juhtimise praktikas on normatiivne ja kasuaalne reguleerimine ühitatud ja üldine norm annab selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist(diskretsionaarset otsustamist). Nt. Vangistusanktsioon 5-12 aastat. Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtelmises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega(ühiskjonnaga, riigiga, kollektiiviga): 1) Moraalinormid - kõlbluspõhimõtted 2) Korporatiivned normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks. Need on kirjas dokumentides ja on kohustuslikud liikmeskonnale. Nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. 3) Tavad ja traditsioonid 4) Religioosed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete
kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele järgmiste samasisuliste asjade lahendamise kohustusliku jõu. Kohus/haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega. Leping - kokkulepe, kohustuslik vaid osapooltele. Õigusvorm vaid siis kui ta määrab kindlaks poolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Normatiivakt ehk õigustloov akt – riigi poolt kehtestatud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Normatiivakt on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Euroopa Liidu õigusaktid 2) Õigustloov akt ja õigust rakendav akt.
uus otsus, võrdse kohtlemise põhimõte ei ole tagatud. Normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutab sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsuse ning vähendab juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Kuid ta ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. 3.Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (riigiga, kollektiiviga jne). 4.Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Õigusnormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, tavad ja traditsioonid, regigiooninormid, välise kultuuri normid. 5.Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Õigusnorm lähtub riigist, ta täitmine tagatakse riigi sunniga, ta on üldkohustuslik käitumisreegel, ta annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, ta on formaalselt
liikumist ning ilma neid ühtlustamata pole võimalik saavutada mingit majanduslikult ühtset ruumi (Sealsamas : 17). Eestis on tõenäoliselt problemaatiline kohalik müügimaks, mis osaliselt vastab käibemaksu iseloomule. KoMS- is sätestatud müügimaks omab nö brutokäibemaksu tunnuseid. Tegemist on üldise maksuga, sest maksustatakse kõiki kaupu ja teenuseid. Maks määratakse proportsionaalselt kauba hinnaga ja maks ei ole piiratud teatud kaupade või teenustega, vaid teatud subjektidega, mis peaks tagama selle, et maksustatakse ainult jaekaubandust (KoMS §§ 8 lg 2). Samas peab silmas pidama seda, et kohalik müügimaks võib tekitada kumuleerumise, sest müügil võidakse maksustada ka selliseid kaupu, mida hiljem kasutatakse ettevõtluses ja mida edasi müüakse. Samuti tekib probleem siis, kui maksustatud kaup lõppkokkuvõttes eksporditakse või viiakse teise liikmesriiki. Võimalik on olukord, kus kaupu müüakse edasi erinevate äriühingute
samasisuliste asjade lahendamise kohustusliku jõu. Kohus/haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega. Tnp õigusvormina kasutusel anglo- ameerika õiguses. · Leping kokkulepe, kohustuslik vaid osapooltele. Õigusvorm vaid siis kui ta määrab kindlaks poolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt rahvusvahelised lepingud, millest juhinduvad ka teised subjektid. Ka tööõiguslikud kollektiivlepingud. · Normatiivakt ehk õigustloov akt levinuim, õigusvorm. Riigi poolt kehtestatud, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. · Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid: 1945 ÜRO
käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. 3. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 4. Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraali normid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega.
mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele; teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu on ta käsitletav õigusvormina; leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (rahvusvahelised lepingud) normatiivakt ehk õigustloov akt – tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm; normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid; neid akte võtavad vastu erinevad riigiorganid oma pädevuse piires; õigustloov akt on selline riigist lähtuv akt,
peaasjalikult riigi tuumikülesannetega, nagu maksude kogumine, kohtumõistmine, sõjapidamine, sisemise korra tagamine ja välissuhtlus. Valitsemine taandus sellele, et tagada kehtestatud reeglite järgimine. Kuid juba algusest peale lisandus tuumikülesannetele siseasjade korraldus, mis pani valitsusasutustele korra tagamise kõrval ülesandeks a) teenuste osutamise kodanikele (kooliharidus, avalikud tööd), b) suhtlemise ühiskonna teiste subjektidega (kirik, kohalik omavalitsus, ametiühingud) ning c) strateegiliselt tähtsa tootmise korraldamise ja koordineerimise (infrastruktuur, sõjatööstus). 20.sajandil hakkas riigivalitsemise tuumikülesandeid täitvate asutuste kõrvale tekkima hulgaliselt asutusi ja avalikke organisatsioone, mis küll asuvad valitsemishierarhias, kuid oma ülesannete eripära tõttu toimivad autonoomselt. Nii moodustubki tänapäevane avalik sektor, mille tuumaks on valitsusasutused
4)Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu on ta käsitletav õigusvormina. Leping on õiguvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (rahvusvahelised lepingud) Normatiivseteks loetakse ka kollektiivlepinguid. 5) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud reziimid. 6)Normatiivakt ehk õigustloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka
kohaldatava mõjutusvahendi 4. Mis on õigusharu. Milline norm on sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Vastus: Õigusharu - Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Sotsiaalne norm - on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Põhiliigid: moraalinorm, korporatiivsed normid, tava, religioosed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, õigusnormid 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Vastus: Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks
kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 92. Mis on ettevõte? ettevõte on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms., mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jms. Ettevõte kui selline ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste eristamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones just nimelt subjektidega, seega ettevõtjatega, mitte aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid. 93. Mis on äriregister? äriseadustiku alusel loodud register, mida peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate, ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. *Äriregistrit peetakse eesti keeles.
4)Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu on ta käsitletav õigusvormina. Leping on õiguvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (rahvusvahelised lepingud) Normatiivseteks loetakse ka kollektiivlepinguid. 5) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. 6)Normatiivakt ehk õigustloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka
õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektis, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste erastamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones just nimelt subjektidega, seega ettevõtjatega, mille aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid. Äs reguleerib äriühingute, st juriidiliste isikute tegevust, kes vormist lähtudes peaksid olema asutatud majandustegevusega tegelemiseks ja kellele nende tegelikust tegevusalast sõltimata kohaldatakse ÄS sätteid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing ja osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu. Loetelust
Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel. Piiratud isiku üle seatakse eestkoste ja kohus otsustab, millised tehingud see isik võib teha ainult eestkostja nõusolekul. Füüsiliste isikute puhul on oluline seos teiste subjektidega, eriti sugulus ja hõimlus. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Kui aga füüsilise isiku asupaik on pikka aega teadmata, siis jäävad tema õigused realiseerimata ja kohustused täitmata, tema vara säilimine satub ohtu ja tekib muid raskusi füüsilise isiku õiguste ja kohustuste määratlemise ja teostamisega. Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht.
omadussõna. Asemäärsõnade liigitus konteksti alusel: 1)isikulised (personaalpronoomenid) mina, sina, tema jne. 2) enesekohased (refleksiivpronoomenid) näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, nt ise : enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda 3) Vastastikused ehk (retsiprookpronoomenid) näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega. Neid on kaks: üksteise, teineteise. Mõlemad on vaegmuutelised sõnad, millel puudub ainsuse nimetav ja mitmuse vormid. Asesõna üksteise osutab kahele või enamale, teineteise ainult kahele. 4) Näitavad(demonstratiivpronoomenid) viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele. see, too, sama, teine, muu, niisugune 5) küsivad-siduvad (interrogatiiv-relatiivpronoomenid)
2) Vastuvõtjad kalduvad üldistama lauseobjektide põhjal. 3) Tulemuseks on abstraktsed üldistused. Deduktiivne järldus: 1) Abstraktsed tekstimäärangud ja viited. 2) Vastuvõtjad kalduvad üldistama lausesubjektide põhjal. 3) Tulemuseks on konkreetsed üldistused. Manifestsed verbid - (nt tegema) loovad kujutluse väiksemast hulgast subjektidest, kes on ametis antud tegevuse või toiminguga. Subjektiivsed verbid - (nt tundma) lasevad mõista, et tegemist on suurema hulga subjektidega, kelle kohta väide käib. - Genereerimisefekti mõju - mõju, milles enda loodud teavet või tõdemusi mäletatakse paremini kui passiivselt vstu võetut. 18 Võrdlev reklaam on sõnum, mis (Wilkie, Farrise): 1) Võrdleb kahte või enamat spetsiifiliselt nimetatud või äratuntavalt esitatud samasse üldisesse toote / teenuse klassi kuuluvat marki. 2) Teeb sellise võrdluse ühe või mitme spetsiifilise omaduse alusel. Hinnangumoodused (S
Tsiviilõigus hõlmab - tsiviilõiguse üldosa: see sisaldab tsiviilõiguse üldpõhimõtteid ja leiab kohaldamist ka teistes tsiviilõiguslikes suhetes, näiteks perekonna-ja pärimisõiguses; 30 - perekonnaõigus: abielu ja perekonnaga seotud õigusnormid; - pärimisõigus: kõik suhted, mis on seotud pärandvara ja pärimisõigussuhete subjektidega; - võlaõigus: suhted, millest tuleneb ühe isiku kohustus sooritada teise isiku kasuks mingi tegu või jätta see tegemata: samuti teise isiku õigus nõuda kohustuse täitmist. - asjaõigus: reguleerib omandi, valduse, servituutide, koormatiste ja mitmesuguste õiguste küsimusi; - tööõigus. On tihedas seoses võlaõigusega. Reguleerib lepingulise suhte alusel tekkinud kokkulepet, millega üks Pool kohustub teisele tegema tööd ja teine kohustub selle eest tasu
valitsemiskorraldusse o Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele o hierarhia, kehtestatud reeglite järgimine- toimis tuumikülesannetega- maksude kogumine, kohtumõistmine, sõjapidamine, korra tagamine, välissuhtlus Arenguga lisandus ka siseasjade korraldus- lisaülesanded- o teenuste osutamine kodanikele(haridus), suhtlemine ühiskonna teiste subjektidega(kov, ametiühingud), strateegilise tootmise korraldamine koordineerimine (infrastruktuur, sõjatööstus) 20. Saj suur majanduskriis ja Teine maailmasõda- Riigi rolli ja kulude suurenemine o Tegi võimalikuks heaoluriigi laienemise pärast sõda. o Tekkisid asutused ja avalikud organisatsioonid, mis asuvad küll valitsemishierarhiast, kuid ülesannete eripära tõttu toimivad autonoomselt.
põhimõte). Normatiivne reguleerimine: inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. (nt. sõjavägi, tööleping) Sotsiaalsete normide süsteem Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 1) Moraalinormid 2) Korporatiivsed normid 3) Tava a. Traditsioon (tihti tagab organisatsioon) 4) Religioossed normid 5) Välise kultuuri normid 6) Õigusnormid Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse. Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme liigitatakse: · Moraali normid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. · Korporatiivsed normid käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. · Tavad harjumusele põhinev käitumisreegel
omistab jõu samasisuliste asjade lahendamisel. Kohtu- või haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega. Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Vahel võib lepingul olla ka kõrgem ja laiem juriidiline tähendus. Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja reguleerib nende edaspidiseid suhteid v õiguslikke vahekordi teiste subjektidega(rahvusvahelised lepingud). Normatiivakt e õigustloov akt kõige levinum tänapäeval ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Riigi poolt kehtestatud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Võtavad vastu riigiorganid oma pädevuse piires. Suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana need põhimõtted sisalduvad
annaabi.ee 
