Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
auditoorium, ajakirjandus, meediakasutus, massimeedia, tasud, tarvete, rahuldus, meediat, meelelahutus, institutsioonid, mehhanismid, luhmann, toimetus, mallid, lähenemine, mcquail, integratsioon, funktsionalismi, tunnet, vastuvõtja, teatava, ühiskonnal, tehnikad, sisesed, mõõtmes, edastamise, regulatsioon, vajadustest, kontseptsioon, ühisteTeoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener
2 .Aktsiaalne teabelevi tekib sisus enam moonutusi, mida rohkem astmeid läbi - .Retiaalne kontroll sisu üle. Kandub igalepoole laiale, ühest allikast - Tagasiside iseloom. Otsene ja kaudne või puudub. Tugevam aktsiaalses, kus on dialoogilisus. .3 .Retiaalses on kaudne, tagasisidet peab näiteks korraldama Institutsionaalsus. Inimene lähtub oma arusaamadest, vajadustest, eesmärkidest. Nende .4 .mitmekesisus ja kohandamine aitab luua sots. Institutsioonid Nendes on aga 3 tasandit: selle kaudu teostatavad vajadused, normid, väärtused. Organisatsiooniline struktuur(siia on lülitatud teabelevi erinevad vormid) tagab normide .järgimise. Inimese tegevusele ja käitumisele esitatavad konkreetsed nõuded ja ootused Teabelevi kanalite iseloom keskkond mille vahendusel teated levivad. 1. loomulik füüsiline .5 keskkond 2. spetsiaalselt loodud vahendid 3. teadete paljundamiseks ja levitamiseks ehitatud .seadmed. 4
ja subjektiivne/objektiivne dimensioonid. Neli põhilist meedia ja ühiskonna käsitlust: 1. meedia ja kultuurikskne vaatenurk tähelepanu sisul ja meedasõnumite subjektiivsed vastuvõtul. 2. meediakeskne materialistlik lähenemine rõhuab meedia struktuurilisi ja teholoogilisi aspekte. 3. ühiskonna ja kultuurikeskne käsitlus aktsenteerib sot. Tegurite mõju meediatodangule ja fuktsioon ühiskondlikus elus. 4. ühiskonnakeskne materialistlik lähenemiviis vaatab meediat ja selle sisu kui poliitilis mjandulike ja materiaalset ühiskondlike tingimust kujutus. D.McQuali meediateooriate klassifikatsioon. Võib määratleda 4 teooriad; sotsiaalteaduslik, normatiivne, operatsionaalne ja tavateaduslik teooria. Meediateooria peamised teemad: võim ja ebavõrdsus. Kaks mudelit: domineeriva meedia mudel ja pluralistliku meedia mudel.1. domineeriv meedia mudel: kohaselt nähakse meediat alumas teistele omavahel seotud institutsioonidel. Aditoorium on
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet
Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas aeg pärast kokkupuudet meediaga, pärast teate saamist. (enim uuritud) Valdkonnad, millele massimeedia sõnum võib mõjuda: käitumine, teadmine, arvamus või hoiak, emotsioonid, psüühika, füüsiline keskkond (unehäired, silmade kahjustus). Need valdkonnad pole üksteisest selgelt eristatavad. Hoiak tendents reageerida ühele objektile (asjale, isikule, ideele) kindlate tunnetega (positiivsete, negatiivsete), tajuga ja ettekujutuste ning käitumisviisiga. (Klima 1975). Hoiaku komponendid (Triandis 1975): 1
> see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi. meediainstitutsioonid, mida rahastavad poliitilised institutsioonid (st laiemalt riik), on ,,kaldu"
tegurite otsuseid, teel mis soosivad õigustatud tegureid, huvisid ja põhimõtteid. Võim tegeleb sundmuste ja konstruktsioonide tähendustega, mis põhinevad diskursusel ning sotsiaalsetel teguritel mis täidavad võimu eesmärki. Suhestatud võimekus võimul on tinglik, kuid mitte kindlaks tehtud struktureeritud võimekuses domineerida. Võimu suhted on piiritletud domineerimisega, mis on ühiskonna institutsioonide sisene võim. Institutsioonid haarduvad võimusuhetega, mis põhinevad institutsioonide siseste teemade domineerimisel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu kontseptsioon viitab teemade rohkusele: individuaalsed tegurid, kollektiivsed tegurid, organisatsioonid, institutsioonid ja võrgustikud. Samuti on võimu teostamiseks vaja ka erinevaid ressursse, omadusi ja meetmeid.
on objektiivne poliitiline reaalsus (tegelikud poliitilised sündmused), subjektiivne reaalsus (poliitilised sündmused indiviidi ehk poliitikute/aktivistide ja kodanike poolt tajutuna), konstrueeritud reaalsus (sündmused nii nagu meedia neid vahendab) 5. Millised on meedia 5 funktsiooni ideaalsetes demokraatlikes ühiskondades? (McNair 16-28) 1) Info edastamine 2) Harida (seletada asju lihtsalt lahti) 3) Tagada rahvale foorumi võimalus 4) Uurida, et ajakirjandus toimiks selle riigi ,,mängureeglite" järgi 5) Teadvustada inimesi sellest, mida valitsus teeb 6. 5 "filtrit.", mis mõjutavad ajakirjandusliku teksti sisu ja vormi Hermani ja Chomsky järgi (loengumaterjal) meediainstitutsiooni suurus, omandus, kasulõikamise orientatsioon sõltuvus reklaamist kui peamisest sissetulekuallikast sõltuvus valitsusest või ärikorporatsioonidest informatsiooni kättesaamisel
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
mis inimese mõttetegevusena vastandub praktikale kui materiaalsele tegevusele Suhtekorraldusega seotud alad Äri Juhtimine Organisatsioonikäitumine Sotsioloogia Politoloogia Psühholoogia Meedia ja kommunikatsioon Massikommunikatsiooni teooriad Kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju Uses and Gratification Theory Agenda Setting Theory Uses and Gratification teooria Inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad, kuidas ja millal meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad Miks kindlad sihtrühmad meediat kasutavad? Kas: Meelelahutuseks? Vajaliku info leidmiseks? Agenda Setting teooria Agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele ütelda, mida teatud asjast arvata, on tal mõju selle üle, milliste asjade üle inimesed peaksid mõtlema Süsteemiteooria Süsteem: mis tahes nähtus, mis koosneb elementidest ja nendevaheliste suhete struktuurist
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et
Laswelli mudel on sirgjooneline ning peab suhtluseks sõnumi siirmist. Samas võime Laswelli viie küsimuse alusel eristada selles protsessis viit positsiooni, mis omakorda tähistavad viit uurimisala. Laswelli mudel Protsessi positsioon Uurimisala Kes ütles? kommunikaator kommunikaatori uurimine Mida? sõnum sisu uurimine Mis kanali kaudu? meedium meediumi uurimine Kellele? retsiepent, auditoorium retsiependi ja auditooriumi uuringud Millise mõjuga? mõju (reaktsioon) mõju uurimine Laswelli kujutluses ei ole suhtlus mitte ainult lineaarne, vaid ka juhitav ja kontrollile alluv protsess. Seda saab kontrollida, võttes luubi alla protsessi erinevad positsioonid, ning kõrvaldades neist tegurid, mis pärsivad kommunikatsiooni efektiivsust (mõju). Mudeli tähtis mõiste on mõju, mis tähendab vastuvõtjas suhtluse tagajärjel toimunud
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine
Naised võivad muutuda kodusemaks, avastada endas emainstinkti ja hakata tegelema hoopis käsitöö, kodu kujundamise või aruka majapidamisega. Siiski tundub, et tänapäeval püütakse rasedusest end mitte segada lasta ning elada oma elu edasi võimalikult sarnaselt varasemaga. Näiteks Moffatti (1980) uuringust ,,Massimeedia mõju esmakordsetele emadele" selgub, et kõige rohkem kasutasid esmakordsed emad informatsiooni kogumiseks raamatuid, brosüüre ja buklette ning ajakirju. Meediat mitte arvestades olid põhilisteks vajaliku informatsiooni edastajateks meditsiinitöötajad, raamatud, sõbrad ja perekond. 8 7. Kasutatud kirjandus 1. McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Fallows, D. (2005). How women and men use the Internet. 3. Internet: The Mainstreaming of Online Life. (2005). 4. Pruulmann- Vengerfeldt, P., Kalmus V., & Runnel P. (2008)
või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil -Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted: • identifitseeritud firma, organisatsioon, isik, tellija; • kaubad, teenused, ideed; • tasuline, kinni makstud (aga – vt RekS) • informeerida, tutvustada, esile tõsta, veenda, mõjutada; • mitteisiklik kommunikatsioon, massimeedia (aga otsepost?) • mingi väljavalitud auditoorium (aga võib ka valimatult – propaganda) Reklaamiobjektidena tulevad kõne alla: • äriobjektid, kõik see, mida pakutakse turul müügiks; • äriturgudel tegutsejad, s.t. subjektid, kes pakuvad midagi müügiks; • isikud ja nende ühendused (ka erakonnad), kes tahavad realiseerida oma isiklikke, sotsiaalseid, poliitilisi, aatelisi eesmärke;
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6
hoolitsevad, tavaliselt bioloogilised vanemad), sõbrad (Teine tähtis sotsialiseerimise ja informatsiooni allikas on omataoliste grupp, kellega saab laps suhelda võrdsel tasemel), õpetajad (Suur osa sotsialiseerumisest on professionaalide ülesanne, kes selle eest palka saavad ning võivad muutuda nii tähtsateks mõjutajateks ehk mentoriteks, kes aitavad õpilastel jõuda oma vaimsete võimete tippu) ja massimeedia (Trükitud ja elektrooniline massimeedia pakub nii meelelahutust kui ka haridust ning mõjutab inimeste tulevikunägemusi ja seisukohti). 5.5. Mille poolest erineb sotsiaalne mina peegelpildi minast? Sotsiaalne mina - igal inimesel on sama palju sotsiaalseid inimesi, kui on teisi inimesi, kes temaga suhtlevad või kujutlust temast endaga kaasas kannavad. (James) Peegelpildi-mina - septsiifiline mina-tunne, mida siis kujundatakse ja millele antakse lõplik sisu suhtluses tähtsate teistega
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõustajaks. Bernays esimesena esitas
Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey "rituaalne vaade" kommunikatsioonile) 4. S
C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted: · identifitseeritud firma, organisatsioon, isik, tellija; · kaubad, teenused, ideed; · tasuline, kinni makstud; · informeerida, tutvustada, esile tõsta, veenda, mõjutada; · mitteisiklik kommunikatsioon, massimeedia; · mingi, väljavalitud auditoorium.
institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism näeb ideaalset ühiskonda täielikult institutsionaliseerituna, kriitiline teooria aga rõhutab institutsioonide ahistavat toimet inimeste vabale ühistegevusele. 12. Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid 1. kommunikatsiooni tagamine ühiskonna liikmete vahel. 2. ühiskonna liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmine. 3. kaupade ja teenuste jaotamine ühiskonna liikmete vahel. 4. ühiskonna liikmete kaitsmine füüsiliste ja bioloogiliste ohtude ning teiste inimeste (ühiskondade) eest. 5. väljalangenud ühiskonnaliikmete asendamine (soo jätkamine, sotsialisatsioon). 6. ühiskonna kindlustamine tema liikmete ühtekuuluvuse, solidaarsuse kaudu. 7
asjaajamises ning taretud eeskirjad. 5. Sotsiaalne mina Sotsialiseerumise protsess eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. Selle protsessi läbi õpib inimene tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb arusaam kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumise agendid- nim inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Tähtsamateks vanemad, sõbrad, õpetajad, massimeedia. 6. Konformsus ja hälbimine Kuidas tekivad normid ? kkujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kijutavad endast läbirääkimiste tulemusel kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste käitumist ja taju. Normid võivad olla nii keelavad kui sundivad. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid Durkheim : on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Häbivate inimeste (kurjategijad näiteks ) karistamise läbi liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga
ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadžerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu
spordi) konkreetne funktsioon, kuidas see aitab kaasa ühiskonna säilimisele ja efektiivsele resotsialiseerimisest, mille jooksul omandatakse uusi väärtusi ja norme, selleks et täita uut toimimisele tervikuna? rolli ühiskonnas. Konfliktiteooria baseerub suures osas Karl Marxi (1818-1883) ideedele, kelle Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid, kelle ülesanne on edastada jaoks sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond sotsiaalne kord oli alati problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad (eakaaslased, omataolised),
ühiskonnale Kodanikeühiskonna tasandid n Assotsiatsiooniline tegevusväli riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks; n Avalikkussfäär inimese "paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil; n Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsust, koostöövaimu. Sisu määratlemise raskused n "Alternatiivne areen," ent samas pole võimalik mõista väljaspool võimulolevat reziimi n Kodanikeühiskonna toimijatelt eeldatakse avalikku mõju, samas mitte kõik kolmanda sektori ühendused ei tegele avalikkusega n Tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle
kirjeldada, analüüsida, seletada riiklike institutsioonide, poliitiliste muutuste sotsiaalseid põhjuseid. Poliitikateadust huvitab võimusuhete sotsiaalsed, organisatsioonilised, protseduurilised mehhanismid ning võimuvahekordade areng pikemaajalises perspektiivis. Neid probleeme käsitleb poliitikateadus mitmes valdkonnas (aspektis).Niisugusteks valdkondadeks on näiteks poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid (liik, parteid, kohalik valitsus), riiklik administratsioon; poliitilised protsessid, reziimid ja muu, mis on nendega seotud. Poliitilised ideed ja teooriad on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ühiskonna- ja riigielu korralduse põhimõtete ja arusaamadega. Ajaloos võib eristada 4 olulisemat kultuuri tüüpi.Neist igaühel on oma arusaamad võimust, selle kasutamise meetoditest ja eesmärkidest. Need oleksid vanade Idamaade, Vana-India, Vana-Hiina kultuur ning
otsused ei oleks tehtud ilma nende suhtumist uurimata. Täiskasvanud ei saa laste hinnanguid esindada! Lapsed ei kopeeri reaalsust üksüheselt, vaid võtavad üle, seda aktiivselt seletades ja taastootes! Keskkonnasotsioloogia Mis see on? Sotsioloogia allharu, mis uurib: 1. kuidas kujunevad arusaamad ja hoiakus keskkonnas toimuva suhtes? 2. kuidas mõjutavad füüsilise keskkonna tingimused inimeste toimimist ja heaolu? 3. kuidas suunavad sotsiaalsed institutsioonid keskkonnaresursside tarbimist? Vajadus: loodus- ja täppisteadused on piiratud inimese ja keskkonna vaheliste suhete mõtestamisel (tehnoloogilistest lahendustest ei piisa, peab muutma ka inimeste käitumusharjumusi ja seda soodustavat/piiravat ühiskonnakorraldust; leevendamaks inimmõju loodusele on vaja teada ka inimkäitumise reeglipärasusi ja selle sotsiaalseid ajendeid); 20.sajandil alguse saanud ökoloogiline kriis: 1960-1970 suurenes teadlikkus
Talcott Parsons (19021979) lahkab dikotoomiat erinevateks aspektideks: "mustrimuutujad" (pattern variables), mis iseloomustavad erineva arengutasemega ühiskondi. Ühiskonna valitsevad normid pakuvad lahendusi inimeste igapäevaelu küsimustele, erinevates ühiskondades erineval moel: 1) vajaduste rahuldamine nüüd või tulevikus? kas süüa kohe või valmistada toitu? kas kohtuda sõpradega või käia tööl, et pärast parem elu? rahuldus otse tegevuse objektist või tegevusest, mis tulevikus tõotab veelgi suuremat rahuldust => affektiivsus <=> affektiivne neutraalsus 2) kuidas tasustada teiste inimeste tegevust? kas tuttavaid, sugulasi, sõpru soodsamalt või kõiki võrdsete kriteeriumite alusel? => partikularism <=> universalism 3) kuidas hinnata teisi inimesi? kas nende isikuomaduste või saavutuste najal? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979),
privileegitud seisus – jalgpallurid kallimad kui nt võrkpallurid) - Sponsorid juhivad sportlasi (mis võistlusel osaleda jne) 6. Sotsialiseerimine spordis Sotsialiseerimise käigus toimub inimese kujundamine ja kujunemine ühiskonna liikmeks, mis tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles eristatakse esmast ehk lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid, kelle ülesanne on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad (eakaaslased, omataolised), kool (õpetaja), massimeedia, sport (treener, treeningkaaslased). Sotsialiseerimise tegurid on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Nendeks on valitsev kultuur ja vahetu elukeskkond. Siia kuulub ka sisenemine uue liikmena erinevatesse gruppidesse.
PEREKOND KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON Ük struktuuri allsüsteem või sotsiaalse struktuuri osa, olles tasakaalu- ja integratsiooniseisundis ülejäänud sots struktuuridega. Funktsioonideks on ük bioloogilise ja kultuurilise järjepidavuse säilitamine, lastele sots seisundi andmine ja olla sots kontrolli süsteem. Prk tunnused: ühised põhihuvid, ühine majapidamine, inimeste kollektiiv ja moodustamise alus. 15. Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid 1. KOMMUNIKATSIOONI TAGAMINE ÜHISKONNA LIIKMETE VAHEL. 2. ÜHISKONNA LIIKMETELE VAJALIKE KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMINE. 3. KAUPADE JA TEENUSTE JAOTAMINE ÜHISKONNA LIIKMETE VAHEL. 4. ÜHISKONNA LIIKMETE KAITSMINE FÜÜSILISTE JA BIOLOOGILISTE OHTUDE NING TEISTE INIMESTE (ÜHISKONDADE) EEST. 5. VÄLJALANGENUD ÜHISKONNALIIKMETE ASENDAMINE (SOO JÄTKAMINE, SOTSIALISATSIOON). 6. ÜHISKONNA KINDLUSTAMINE TEMA LIIKMETE ÜHTEKUULUVUSE, SOLIDAARSUSE KAUDU. 7
ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadžerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu
• Kui esialgselt signaalne (tingimatu) ärritaja (nt Fazeri šokolaad) esineb korduvalt koos mittesignaalse (tingitud) ärritajaga (tumesinine ümbrispaber), siis ajapikku hakkab ka mittesignaalne ärritaja muutuma signaalseks, kutsudes esile tingitud refleksi (isu šokolaadi järele). 3. Huumor – sotsiaalne fenomen. Huumorit kasutatakse umb 30% reklaamides. Huumori poolt/Pro: Huumori vastu/Contra: Huumor on parim meelelahutus. Meelelahutust Iga nali kulub, kui seda liiga palju korrata. auditoorium „ostab”. Huumor aitab leevendada võimalikke pingeid, mis On oht olla labane: Claud Hopkins: „Don’t sacrifice võivad mõne kauba tarbimisega või kommu- dignity to misapply humor in copy. Coarse jokes and nikatsiooniga kaasneda. ribald jests and vulgar slang in advertisements are
annaabi.ee 
