mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus). 1) Herta Herzog (1942) tegi küsitluse, miks koduperenaised jälgivad igapäevaseid raadiokuuldemänge; 2) Lazarsf Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada vajaduste või meediakasutuse motiivide teket ühiskondlikust ja psühholoogilisest kontekstist lähtuvalt (meediakas üks viis vajaduste rahuldamiseks); 5) McQuail võttis kokku kaasaegse tasude ja tarvete kontseptsiooni peamised o Rosengreen (1974) kontseptsioon Maslow vajaduste hierarhiale tuginedes; 7) Philip Palmgreen (1984) oodatava h teooria. . . . .
Pidime tunnis koostama PowerPoint esitluse ja ma ei pannud tähelegi kui avastasin ennast otsimas Google’ist pilte ja materjali vajaliku teema kohta. Otsustasin, et koju jõudes siiski jätkan ülesandega, aga õnnetuseks pidin saatma järgmise päeva kodutöö õpetaja meilile, mille täitmiseks pidin kasutama internetti. Kokku olin ilma meediata 13 tundi, aga arvan et oleksin suutnud olla kauem, kui oleksin valinud ülesande täitmiseks parema päeva. Meediakasutuse piiramine aitab inimesel selgemalt mõelda. Avastame, et aega jääb rohkem üle hobidega tegelemiseks ja puhkamiseks. Inimesed, kes ei lase ennast meedial mõjutada on õnnelikumad ja oskavad paremini väärtustada kvaliteetaega lähedastega, kuid samas meedia jälgimine avardab silmaringi ja aitab ajaga kaasas käia. Ise arvan, et meedia jälgimine ei ole halb, kui sellele kuluvat aega piirata.
Tarbed ja tasud klassikalise ajajärgu uuringud: auditooriumi motiivide tüpoloogiad. Nt Herzogi küsitlus (1942), kust selgus, et koduperenaised saavad igapäevastest raadiokuuldemängudest emotsionaalse kindlustunde, kasulikke nõuandeid ja omaenda olukorrale kompensatsioonivõimaluse. Lazarsfeld & Stanton (1944): seebikaid vaadatakse tegelikkusest eemaldumiseks; seltskonna leidmiseks; isikliku identiteediloome toetamiseks; maailmas toimuvast ja teiste elust informeeritud olemiseks. Meediakasutuse ajendid (Klapper 1960): lõõgastus ja meelelahutus; kujutluste stimuleerimine; asendussuhtlus (igapäevase suhtlemise asemele asendusvariandi leidmine); ühiste taustateadmiste hankimine sotsiaalseks suhtlemiseks. Kuidas siduda meedia kasutusmotiivid inimese personaalse konteksti ning isiksuse iseärasustega? Selleni jõudsid kaasaaegse ajajärgu uurijad. kaasaaegse ajajärgu uuringud: inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma eesmärkidel;
Meie riigis on palju rohkem neid, kes teavad eesti keelt, ja suur osa nendest, kes seda ei teavad, ei ole üldse huvitatud selle õppimisest, aga paljud loevad selliseid artikleid, sest see on aktuaalne. (Agendaseadmise teooria) Siin aga võib vaielda, sest iga inimene ise valib, mida ta loeb, iga inimene ise otsib, mis on tema jaoks huvitav ning kui see inimene loeb selliseid artikleid, võib see tähendada seda, et see on tema isiklik valik(Meediakasutuse teooria). Paljud inimesed, kui loevad seda intervjuud, vaivad arvata, et kui Szilard Tibor Toth, kes on välismaalane (ungarlane), on just selline (teab palju keelt, tegeleb ürituste korraldamisega jne), siis ka teised, kes elavad Ungaris (mitte Eestis), on ka sellised. (Sissendusjõu teooria) Lugedes seda teksti, paljud võivad arvata, et see teema, neid isiklikult kuidagi ei puutu, minu arvates,
Teoreetilised, metoodilised ja rakenduslikud eesmärgid Sondeerivad, kirjeldavad, seletavad ja prognoosivad eesmärgid Olenevalt domineerivatest eesmärkidest eristatavad uurimuste üldised liigid. 2. Põhimõisted ja nendevahelised seosed Põhimõistete seoste skeem (plokkskeem) üldine osalemis- sotsiaalne poliitika- aktiivsus staatus huvi poliitikahuvi Postimehes meediakasutuse Postimehe aktiivsus lugemise aktiivsus 3. Empiirilised indikaatorid Kuidas mõõta poliitikahuvi, sotsiaalset staatust, mitut laadi aktiivsust? Mis on selle tunnuseks? 4. Hüpoteesid Millistest teguritest poliitikahuvi PMs eeskätt sõltub? 5. Uuringu üldine kava valim, meetodid, ajakava, tööjaotus, eelarve Akadeemiline meedia ja kommunikatsiooni uurimine eeldab ideaalis
toimimist ja mõju käsitlevad üldised ideed, mis põhinevad meedia ja teiste asjakohaste tegurite .süstemaatilises ja objektiivsel vaatlusel Normatiivne uuringud ja ettekirjutused selle kohta, kuidas meedia toimima peaks, selleks et vastata .teatud ühiskondlikele väärtustele. Sotsiaalfilosoofia ja konkreetse ühiskonna ideoloogia .Operatsionaalne praktilised ideed, mille on kogunud ja mida rakendanud meediapraktikud Meediakasutuse tavateaduslik teooria või terve mõistuse teooria. Sellel teoorial põhineb võime teha .järjekindlaid valikuid, kriitilisi hinnanguid, elustiile jms Igapäevateooria võimaldab eristada reaalsust ja väljamõeldist, lugeda ridade vahelt või näha läbi .reklaami veenmismärkide Kommunikatsiooniteadus on uurimisvaldkond, mis püüab mõista sümbol- ja signaalsüsteemide loomist, töötlemist, mõju arendades välja empiiriliselt kontrollitavaid teooriaid, mis sisaldavad
infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine, milleks oli tollal umbes 2 tundi päevas. Uuritud on noorte inimeste ajakasutust ja selgus, et teleri vaatamine on suurim meediakasutuse kategooria. Telerivaatamine on eri riikides märkimisväärselt sarnane, enamasti on keskmine vaatamisaeg 1,5- 2,5 tundi. Suurbritannias tehtud küsitluse põhjal ütles enamik lastest (üle 80% vanusegrupis 7-12 aastat), et vaatas televiisorit eemisel õhtul ning tavaliselt vaatab 3- 6 saadet igal õhtul. Paljud 9- aastased ja peaaegu kõik vanemad lapsed olid televiisorit vaadanud pärast südaööd. Seega ei vaata lapsed ainult lastesaateid. Põnevikud,
ESPAD uuringute alusel • Uuringu (2015) raames küsitleti üle Eesti 2452 õpilast, kes said sel aastal 16- aastaseks ja viibisid küsitluspäeval klassis. 10-14 sigaretti päevas, rohkem kui 6 cl alkoholi päevas, poisid õlu, tüdrukud kange alkohol, 7-10 % uimasti (rohi), sigarettide võtmine küll vähendas 2015. aastaks, kuid on siiski suur 4-5 päevas (oli 9-11 tk), 90% noortest tarbivad alkohol, rohi - 25%, seadatiivsed preparaadid ilma väljakirjutamisega 13% Kooliõpilaste meediakasutuse ohud Mediappro uuringu valguses • Eesti lapsed troonivad Euroopa edetabelites kõrgetel kohtadel nii heas kui halvas. • 9-16-aastastest Eesti lastest 96% kasutab internetti kodus, pisut enam kui pool neist (54%) kasutab internetti oma toas. Mobiiltelefoni abil käib internetis 31% Eesti lastest, 7% kasutab pihuarvuteid (Euroopa keskmine tase) • Eesti lastest kasutab internetti iga päev 82%. Selle tulemusega oleme Rootsi
Nt hoolimata paljudest tootmise, ülekande ja vastuvõtu muutumistest ja edasiarendustest on televisioon säilinud peamiselt perekondliku meelelahutuse vahendina. Uuem digitaalne meedia on lisanud kindlusetust selle suhtes, milline meedium on mille jaoks sobivaim, seevastu on nad lisanud uue dimensiooni, mille alusel meediume eristada: interaktiivsuse määra. Suurema interaktiivsusega on need meediumid, mis võimaldavad pidevaid teadlikke valikuid ja kasutajapoolseid vastusõnumeid. Meediakasutuse liigitamine: 1) Kodus või väljaspool kodu? 2) Individuaalne või kollektiivne kogemus? 3) Avalik või privaatne kasutus? 4) Interaktiivne või mitte? (lk 30) 13. Massi mõiste Väga suur, kuid amorfne (vormitu) indiviidide kogum, kus indiviidid käituvad välise mõju survel ühtemoodi. Võimalikud manipulaatorid arvavad, et massi identiteet on vähene või puudub hoopis, nagu puuduvad ka oma võimu ja organisatsiooni vormid, autonoomia, terviklikkus ja enesemääratlus
annaabi.ee 
