Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi kä...
Erinevad manipulatsioonid murdsid 80ndatel siiski trükkalite ametiühingu vastupanu. NB! Inglismaa ja Prantsusmaa erinevustest oleks kasulik lugeda, mõistmaks erinevate maailmavaadete ja suhtumiste kujunemist ning nende osa ajaloos (mõtestada, kust on tulnud eestlaste-venelaste-sakslaste võimetus omavahel kommunikeerida) ning andmaks endale aru ühekülgse lähenemisviisi ohtudest (mh tähele panna, et oleme massikommunikatsiooni ajalugu esitamas anglo-ameerikalikult platvormilt!) - Vt. Toivanen, Erkki. Kahel pool Kanalit. Tallinn 2006. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia Eesti angloameerika taustal Mis puudutab Eestit, siis ka siin oli rahvuslik ajakirjandus teatud määral vabadusvõitluse ilminguks, kuna kõrvuti ajakirjanduse järjepidevuse tekkega ja Jannseni aktiivse tegutsemisega hakkas rahvas osalema ettevõtmistes, mis jäid talutarest kaugemale, ajakirjandus ja seltsielu äratasid rahva.
kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla süsteemi stabiilsus. See võib märku anda teistsugusest väärtussüsteemist ja
1. Teave. Teabevajadus. Teabelevi. Isiksuse teabeväli. 1.1 Informatsioon ja teave Mida me tähistame mõistetega informatsioon ja teave? Inimese ning ühiskonna arengu toetajateks on praktilised kogemused, erinevad nähtused ning asjad ja inimesed. Kultuur ehk inimkonna mälu talletab need kogemused erinevate väärtushinnangute, kujutluste, teadmiste ja käitumismallidena. Nende igapäevaselt juurdehangitavate kogemuste ja teadmiste sisu ongi informatsioon. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 8) ,,Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme temaga ja anname talle oma kohanemist tunda." (Wiener; Lauristin, Vihalemm 1980:8) Teabe all mõistetakse seda osa informatsioonist, mis on inimeste jaoks kättesaadav nende jaoks mõistetaval ja kasutuskõlblikul kujul, näiteks arvudena, joonistena jne. (U. Agur. Kus info, kus teave? ,,Sirp ja Vasar", 1976, 24. september) Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses ...
Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992).
Mittekodanik – isik, kellel puudub vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus – isiku ja riigi õiguslik seos, mille kaudu on määratud poolte vastastikused õigused ja kohustused. Euroopa kodakondsus – EL liikmesriigi kodaniku staatus. 11. Mida tähendab massikommunikatsioon? Massikommunikatsioon ehk massisuhtlus on teabekorraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile 12. Millised on massikommunikatsiooni vormid ja omadused? • Vormid: • Vahetu - peamiselt ühes piirkonnas • Teadete vahendatud edastamine - kirjavahetus, ajalehed, internet jm . • Omadused: • Kiire edastamine • Avalikkusele kättesaadavus • Lai tarbijaskond • Passiivne infotarbimine 13. Millised on massikommunikatsiooni tunnusjooned demokraatlikus ja mittedemokraatlikus riigis? Demokraatlikus: Ajakirjandus on vaba, puudub tsensuur, kasutada tohib teiste riikide teabekanaleid.
Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni alla kuuluvad uudised , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. See on vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem , mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel
Ajalugu ja poliitiline kommunikatsioon: tutvustus David Michael Rife Poliitilist kommunikatsiooni vormisid peamiselt kolm distsipliini: sotsiaalpsühholoogia, massikommunikatsiooni uuringud ja politoloogia. Sotsiaalpsühholoogiast tulenes poliitilise kommunikatsiooni huvi hoiakute, arvamuste ja uskumuste vastu ning täpsete mõõtmiste ja eksperimenteerimise olulisus ning kaks kõige levinumat andmekogumismeetodit - uuringud ja eksperimentaaluurimused. Politoloog A. Bentley kujutas poliitikat kui huvigruppide vaheliste vastastikuste suhete protsessi. See mõtteviis muutus sõjajärgses politoloogias valdavaks ning on oluliseks
inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja .valitsustegelaste suhteliselt privilegeeritud juurdepääsule meediale Kultuuri seisukohalt meedia kujutab endast sotsiaalse reaalsuse määratlemise esmast allikat ja
hea kasutada ja info on uudiste edastamise vahend. Infos on kõigil asjadel mingi mote. Meediale on kahjuks vähe tagasisidet. Ette valmistatud kõne on kindla teavega , suunatud kindlale aadressile , edastatud spetsiaalsete vahenditega , mõeldud laiale kuulajaskonnale ja selle tagasiside on suhteliselt väike. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem , mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel
6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata? Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid · Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid · Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus · Eneseregulatsioon ajakirjanduse eetikakoodeks, ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid · Rahvapoolne regulatsioon meediatarbija on organiseerunud ja esitab nõudmisi (Kansan Radioliitto) 9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu?
tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad majandusliku heaolu ning poliitilise võimu struktureeritud erinevused sotsiaalsete ja majanduslike klasside vahel. Võib öelda, et igas ühiskonndades leiub varjatud või avalikke pingeid vastuolusid , mis võivad ulatuda rahvusvahelise areenile, selle pärast massikommunikatsiooni uurimises ei ole võimalik vältida tegelemist väärtustega või sotsiaalse konflikti küsimusega. Meediateooriate dimensioonid ja tüübid. Erinevad meediateooriad iseloomustavad erinevatd vaatenurgad. Eksisteerivad progressivsed lähenemisviisid ja konservatiivsed. Samuti eksisteerib erinevu kriitilise suuna ja rakenduslikuma lähenemise vahel, mis poole otseselt seotud poliitiga. Eksisteerivad : humanistlik/teaduslik, kvalitativne/kvantitatiivne ja subjektiivne/objektiivne dimensioonid
sajandi keskel. Hõõgkehana katsetati plaatina, söestatud bambusekiudu, süsivarrast. Masstootmiseks sobivad süsiniidiga hõõglambi valmistas T. A. Edison 1879. aastal. Hõõglambi ajalugu Volframniidid võeti kasutusele aastal 1906 ja väärisgaasi keskkond 1913. Panus keemia arengusse Arendas välja mitmeid seadmeid, mis mõjutasid elu terves maailmas. Teda on hinnatud just arvukate leiutiste poolest, mis panustasid massikommunikatsiooni eriti telekommunikatsiooni. Tunnustused Thomas Alva Edison valiti 1890. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1896 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. Thomas Alva Edison oli valitud mitme ülikooli audoktoriks. Pildid Edison varajane fonograaf Edison 1915 aastal Pildid Edison piriniga
Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt, suhtlemispsühholoogiat, avalikku arvamust, tsensuuri ning Eesti ajakirjanduse ajalugu, ajalehekujundust ning reklaami. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuse taseme lõpetanul on võimalus hakata tööle reporteri, pressiesindaja või suhtekorraldajana. Pärast bakalaureuseastme lõpetamist on võimalik üle minna magistriõppesse kas
ühendused, nt : kaalujälgijad) 2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine Massikommunikatsioon tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurtele rahvahulkadele Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti/interneti vahendusel Vahetu suhtlemine otsene suhtlemine inimesega 3. Massikommunikatsiooni vahendid e. massimeediumid! · TV · Ajalehed · Ajakirjad · Raadio 4. Mis on sotsiaalne struktuur? Sotsiaalne struktuur on rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. (haridus, elukoht jne) 5. Mis on rahvastiku iive? Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine sündidele, surmadele ja migratsioonile. 6. Mõisted! · Positiivne iive - rahvaarvu tõus, sunnib rohkem kui sureb · Negatiivne iive rahvaarvu vähenemine, sureb rohkem kui sünnib
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega
Meedia juhib ja mõjutab meie elu. Tänapäeval on meedial vaieldamatult suur osa inimeste elus. See mõjutab meie igapäevaseid otsuseid, käitumist , tundeid ning suunab meid valikute tegemisel. Meediaga puutume kokku kõikjal, nii koolis, tööl, poes kui ka tänaval. Võib õelda , et meedia käes on kogu maailm, kuna meedial on teave ja võim. Praegusel ajal on väljakujunenud palju erinevaid massikommunikatsiooni vahendeid, ning nende rohksue tõttu ei pääse me teabest mis meie tajuvaldkonda jõudes avaldab kas siis suuremat või väiksemat mõju meile. Näiteks on igal kolmandal, kui mitte juba teisel Eurooplasel kodus Internet, ning pea igalühel televiisor. Kust ammutame erinevat informatsiooni, mis on esitatud võimalikult lihtsal kujul ja tähelepanu äratavalt. Meedia kujundab ka suuresti avalikku arvamust ning hoiakut, millest lähtuvalt langetame oma otsused ja valikud
Ühiskonna struktuur 1.Sektor e. Avalik e. Riigisektor (Ühiskonna Tartu linna- ja maavalitsus, justiitministeerium juhtumine ja korraldamine)(Poliitika) 2.Sektor e.era.e turundussektor (oü, as, fie) Playtech, Am Company (Majandus ja kasum) 3.Setkor e. Mittetulundus sektor (MTÜ, SA, ,,Teeme ära" Selts, KÜ) Kommunikatsioon Kommunikatsiooni vahendid: Telefon, faks, E-Mail Massikommunikatsiooni vahendid: Televiisor, ajaleht, internet Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat. *Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist.
Advanced search, filters: author ,,epner, luule", paremaltmenüüst ,,epner, luule" ,,Draamateooria probleeme. I" , ,,Draamateooria probleeme. II" , ,,Eesti Kirjanduslugu" Epner, L (1994). Draamateooria probleeme. II. Tartu. http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/3726 7. Leidke TÜ Digikogust ajakirjanduse teemat käsitlev elektrooniline õppematerjal. Esitage pealkiri. Kuidas vastuse leiate? Search ,,e-õppe materjalid", filter: subject ,,ajakirjandus" Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu. 8. Avage TLÜ Raamatukogugu (www.tlulib.ee) originaalandmebaas Väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU). Leidke teavikuid, mille autoriks on Peeter Puide. Esitage leitud kirjete arv ja ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Inforessursid: TLÜ originaalandmebaasid: Väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU). Otsing: autor ,,Puide, Peeter" Tulemusi 7 Puide, P (1982)
Globaliseerumise head ja vead. Globaliseerumine ehk kõikide sotsiaalsete protsesside internatsionaliseerumine, selle all mõistetakse tänapäeval tavaliselt poliitilisi, kultuurilisi ja majanduslikke muutusi, mis tulenevad massikommunikatsiooni tehnoloogia arengust. Kuidas edendab globaliseerumine majandust? Maailma globaliseerumis protsess küll edendab meie majandust aga arvan, et väga suurde ohtu seab see protsess rahvusliku identiteedi säilimise. Milline on transnatsionaalsete suurfirmade mõju ühiskonnale? Globaliseerumine edendab majandust mitmel moel näiteks võib siinkohal tuua kiirenenud inimeste ja kaupade liikumise, tänapäeva oskustöölised saavad omandatud oskuse parimaks
analüüsi tulemused teemal, mida gümnaasiumi noored arvavad multifilmiknagelaste käitumise mõjust nende elule. 3 1. TEOREETILINE TAUST 1. 1Mõju mõiste Käesolevas töös tahame teada, milline on olnud multifilmi kangelaste mõju gümnaasiumi noortele, sepärast esitama kõigepalt lühidalt ülevaate sellest, kuidas erinevad teadlased on mõju mõistet defineerinud ja seda eelkõige meedia ehk massikommunikatsiooni kontekstis. Niisamuti vaatame, kuidas milline on meedia, sealhulgas ka multifilmide mõju lastele. Kogu massikommunikatsiooni uurimine on lähtunud eeldusest, et meedial on märkimisväärne mõju, kuid pole üksmeelt selles, missugusel määral seda mõju on ja missuguse iseloomuga see on (McQuail 2003: 373). Mõju võib üldises ja laias tähenduses mõista kui “inimeste juures jälgitavaid käitumis ja kogemisprotsesse, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on vastuvõtjaks
Keelenäiteid, Eesti keele sihtasutus, Tallinn http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24122/IngliseKeelingliseMeeles. pdf?sequence=1 19.09.12 7. Leidke TÜ Digikogust ajakirjanduse teemat käsitlev elektrooniline õppematerjal. Esitage pealkiri. Kuidas vastuse leiate? Valdkondade alt valin E-õppe materjalid, edasi elektroonilised õppematerjalid, sirvin märksõna järgi, valin ajakirjandus. Saan vaste: Pallas, Anu; Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu, Tartu, 2011 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17878/Eesti_ajakirjanduse_ajalu gu.pdf?sequence=1 19.09.12 8. Avage TLÜ Raamatukogugu (www.tlulib.ee) originaalandmebaas Väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU). Leidke teavikuid, mille autoriks on Peeter Puide. Esitage leitud kirjete arv ja ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
McDonald's, Marlboro, Mercedes-need on ka maailma kalleimad kaubamärgid. Rahvusvahelised firmad on monopoliseerinud 1) kõrgtehnoloogia (biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendid, uued materjalid) .See on suure riskiga valdkond, ressursimahukas, võib anda suurt kasumit. 2) suuremahulised tarbekaubad (auto, koduelektroonika, teler, külmik). Tööprotsessi on võimalik jagada odava tööjõuga maadesse, müügis kasutakse massikommunikatsiooni- vahendeid. 3) brändi-tarbekaubad (sigaretid, karastusjoogid, pesuvahendid). Müügieduks on vaja mahukat meediareklaami. Majandus laieneb, kuid põhiväärtused luuakse veel Põhja-Ameerikas, Lääne-Euroopas ja Jaapanis. Seal liiguvad ka peamised rahavood, kuid see on muutumas. 21.sajandi majandust hakkavad tõenäoliselt juhtima Hiina, India, Brasiilia. · Mida Sa mõistad loosungi ,,Eelista eestimaist!"all? Kas Eestist on võimalik osta omamaist toodangut
· Interpersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlus iseendaga · Individuaalne kom. see on sageli sõnatu ehk vahesuhtlus · telekommunikatsioon ehk telefon, raadio, tv, e-mail, msn, sms Massisuhtlus võeti kasutusele eestis aastal 1960. Massisuhtlus on suhtlus läbi televiisori, ajalehtede, kino, raadio ja mis tahes reklaami. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend, mille abil levitatakse info laiale kuulajaskonnale. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda, jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem, mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem, mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline
Konkurendid Investorid Avalikkus Mis on müra kommunikatsioonis ja too näiteid? Müra situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Mida tuleb arvestada sõnumi koostamise juures? Selge, arusaadav kõigile, piisava pikkusega, parem lühike. Millal on isiklikul müügil toetusmeetmestikus oluline tähtsus? Võrrelge isiklikku- ja massikommunikatsiooni kolme tunnuse alusel: tarbijaskonna haaratus mõju üksikisikule tagasiside Millised on reklaami eesmärgid (nii head kui halvad)? Selgita integreeritud turunduskommunikatsiooni (joonista, too näiteid vähemalt 3). Millist toetusmeetmestikku ja milliste kanalite kaudu soovitaksid kasutada järgmiste toodete müügil ja miks: o arvutid o spordisaali treeningud o eriala õpingud koolis
differencia specifica - spetsiifiline erinevus ` ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). ... teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või
Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus). 1) Herta Herzog (1942) tegi küsitluse, miks koduperenaised jälgivad igapäevaseid raadiokuuldemänge; 2) Lazarsf
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese
· Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond Iseseisev ind. On industriaalsele tootmisviisile üleminek loomuliku majandusliku tehnoloogia muutmiste tõttu. Sõltuv ind. Globaliseerimine globa-poliitilised majanduslikud muutused, mida põhjustab massikommunikatsiooni kiire areng ning inimeste ja kaupade suurenenud mobiilsus. Põhjused: · Info kiire liikumine · Uus rahvusvaheline jaotus, kapitali vaba liikumine · RV kaubanduse lihtsustamine Majanduses · Kiiresti kasvab RV kaubandus · Kapitalivood liiguvad üle maailma · RV organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke · RV finantsorganisatsioonide teke Kultuurivaldkonnas · Kasvanud RV kultuurivahetus · Kasvanud RV reisimine ja turism · Kasvanud immigratsioon
Kirje: Tiivel, I. (2012). Inglise meel inglise keeles : keelenäiteid =English mind as revealed by the language. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 7. Leidke TÜ Digikogust ajakirjanduse teemat käsitlev elektrooniline õppematerjal. Esitage pealkiri. Kuidas vastuse leiate? Esilehelt valisin esmalt 3. E-õppe materjalid. Seejärel ,,browse by subjects" . Otsingusse panin ,,ajakirjandus" ning avasin esimese vaste ,,ajakirjandus". Pealkiri: ,,Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu" Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest 8. Avage TLÜ Raamatukogugu (www.tlulib.ee) originaalandmebaas Väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU)
Miks on mistahes kommunikatsiooniakt semiootiline fenomen? Põhjus on selles, et mis tahes sõnum, mida kommunikatsiooniaktis edastatakse, on alati märkide poolt vahendatud ja pakub semiootikule huvi just oma märgilisuse tõttu. Isiklik kommunikatsioon, massikommunikatsioon, autokommunikatsioon. (Massikommunikatsioon on enamasti vahendatud, suunatud massidele ja umbisikuline; saatja ei tea kunagi päris täpselt, kes on vastuvõtja. Iga massikommunikatsiooni aktiga kaasneb paratamatult möödalaskmine (sõnum jõuab selleni, kellele see mõeldud ei ole, keda see ei huvita), mille aga korvab võimalik ahellevi (vastuvõtja hakkab täiendavaks meediumiks, levitades sõnumit edasi). Isiklik kommunikatsioon on isikuline ja vahetu, levides otse ühelt konkreetselt inimeselt teisele konkreetsele inimesele. Autokommunikatsioon on aga inimese sisekaemus või -mõtiskelu või -dialoog: me kõik räägime iseendaga, olgu
filmi või e-kirja vormis luua, levitada ja vastu võtta Institutsioonid või organisatsioonid mis luuakse, et meediatehnikat kasutada Meediapakkumised ise, mis luuakse eelmiste tegurite koostöös (nt raamatud, ajalehed). Ajalooliselt võime eristada nelja meediumide rühma: 1) Esmased meediumid ehk primaarmeedia 2) Teisene ehk sekundaarmeedia (kirjutus- ja trükimeedia) 3) Tertsiaarmeedia 4) Kvaternaarne meedia Massikommunikatsiooni eripärad 1) Avalik, st ilma määratud vastuvõtjata, kõigile avatud kommunikatsioon. Sõnumid on avatud kõigile. 2) Vahendatud kommunikatsioon, st meediakommunikatsioon ei ole enam vahetu nagu näost-näkku suhtlus, vaid meediumide vahendatud. 3) Ühepoolne, st normaaljuhul on saatja ja vastuvõtja rollivahetus välistatud. 4) Sõnumite vool on massiline ja selle ülesehitus on suhteliselt keerukas.
d. aeg toote kavandamisest kuni selle lõpetamiseni Küsimus 8 Mis on teisene uuring? a. teisese uurimise objektiks on teisesed andmed. S.t. andmed, mis on kogutud teiste inimeste poolt antund konkreetsest probleemist erinevate probleemide lahendamisel b. uuring, mis käsitleb ainult käibeturuga kaasnevaid võimalikke probleeme c. teisene uuring on järjekorras teisena teostav uuring Küsimus 9 Reklaam on: a. mitteisiklik info edastamine, mis kasutab massikommunikatsiooni kanalit, toote müügi toetamine b. toote elutsükkel, mis on jaotatud mitmeteks etappideks c. mingi toote/teenuse kõrvaldamine turult Küsimus 10 Trükireklaam: ajalehed, mille peamiseks eeliseks on ... a. lai ulatus-suur hulk loeb samal ajal, madal hind b. pikk esitlusaeg, lokaalne formaat c. liikumise ja heli mõju, paindlik formaat d. pikk ettevalmistusaeg, kõrge hind Küsimus 11 Otseturunduse tunnused: a. madal hind, väga kõrge ulatus b
alaliselt tegutsev seadusandlik organ: Keskvalitsuse Nõukogu, eesotsas Mao Mao oli ühtlasi ka Sõjanõukogu esimees, st. talle allus ka armee (oluline edasisi sündmusi silmas pidades) Mao võimu vastu olid paljud ringkonnad. Abinõud: organisatsioonilist laadi : vaenulikud organisatsioonid (sh. ka misjonid ja salaühingud ) keelustati mittekeelustatud organisatsioonid allutati HKP kontrollile parteiline monopol massikommunikatsiooni üle (st. kogu massikommunikatsiooni oli ainult HKP käsutuses) kohtureform ja kohtuaparaadi puhastamine puhastus haldusaparaadis terroristlikud poliitilised vastased kuulutati kurjategijaiks, üle 2 milj. inimese hukati võitlus kolme pahe vastu: korruptsioon, raiskamine, bürokraatia (tapeti ja vangistati sadu tuhandeid)
järelevalvet võimude tegevuse üle kompromiss ühe või mitme osapoole järeldamine oma nõudmiste, eesmärgiga jõuda kokkuleppele konsensus üksmeel, vastväidete puudumine otsustavas küsimuses kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselevatest inimestest, kes ei pruugi olla oma vahel sugulased massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni kasutades, nende osasaamine ühesugustes teabetes massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot paljudele inimestele üheaegselt või lühikese ajavahemikuga mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakonsust või on kodakonsuseta mittetulundussektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundus sektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa
* integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära * Kommunikatsioon ehk suhtlemine informatsiooni vahetamine suhtlemise teel * massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, ajalehti, raadiot ja internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest * interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; peamine vahend on internet * tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teave valikuline avaldamine
Võimul Erialastel oskustel • Teoreetiline eetika võib olla hea / halb; õige / vale. • Eetilised konfliktid: Huvide konflikt - Isiklikud suhted Whistleblowing - Salajase / ebaeetilise / ebakorrektse info avaldamine Suhted meediaga - Ausus ja täpsus 2. Kommunikatsiooni- ja suhtekorraldusteooriad. Massikommunikatsiooni teooriad: Uses and Gratification Theory - Kasutus ja rahuldus • Aktiivne meediakasutaja valib ise millal ja kuidas meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine • Meedia ei kontrolli seda, mida inimene asjast arvab, küllaga on meedial kontroll
võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia majanduskriisi üle? Kolooniatelt võeti tasuta toorainet, mida saadi tööstustes ära kasutada. 7. Too näiteid Rahvaste Liidu
Ilma selleta ei saa inimene tunda endühiskonna osana. Me vajame pädevat infot sotsiaalse keskkonna kohta, et sündmustele reageerida, ning ka selleks et tunda: meie reageerime samamoodi nagu teised meie rühma, kultuuri või subkultuuri liikmed. Westley ja McLeani mudel Informatsioonile kui sotsiaalsele tarbele on üles ehitatud ka psühholoogide Bruce Westley ja Malcolm S. McLeany mudel. Sisuliselt on see Newcomb'i ABX-mudeli edasiarendus, mis peab silmas massikommunikatsiooni eripära. X1 X2 X3 X4 · · Xn Westley ja McLeani mudeli algkuju Saatja valib ja abstraheerib midagi X-ist ning saadab selle sõnumina (X 1) B-le. X-id võivad olla tervikuna või osaliselt B "avastamisulatuses" (X1b) või väljaspool seda. B annab A-le tahtmata tagasisidet (fBA). X1 X2 X3 X4 · ·
5) Adressaat, kes sõnumi saab. Maletzke mudel Teave ja informatsioon Gerhard Maletzke mudel (1963) võtab kokku Informatsioon- See, mida kanalis saatjalt vastuvõtjale ajakirjandusteaduse siirdatakse, on realismi arusaamas nägemuse kommunikatsiooniprortsessist. o Too mudel kujutab ainult massikommunikatsiooni ja Teave tähendab seda, et miski on saanud teatavaks või vaatleb midagi on õpitud tegureid, mis massikommunikatsiooni protsessi mõjutava kas siis oma kogemuste või teabevahetuse kaudu. See o Maletzke eristab nelja elementi või positsiooni: teadmine talletatakse saatja (kommunikaator K), mälus sõnum (S),
ükski keel ei saa eksisteerida isoleeritult. Keelemuutused on tema arvates tingitud eri kultuuride vastastikusest mõjust, ühiskonna poliitilisest olukorrast ning majanduslikust ja kultuurilisest seisust. Üheks sõnavara rikastamise allikaks on näiteks laenamine teistest keeltest.1 Viimastel aastakümnetel on enamik eesti keelde laenatud sõnadest anglitsismid. Pedaja selgitab, et inglise keele laenude rohkus on peamiselt tingitud inglise keele heast mainest ning massikommunikatsiooni levikust ja infoühiskonna tekkest.2 Laenamine toimub kas otse mõnest keelest või siis vahenduskeelte kaudu. Tiina Leemets väidab, et enamik laene tuleb meile inglise keelest otse, kuid vahendajateks on olnud ka näiteks vene ja soome keel. Niisamuti on inglise keel eesti sõnavara rikastamisel ise vahenduskeele rollis olnud. Autori väitel laenatakse inglise keelest sõnu ka kaudsel teel – sõnadega tutvutakse otsese suhtluse asemel hoopis Internetis, ajakirjanduses või filmides.3
Newcomb'i mudel: kolmnurkne, käsitles esimesena kommi rolli ühiskonnas ja sotssuhetes. Kommunikatsioon peab üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. Newcombi mudel lähtub tõsiasjast, et inimesed vajavad informatsiooni. Me vajame pädevat infot oma sotsiaalsest keskkonnast, et sündmustele reageerida ja ka selleks, et tunda: meie reageerime samamoodi nagu teised meie grupi, kultuuri või subkultuuri liikmed. Westley ja McLeani mudel: Newcombe'i edasiarendus, pidades silmas massikommunikatsiooni eripära. Põhiidee: massikommunikatsioon laiendab B sotsiaalset keskkonda. Maletzke mudel: eristab nelja elementi või positsiooni: saatja (kommunikaator K), sõnum (S), meedium (M) ja vastuvõtja (retsipient R). Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel kujutatud nooltena). Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: neid mõjutavad enesepilt, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed suhted. Mudel toob esile protsessi elementide
...........................................................7 Sissejuhatus Antud töö teemaks on võtted kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks. Töös annan ülevaate sellest, mis on PQ4R-i meetod ning millised on selle meetodi läbimiseks vajalikud etapid, millised on põhilised märkmete tegemise võtted kirjaliku teksti lugemisel või loengu/õpetaja esituse kuulamisel ning milline on õppimise seisukohalt tõhus konspekteerimine. Juttu tuleb ka sellest, kas ja kuivõrd on tänapäeva massikommunikatsiooni ühiskonnas konspekteerimisoskus üldse vajalik. Referaadi koostamiseks olen kasutanud Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", loengu materjale ning interneti abi. PQ4R-i meetod PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Meetodi töötasid välja E.L Thomas ja H.A Robinson. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview- vaata üle, Question-
eksisteeriks meid endidki. Kasutatud kirjandus 1. Manuel Castells ,,Communication Power" Oxford University Press Inc., New York, 2009 http://www.ufabcdigital.blog.br/wp-content/uploads/2012/02/Castells-Manuel- Communication-Power-2009.pdf 2. John Fiske ,,Intoduction to Communication Studies" Taylor & Francis e-Library, 2002 http://books.google.ee/books? id=J3XzYCuDLNYC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onep age&q&f=falsei 3. Denis McQuail "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 4. Raivo Palmaru ,,Juhatus kommunikatsiooniteooriasse" Akadeemia Nord, 2003 5. Raivo Palmaru ,,Konstruktsionism I" ,,Konstruktsionism III" 6. Richard Münch ,,Sociological Theory: From the 1850s to the 1920s" Wadsworth Pub Co, 1993
Niisugune nihe ühiskondlikus teadvuses arenes eriti kiirelt tööstuslike keskuste arenguga ja kirjaoskuse kiire levikuga maailmas.XXI sajandi algul võib arvestada, et valdav osa maailma elanikkonnast on kirjaoskajad ning alluvad selle kaudu avalikus arvamuses levivatele positiivsetele ja sotsiaalsetele ideedele. Massikommunikatsioonivahendite areng ainult kindlustas kodanikkonna poliitilist aktiivsust ja muutis avaliku võimu järjesy sõltuvamaks avalikust arvamusest. Massikommunikatsiooni all mõistetakse massiauditooriumi tarbeks koostatud, kergesti kättesaadavat, standardiseeritud informatsiooni ühiskonna ja tema liikmete tegevuse kohta ning sellise informatsiooni loomise ja levitamise süsteemi. Taoline info on mõeldud ühesuguseks kasutamiseks väga paljudele erinevatesse sotsiaalsetesse, erinevatesse piirkondadesse kuuluvatele inimestele. Massikommunnukatsioonil on 6 olulist iseärasust, mida tuleb arvestada:
valitsuse pressisekretär. 1992 tekkisid esimesed pressiesindajad ja selle kohased ametikohad ministeeriumis. sõdadevaheline periood suhtekorralduseteooria mis on teooria? kokku pandud väga paljude inimeste teadmiste, kogemuse, analüüsi põhjalt. võime sellele toetuda, see on asi mis aitab teha meil asju lihtsamaks suhtekorraldusega seotud alad: äri, juhtimine, organisatsioonikäitumine, sotsioloogia, politoloogia, psühholoogia, meedia&kommunikatsioon massikommunikatsiooni teooriad kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju:1. uses and gratification theory(inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad kuidas ja millal meediat kasutada. nt ajalehte lugedes loeb vaid endale huvipakkuvaid lõike. teooria uurib et mis põhjusel sihtrühmad meediat kasutavad,aitab paremini mõista erinevaid sihtrühmi, a la et kuidas kus ja millal nad mingit inffi tarbivad 2. agenda setting theory. agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele
Avalik arvamus Ajakirjanduse jõudmine järjest suurtemate massideni, andis poliitilised õigused omandanud kodanikkonnale võimaluse esitada oma vaateid poliitilistes probleemides laiale auditooriumile ja mõjutada valija käitumisest sõltuva võimu tegevust. Selle tulemusena on avaliku arvamuse küsitlused poliitikutele pigem teejuhiks, millele oma võim rajada. Olles küll sõltuv avalikust arvamusest, on poliitikuil samuti võimalus mõjutada seda arvamust, levitades massikommunikatsiooni kaudu endale soodsat informatsiooni. Massikommunikatsioon ja massimeedia Meedia on vahendiks, mis aitab valitsusel ja erakondadel kujundada poliitilist taktikat ja strateegiat, mobiliseerib avalikkuse tähelepanu poliitilist lahendust vajavatele probleemidele, kujundab avalikkus hoiakuid ja valikuid. 1. täidab sotsiaalse integratsiooni, üksmeele, ühiste huvide ja tegevusprogrammi kujundaja ülesannet. 2. levitab üldist huvi
juurdepääsu valitsuse valduses olevale informatsioonile, ja seadused, mis tagavad avalikkuse juurdepääsu meediakanalitele. Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist. Ajakirjandusvabaduse tähendus sõltub ka ühiskonna eneseteadvusest, aja jooksul kujunenud müütidest. Võimalik on ka variant, kus inimesed isegi ei tea, mida nad teada ei saa, ja usuvad, et elavad vaba teabeleviga riigis. Kui liita kokku sõnavabadus(õigus oma mõtteid vabalt väljendada) ja õigus saada informatsiooni, saame kommunikatsioonivabaduse. See on: kommunikaatori
sarnaselt varasemaga. Näiteks Moffatti (1980) uuringust ,,Massimeedia mõju esmakordsetele emadele" selgub, et kõige rohkem kasutasid esmakordsed emad informatsiooni kogumiseks raamatuid, brosüüre ja buklette ning ajakirju. Meediat mitte arvestades olid põhilisteks vajaliku informatsiooni edastajateks meditsiinitöötajad, raamatud, sõbrad ja perekond. 8 7. Kasutatud kirjandus 1. McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Fallows, D. (2005). How women and men use the Internet. 3. Internet: The Mainstreaming of Online Life. (2005). 4. Pruulmann- Vengerfeldt, P., Kalmus V., & Runnel P. (2008).Creating Content or Creating Hype: Practices of Online Content Creation and Consumption in Estonia. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace 5. Baym, N. K. (2002). Interpersonal Life Online. Lievrouw, L. A.& Livingstone, S. (toim.).
reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi.mõjutab väärtushinnanguid, hoiakuid. seob või vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel.. 4. kultuuriline roll.reklaam on üks kultuuri väljundeid,kuulub ühiskonna juurde, väljendab seda, kuidas ühiskond end üles ehitab ja end kommunikeerib. on kultuuri osa ja kultuur ise
annaabi.ee 
