ma kogu aeg seal olen ,,ninapidi" sees vaid mul on nagu tervepäeva peale olen kokku 1-2 tundi. Kas ma oskan olla ilma meediata? Ei oska vastata sellele, kuna pole nagu varem olnud ilma meediata, no tegelikult võib-olla 1-päev olen olnud ilma meediata , aga ega siis minu jaoks maailm seisma ei jäänud. Minu arvates, kui inimene meediaga ei suhtle, siis ta jääb väga paljust ilma , kuna meedias liigub väga paljud uudised ja räägitakse maailmas toimuvast. Kuidas on minu pere meediakasutus muutunud viimaste aastate jooksul ? Muutunud on ainult see , et kui ennem loeti meil lehti kodus siis ,nüüd loetakse hoopis digilehti , kuna see on odavam, aga ka mingi osa loetakse ka paberkandjal olevaid uudiseid , eriti loeb neid minu vanaema kuna temale meeldib ikka lugeda ajalehti ,mis saab hoida käes. Milliseid muutusi näen lähitulevikus ? Kindlasti lähevad väga paljud inimesed üha enam ajalehelt üle digiajalehele.
meediategevuste läbiviimisega? (2p) Lapsi tuleb meedia kahjulike jmõjude eest kaitsta, sest lapsed ise ei suuda meediasisu veel kriitiliselt hinnata ega seda mõista. Eelkooliealiste laste puhul tuleks lapsi õpetada jälgima järgmist: eriliigilist meediat tuleks kasutada täiskasvanu juuresolekul või nende vahetus läheduses lapsel on võimalik kasutada üksnes täiskasvanu poolt eelnevalt hinnatud ja heakskiidetud meedia sisu meediakasutus tuleb täiskasvanuga eelnevalt kokku leppida meediakogemustest tuleb julgelt rääkida ning täiskasvanud peaksid selleks ka aega leidma jälgida tuleb teleprogrammide ja filmide, aga ka mängude sisu ja vanusepiiranguid nii nagu päriselus tuleb ka internetis käituda viisakalt ja pidada kinni reeglitest. (Vinter, 2010) Kuna suur osa meediatarbimist toimub siiski laste enda kodudes, tuleks pöörata tähelepanu kodu ja lasteaia koostööle
Looming. 1956-1968/70 liberaliseeriv, inimnäoline nõukogude ajakirj. PAGULASAJAKIRJANDUS: USAs ,,Uus Ilm", Soomes ,,Malevlane". Laagrilehed põgenikelaagrites. Rootsis, Saksamaal, Inglismaal. 6-8 korda aastas. Ajakirjad: ,,Meie tee", ,,Tulimuld". + eestikeelsed raadiosaated: Ameerika Hääl. Mark, Arro, Helbemäe EESTI 60ndatel. Televisioon, tiraazid taas kasvavad. 54 TÜs ajakirjanduse õpetuse algus. Erinevuste kasv ametliku ja vabama ajakirjanduse vahel. Meediakasutus massidesse. Empiiriliste meedia-uuringute algus. ,,Horisont", ,,Siluett", ,,Eesti Loodus", ,,Pikker". Päevalehtede struktuur: Riik ja päevauudised; propaganda, Eesti; Maailm, välis ja sport; Varia järjejutt, tele- ja raadiokavad 1970-1986/87 stagnatsioon Tsensuuri ja kontrolli tugevnemine. Inimlähedasemad teemad. Pere, kodu, tarbimine. Meelelahutuslikkus. Meisterlik reportaaz. Peened vihjed. palju rutiinset materjali. NV-l palju kultuuri, palju välisautoreid, ideologiseeritud
Vii klientide eesmärgid kooskõlla organisatsiooni omadega Sea käitumise muutmise eesmärgid Kohtle klienti kui kapitali Vii organisatsiooni funktsionaalsed üksused kooskõlla Kommunikatsiooni sõnumid on üksteisega kooskõlas ITK suurendab sünergiat (ITK kasulikkus) Sõnumid lähtuvad ühtsest loovstrateegiast Sõnumid on järjepidevad (võimendavad infot regulaarselt) Tõhusam meediakasutus Turundustegevus on täpsemalt suunatud Organisatsioon toimib ühtsemalt Kulutõhusus Tööprotsessid on tõhusamad Klient saab kvaliteetsemat ja ühtsemat teenust Integratsioon eeldab laiemat vaadet: Sõnumitele (mitte ainult klassikalised kommunikatsiooni sõnumid; nt kas jalas on tossud või kingad). Sõnumiteks on reklaam, pressiteade, otsepostituskiri, fb postitus). Sihtrühmadele (mitte ainult kliendid)
TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad............................................................................................. 4 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ...................................................................5 5. SUUNI...
diferentseeritud väärtusega üksiku auditooriumiliikme jaoks. > kui inimese ootus on suurem nt telesaate pakutavast, katkestatakse selle jälgimine, ning kui ootus on telesaate suhtes väiksem ja inimesele meeldib see rohkem, kui ta arvas, viib see tajutud suure kasuni. Palmgreeni oodatav hüve samatüübiliste ja sisuliste saadete puhul võib tekkida olukord, kus auditooriumi hinnangut hakkab mõjutama mõni pisinüanss (ebasümpaatne saatejuht või igav saatekülaline) meediakasutus on paljudel juhtudel situatiivne (muud tegevused konkureerivad meediakasutusega): auditooriumiliikmete võimalused valida, millal ja mil viisil ta saadet vaatab, on kasvanud iga meediumi puhul tänu digitaliseerumisele. kui palju võib meedia olla esmane vajaduste rahuldamise allikas? > Tasude ja tarvete piirangud: 1. liiga palju tähtsustatakse auditooriumi aktiivsust ja teadlikke valikuid meediakasutusel.
jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel enamik läheb kaasa 2
Koolikiusamist ärahoidvat tööd koolis sageli ei tehta, põhjuseks on enamasti õpetajate puudulikud oskused ja vähene valmisolek märgata kiusamist ning sellega tegeleda. Tihti on puudulik ka tugipersonali abi. Just seepärast lõi Haridus- ja Teadusministeerium 2009. aastal koolikiusamise probleemidega tegelemiseks programmi ,,Turvaline kool 20092011". Seal käsitleti kooliturvalisust järgmistes valdkondades: tuleohutus, tervisekaitse, kiusamine, meediakasutus, liikluskasvatus ja koolikohustuse täitmine. Koolivägivalla juhtumitest politseile teatamine on viimastel aastatel sagenenud, kuid ikkagi on see üle Eesti ebaühtlane ja politseile teatatakse vaid üksikutest juhtumitest. Samas puuduvad kindlad kriteeriumid selle kohta, millistel juhtudel peaks kool politsei kaasama ja millal see pole vajalik. koolitöötajad tajuvad vägivallaprobleemi levikut erinevalt. Direktorid näevad probleemi väiksemana kui lastega töötavad
tervishoius Poliitikateadmiste allikad ® Autoriteet: kindel, üldine, ,,igaüks" ® Isiklik mõtlemine: ratsionaalsus, intuitsioon ® Teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus, kumulatiivsus, kontrollitavus Osalemine poliitikas Konventsionaalsed(ootuspärane, harjumuspärane) vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniast 3. Mõjutamine(ise jääd poliitikast välja nt ärimehed): lobby(oma vaadete müümine poliitikutele), meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika ® meeleavaldused ja piketid ® allkirjakogumine, serverite ummistamine jm ® streigid, sh. tööseisakud ja näljastreigid ® kodanikuallumatus ® vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism Kollektiivne käitumine n Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale:
ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 4 27. Iseloomusta poliitikas osalemise vorme: esindusdemokraatlikud, otsedemokraatlikud, konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed. Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism) Esindusdemokraatia – inimesed valivad endale esindaja kes annab edasi nende nõudmisi Otsedemokraatia - võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu 28. Iseloomusta poliitilise teadmise liike
11.01.2015) TNS Emor, 2014. Teleauditooriumi ülevaade novembrikuus, 2014. http://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade-novembrikuus/ (kasutatud 12.01. 2015) TNS Emor, 2015. Teleauditooriumi ülevaade detsembrikuus, 2014. http://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade-detsembrikuus/ (kasutatud 19.01.2015) TV3, 2014. http://www.tv3.ee/tv3-eesti (kasutatud 11.12.14). Vahtre, Sulev., 2005. Eesti ajalugu VI Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa. Vihalemm, P., 2004. Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 19652004. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 27 LISAD Lisa 1. Küsitlusankeet Hea vastaja! Olen Kristiina Anton 11. ms klassist. Teostan uurimistööd teemal "Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, Kanal 2 ja TV 3 tarbimise harjumused". Uurimuse eesmärk on saada ülevaade Teie telemeedia tarbimisele kulutatud ajast ning sellest, milliseid telekanaleid ja saateid eelistate.
1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon 3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus 1 Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid? Kollektiivne käitumine Osalemine poliitikas Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism) 1 Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud. Poliitikas osalejate tüübid: 1)revolutsionäärid 2)protestijad 3)parteiaktivistid ehk gladiaatorid ( etturid-teevad põhitöö/äärmuslased-töötavad poliitilisest
maitseid ja väärtusi. Samu uurimistulemusi võib kirjeldada ka rõhutades nt põhjuslikke tegureid ( nt sissetulek, klassikuuluvus, kultuurilised aspektid jms). Elustiili mõiste puhul on raske leida sobiv analüüsitasand. Eristatakse kolme analüüsitasandit: 1) kogu ühiskonda hõlmav 2) ühiskonna-ja kultuurisiseste erinevuste tasand 3) individuaalne tasand. 58. Mehed ja naised kui auditoorium Feministliku teooria mõjul arendatakse mõtet, et meediakasutus sõltub suuresti inimese soost. Soolist eristamist meediakasutuses on juba ammu määratletud. Naisauditooriumile pakutakse teatud meediatüüpe, mida sageli loovad naised ise (ajakirjad, ilukirjandus, seebiooperid jms). Meestele toodetakse omakorda teatud meediatüüpe, -zanre. Uudne on suur uudishimu teada saamaks nende erinevuste tähendusi. Sooliselt määratud auditooriumi olemust ei näita selle sooline koosseis, vaid see, mil määral teadlik
Aastatuhande vahetus aga läks Eesti meediaajalukku veel ühe olulise arengu poolest, nimelt sündisid internetis pidevalt uuenevad online-ajaleheuudised. Ajakirjanduse ärilist poolt puudutavaid nihkeid viimase 15 a jooksul soovitan lugeda kogumikust "Meediasüsteem ja meedia kasutus Eestis 1965-2001" Taivo Paju artiklist (Taivo Paju. 15 aastat meediaettevõtlust: meediaettevõtete teke ja meediaturu areng 1989-2004. - Vihalemm, P. (toim.) Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965- 2004. Tartu 2004, lk 23-47). Kokkuvõtvat: 1. Ajakirjandus ei saanud enne Eesti iseseisvumist areneda iseenda seaduspärasuste alusel. 2. Eesti ajakirjanik ei kohandunud nõukogudeaegse ajakirjanduse nõuetega. Ajakirjandus ei olnud elukutse, vaid missioon. 3. Uut professionaalset identiteeti kujundavad vaba ajakirjanduse ideaal ühelt poolt ja turumajanduse jõud teiselt poolt. 4. Professionaalsed ajakirjandusstandardid jäävad seni, kuni tööturg ei arene, rohkem
annaabi.ee 
