KAUBAMAJA KOMMUNIKATSIOONISTRATEE GIA Oktoober 2018 Miks valisime Pika ajalooga Aktuaalne ? KAUBAMAJA Head Ainulaadne majanduslikud võimalused 2 1. Anda ülevaade KOMMUNIKATSIOO sihtrühmadest, kellele strateegia koostatakse NI-STRATEEGIA 2. Välja tuua järgmise eesmärk kolme aasta eesmärgid 3. Nende elluviimiseks vajaliku tegevuskava koostamine 4. Praeguse kommunikatsioonitegevu se efektiivsuse 3 Missioon & Visioon Oleme Eesti Eestist kaubanduse rätsepaülikond Põhjamaade mass...
töötajate üksteisele edastatavad kogemused ja teave org-is toimimise tavadest Sisesuhted Korporatiivses kommunikatsioonis: Personalijuhtimine Informatsiooni talletamine ja töötlemine Emotsionaalse ja industriaalse intelligentsi toetamine Firma suhted ametiühingutega Sisemine turundus Töötajate suhted piirkonna org-dega Töötajate rahulolu uuringud Firmasisese kommunikatsioonistrateegia loomine ja elluviimine Firmakultuuri (tegutsemistava) sõnastamine Töötajate lojaalsuse suurendamine Organisatsiooni sisene suhtekorraldus 11.1 Eesmärgid: · Suurendada töötajate motivatsiooni, rahulolu ja organisatsioonilojaalsust · Vähendada info abil töötajate ebakindlust Lisaväärtus ettevõttele = sisekommunikatsiooni põimimine
Järgmisena tuleks luua visioon ja strateegia muudatuse läbiviimiseks. See on vajalik selleks, et oleks võimalik kogu toimuvat protsessi juhtida. Ma leian, et nimetatud ettevõttes loodi visioon, selleks oli kasumlikuse tõstmine väiksemate osakondade sulgemise näol ja töötajate ümbersuunamise kaudu. Samas otseselt ei loodud strateegilist plaani, et kuidas see muudatus peaks toimuma. Neljanda sammuna tuleks kommunikeerida muudatuste visioon. See tähendab, et tuleks luua ja ellu viia kommunikatsioonistrateegia, mis püsivalt kommunikeerib uut visiooni ja strateegilist plaani. Analüüsitavas organisatsioonis kommunikeeriti inimestele, milles muudatus seisneb ja mis on selle eesmärk. Seega võib öeda, et see samm täideti. Viienda sammuna tuleks ellu viia laia-pinnalised tegevused. Need seisnevad selles, et eemaldatakse eksisteerinud barjäärid ja juhitakse organisatsiooni muutumist. Julgustatakse ka riskide võtmist ja loovat probleemilahendust. Analüüsitavas organisatsioonis seda ei tehtud,
ajakirjandus: eelkõige ajakirjanike omavahelised kokkulepped (sh eetikakoodeksid). Meediaväliselt reguleerib sisu lihtsustamist seadusandlus (avalik-õigusliku ringhäälingu seadus) ja õigusinstitutsioonid (kohtuotsused jne). > Meedia on suhteliselt vaba otsustama, kuidas konkreetne toimetus või osakond ümbritsevast sotsiaal-, sisu- või ajamõõtmes informeerib. Tehnikad või mõõtmed on kokkuvõtvalt kommunikatsioonistrateegia ning seda on võimalik meedia iga üksiku alasüsteemi puhul uuesti spetsifitseerida. Blöbaumi ajakirjanduse süsteemiteoreetiline käsitlus (1994): toimetuse töö tulemusena avalikkusele info vahendamise süsteem ajakirjandussüsteem eristub ühiskonna alasüsteemide lõikes > toimetuste ja meediakanalite/-väljaannete analüüs annab seega infot ühiskonna struktuuri kohta. Meediasüsteemide võrdlev analüüs
programmi kavandamise ja rakendamise selgitus’’. See on spetsiifiline iga muudatusettepaneku ja ümberkorraldusprojekti jaoks. Muutuste põhjuste kindlaksmääramisel on selgelt määratletud vastus küsimusele ’’ miks muutust on vaja?’’. (Oake et al., 2017). Muutuste põhjused on välja arenenud juhtimise, kommunikatsiooni ja koostöö põhiväärtustel. Juht on ’’muutuste agent’’, kes paneb kokku juhtmeeskonna. Juhtmeeskond arendab kommunikatsioonistrateegia, mis on järjekindel ja läbimõeldud. Kommunikatsioon viib tiheda koostööni ning on edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega. Koostöö peab hõlmama kõiki muutustesse kaasatud gruppe ja indiviide. Juhtmeeskond on vastutav kõikehõlmava koostöö loomise eest, ilma milleta on muutumisplaan hukule määratud (Oake et al., 2017). Iga muutuse esimene etapp koosneb muutuse põhjuste tuvastamisest. Muutuste käigus võivad
klienditeenindusega alati pigem rahul olnud. Kiidetud on personali abivalmidust ja positiivsust. Välisimago (avalik imago) valitseb välissihtgruppide seas. Imago teket mõjutab tugevalt oma kogemus ja suhted. Imagot on võimalik mõjutada teadliku kommunikeerimise, igapäevaste tegevuste ja ühtsete väärtushinnangute kaudu. Juhtkonna kuvandiks on eelkõige ettevõtte hea maine saavutamine, selle säilitamine ning jätkusuutlikus. Juhtkonna kommunikatsioonistrateegia üheks olulisemaks osaks on turundusstateegia, mille pinnal peaks sise- ja väliskliendi kuvand kattuma. · Tartu Kutsehariduskeskusel on mitmeid turundus ja reklaamkanaleid, näiteks: · Osalemine üritustel (nt Tartu Maratoni toitlustamine, osavõtt vabariiklikel ja rahvusvahelistel kutse- ja spordivõistlustel, messid) · Reklaam ajalehes, samuti info internetis (FB, koolitused.ee, youtube.com, www.booking.com)
riigiteaduste seisukohalt on poliitilisel kommunikatsioonil terve hulk rolle: see on nii poliitilise režiimi taastootja, poliitiline sotsialiseerija, võimu teostamise kui ka võimalik avaliku huvi väljaselgitamise vahend Poliitilised kommunikaatorid nt poliitikud, ametnikud, huvi- ja surverühmad, sotsiaalsed liikumised jt kaasavad üha enam meediaprofessionaale, kelle abiga kujundatakse mainet ning töötatakse välja oma kommunikatsioonistrateegia Meedia täita on mitmed rolle ühiskonnas: see võib ühtaegu olla neutraalne vahendaja, valvekoer, rahvavalgustaja, demokraatliku avalikussfääri areen kui ka (kasumlik) äriettevõte - > paiguti võivad need rollid minna omavahel konflikti Poliitilise (massi)kommunikatsiooni mõju meie otsustele on suhteliselt piiratud ning selle tagajärgi keeruline ennustada. Siiski analüüsitakse
seonduvate kommunikatsioonitegevuste kavandamiseks. · Kaardistada organisatsiooni turupositsioon konkurentidega võrreldes: keda nähakse konkurentidena, millised on organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed teiste samas valdkonnas tegutsejatega võrreldes. · Saada ülevaade organisatsiooni kommunikatsiooni hetkeolukorrast uurida, mis kanalites on ettevõte nähtav olnud, milliste sõnumitega, milliste kõneisikute kaudu. Kaardistada sihtgruppide soovid ja ootused kanali ning kommunikatsioonistrateegia valikuks edaspidi. Auditi kasutamine Kommunikatsiooniaudit annab ettevõttele kasulikku infot talle oluliste sihtgruppide arvamuste, hoiakute ja ootuste kohta. Kui ülesanne on õigesti püstitatud, saab auditist organisatsiooni suhtluse korraldamise vajalik ja mitmekülgne alus. Suur abi on kommunikatsiooniauditist ettevõtte väljakuju- nemise või muutmise etapis uuring annab ülevaate oluliste sihtgruppide informeerituse tasemest
peab paika täna, ei pruugi olla tõde homme. Samas annab see õppematerjal teatava laiema raamistiku ja lähtekohad, kust alustada, samuti inspiratsiooni strateegia koostamiseks, kanalite valikuks, sihtgruppide ja tegevuste planeerimise osas. Näidete all on ära toodud hulk edulugusid Eestist, lisatud on ülesandeid. Õppematerjal on üles ehitatud järgmiselt: esimene peatükk positsioneerib e-turunduse organisatsiooni äristrateegia, turundus- ja kommunikatsioonistrateegia kontekstis, räägib e- turunduse riskidest ja võimalustest ning annab ülevaate ICDT mudelist. Teine peatükk keskendub strateegiale, kolmas sihtrühmadele ning neljas e-turunduse kanalitele ja tegevustele. Neljanda peatüki alapeatükid annavad ülevaate olulisematest kanalitest, mille hulka kuuluvad koduleht, kampaanialeht, uudiskiri ja meiliturundus, Wikipedia ja Vikipeedia, blogi, foorum, mikroblogi ehk Twitter, sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik, fotode jagamise keskkonnad,
riigiasutused ·avalikkus (meedia) Suhtekorraldus sisaldab tegevusi, mis aitavad ettevõttel saavutada oma strateegilisi eesmärke; ettevõtte erinevate osakondade nõustamist suhete küsimustes; sisekommunikatsiooni, töösuhete parandamist; ühiskonna vajaduste, väärtuste, hoiakute ning tulevikutrendide analüüsi ja trendide mõju ennustamist. Sotsiaalse vastutuse loomist; ettevõtte avaliku ja sisemise imago analüüsi ja kujundamist; kommunikatsiooniauditi läbiviimist ja kommunikatsioonistrateegia loomist, infoliikumise parandamist; heade suhete ja suhtumise loomist sihtgruppidega; meediasuhteid (ajaleheartiklid, pressikonverentsid); konfliktide ja väärarusaamade ärahoidmist, vääritimõistmise allikate avastamist ja kõrvaldamist; promotsiooniliste ürituste korraldamist (kliendipäevad, sponsorüritused, heategevus, seminarid, esitlused, messid jne) Seega suhtekorraldus on üks juhtimisfunktsioone, mis:
annaabi.ee 
