Kuidas poliitika mind igapäevastes tegevustes saadab Poliitika on meie lõppematu otsing igapäevaprobleemide lahendamiseks. Poliitika puudutab iga päev iga inimese elu otseselt või kaudselt. See kujundab ja struktureerib ühiskonda ja määrab sotsiaalsete gruppide vahelistest suhetes kehtivad reeglid. Inimesed peegeldavad oma käitumise, mentaliteedi ja tegudega oma ühiskonna konditsiooni. Keskmine eestlane, kes on ühe poliitiku jutu järgi vaene, endasse tõmbunud ja nõutu kuuldes pidevaid kinnitusi Eesti majandusreformide edust, tõuseb hommikul, paneb kohvi jooksma ja naaseb oma igapäevaste tegevuste juurde. Keskmine eestlane ei mõtle tavaliselt poliitikast, vaid
3. Milliseid nippe kasutab Vermeer ,,tüdruk punase kübaraga" maalil varjukohtade ilmestamiseks? 4. Mille abi kasutab Vermeer keeruliste detailide visandamisel? Selgituseks: Eelnev õppematerjal on mõeldud IV klassi kunstiõpetuse tunni läbiviimiseks kujutamis- ja vormiõpetuse teemas. Eelnevalt on lähemalt võetud valguse-varju kujutamist üldiselt ning käesolev õppematerjal tutvustab õpilastele valguse-varju mänge ühe konkreetse kunstniku tööde kaudu. Õppematerjali struktureerib põhiteemale keskendunud tekst, mis on jaotatud kahte maali kirjeldavaks alateemaks, lisaks ning kordamisküsimusteks. Õppematerjali illustreerivad fotod kahest käsitletavast maalist ning teksti toetavad fotod välja toodud maalide eripäradest. Teksti võimalikult arusaadavaks tegemiseks on maale kirjeldatud võimalikult lihtsal viisil ning piltlikustamiseks on ära toodud fotod. Motiveerimiseks on valguse-varju esitlemiseks kasutatud huvitava ning intrigeeriva
jne). Ilul ei ole objektiivset standardit. Kunsti originaalsus kunstiteose loomine, mida on hiljem hakatud jäljendama. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Kunstnik näeb ideid, oskus seisneb nähtule vorm anda. Ta on justkui vahendaja/meedium/tehnik/tööline (Platon, Aristoteles). Autor kui funktsioon, mille on kokku pannud lugejad. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on miski, mis meid segab (struktureerib meie mõtteid, vormistab), teisalt on keel eneseväljendamise võimalus. Keel tekitab ka segadusi, tänu sellele saame püstitada filosoofilisi küsimusi, mis võib kaasa tuua pseudoprobleeme. 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? On arvatud, et sõnadel on vahetu üleloomulik mõju, seda on samastatud loodujõududega. Positiivsetes sõnades on psüühiline energia, mida saame kogeda. Ka negatiivsete sõnade puhul on see nii
Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika ei ole midagi igaveseks antut, vaid erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Kirjanduse ajalugu Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi, Kui 19. saj kirjutati ohtralt ülevaatlikke kirjanduslugusid, siis 20. sajandi lõpul ja 21. sajandil koosnevad ulatuslikumad kirjanduslood pigem erinevate autorite kirjutatud artiklitest. Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad.
Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna Autor-Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Autorifunktsioon Foucault: lugejad projitseerivad teatavale teksti hulgale autori positsiooni. Autor on vaid neid tekste ühendav ja lahtiseletav printsiip. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Ühest küjest asi, mis segab kuna struktureerib meie mõtteid võib olla nii nagu me ei taha. Teisalt tohutu eneseväljendamise võimalus. Kommunikatsiooni ja mäletamise vahend. Tänu keelele suudame püstitada küsimuse näiteks, mis on minu olemus? Mis on nina? Ühtlasi see tekitab meile hulga pseudoprobleeme. 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? Sõnadel on reaalne psüühhiline energia. Näiteks kui keegi meile kallis soovib meile head
Ta regul. suhteid halduse ja kodaniku vahel ning loob seega kodanikule õ-si ja koh-si, kuid just halduse suhtes. Reguleerib täidesaatva riigivõimu (riigipea, valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Allikad ps, formaalsed normseadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kov määrused, hõ-se üldpõhimõtted, kohtunikuõ, rahv vah lep-d. Süsteem Õ.instituut teatud kindlaid suhteid reguleeriv õ.normi kogum. H.õiguse üldosa struktureerib h.õigust, koondades neid õ.instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu h.õiguse jaox: h.organisatsioon, h.menetlus, h.kohtumenetl, h-se tegevusvormid, üldised reeglid avalik-õiguslike õ.suhete kohta jne H.õiguse eriosa tegel. üxikute harude/ h.mõjutuste teatud valdkondadega: avalike teenistuse õ, munitsip. õ, polits-korrakaits. õ, maxuõ, sotsiaalõ, kultuuri- ja teadush.õ, andmekaitsõ, eelarve ja finantsõ. jne Av
Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika ei ole midagi igaveseks antut, vaid erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Kirjanduse ajalugu Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi. Kui 19. saj kirjutati ohtralt ülevaatlikke kirjanduslugusid, siis 20. Sajandi lõpul ja 21. sajandil koosnevad ulatuslikumad kirjanduslood pigem erinevate autorite kirjutatuda artiklitest. Rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud
(praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Milleks on vaja kirjandusajalugu? Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist. (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi. Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? 1. ühiskondlikust korraldusest lähtudes 2. lähtudes poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost 3. lähtuvat mentaliteedi ja ideede ajaloost 4. Perioodid stiilidest lähtuvalt 5. Aastatest lähtuv, `neutraalne' periodiseering Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline
Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle saavutanud pika arengu tulemusel, mille käigus on varastest linnriikidest ja andamile tuginenud impeeriumidest feodalismi, seisuseriigi ja absolutismi kaudu jõutud modernse rahvusriigini. Tänapäeva riik on kodanikeriik, kus avalik võim on kodanike teenistuses ja kodanike valitud. Ka kodanikeriigis struktureerib avalik võim riigi toimimist ning selle tegevus mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet ja inimeste heaolu. Riigiaparaadi töökorraldust ning kodanikega seostumise viisi seletavad mitmesugused riigiteooriad. Kodakondsus on inimese seisund poliitika subjektina – nii rahvana kõrgeimat riigivõimu teostades kui ka üksikisikuna õigusi ja vabadusi kasutades. Suurema osa
teooriat, toopikat kui ka retoorilisi teksti interpreteermise võtteid. Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika on kirjandus kui kunstiliik. Milleks on vaja kirjandusajalugu? (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi. Periodiseerimine on vajalik uurimistöö struktureerimiseks (nii probleemiti kui kronoloogiliselt), konkreetseks museoloogiliseks tööks, eeskätt ekspositsiooni ülesehitamiseks. Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? Kriteeriumide valik on põhimõtteliselt vaba. Nt elualad, poliitiline ajalugu, majandus, kultuur, teadus, tehnika, moeajalugu jne.
o Tegelased, kellel on täita omad rollid o Osa tegelasi on kohustuslikud(nt õpetaja tunnis), osad on vabad(kõik õpetajad ei pea olema koolis) · Tegevused o Osa tegevusi on kohustuslikud, teised mitte · Eesmärk o Eesmärk on väga tähtis, sest struktureerib ja organiseerib tegevusi ning tegelasi Probleemide lahendamine · Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused · Probleemi lahendamise etapid o Probleemi märkamine o Probleemi määramine ja esitamine o Strateegia valik o Informatsiooni(teadmiste korrastamine) o Ressursside hindamine o Jälgimine
TEHIS EI ANTA EDASI GENEETILISELT ÕPETATAKSE JA ÕPITAKSE INIMKONNA KOGEMUS ENNAST ÕIGUSTANUD OLEMISE VIISID Mis on kultuur? 2 PARIMAD IDEED JÄÄVAD ELLU SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. Chevrolet Nova. Hispaania keeles ,,no va" tähendab tegelikult ,,It Doesn't Go" Kultuurilised ämbrid 2 Ameerika turunduskampaanias kasutas
a) süsteem, mille järgi andmed hallatakse. b) valitsuse poolt välja töödeldud salajane süsteem. c) arvutiprogrammi, milline hoiab andmeid ja võtab vastu kasutajate päringuid ning väljastab päringu põhjal vajalikud andmed (kui leiduvad!) vajalikul kujul. 10) Kus salvestatakse reeglina andmed? a) notepad b) andmebaas c) dropbox 11) Mida kastutatakse püsiandmete haldamiseks? a) SQL b) mälukaarte c) salvestusseadmeid 12) Failihaldussüsteem struktureerib salvestusseadmed hierarhilisel viisil, jaotades nad… a) kaustadeks ja kataloogideks b) ridadeks ja veergudeks c) sinisteks ja punasteks 13) Mida nimetatakse süsteemi kataloogideks? a) administratiivsetest nõuest tulenevalt on vaja salvestada ametlike kasutajate andmed ja nende profiil: neid andmeid kasutab ABHS ise veendumaks soovitud operatsioonide vastuvõetavuses. b) kaustu c) kirjeid 14) Mida tehakse päringukeele abil? a) räägitakse sõbraga b) kasutatakse salakoodina suhtlemiseks
ENNAST ÕIGUSTANUD OLEMISE VIISID 15 Mis on kultuur? 2 PARIMAD IDEED JÄÄVAD ELLU SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE MÄRGID JA NENDE TÄHENDUS 16 Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB 17 18 19 20 Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM 21 Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM 22 Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. Chevrolet Nova
Verstande produziert Bestimmungeid . See ongi Unendlichkeit. Vernunft ütleb, et see kõik on juba Einheit A on B-s . Et kõik need unendliche Bestimmungeid on juba A on B-s sisaldatud. Unendlichkeit der Bestimmungen. Absolute on Summe von Alle Filosoofia peaks ühendama Olemist ja Mitteolemist . (lk. 25) Unbestimmte enthält Bestimmungeid . Absoluut ei saa quantitatiivselt kirjeldatud saada. Absolute on Einheit. Totaliteet struktureerib iseennast. Ta on selbstreflektiert. Totalität ist die Beziehung zwischen Mannigfaltigkeit und Einheit (vist??????????) Mannigfaltigkeitis on kõik need Entgegenstzungid nagu valgus ja pimedus olemisne ja mitteolemine ja nii edasi. Das Werdeni ehk protsessi Einheit on Absoluut . Kõikide vastandite püüdlus Einheiti poole. Vielfaltigkeit Differenz in den Dingen. Protsessuaalsus ja Saamine .
Kodanikuõigused Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused Kollektiivsed õigused 1945 ÜRO harta 1948 Inimõiguste Deklaratsioon 1966 paktid a) kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta; b) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 jõustus Euroopa Sotsiaalharta 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta ÕIGUSRIIK Õigusriik on riik, mida struktureerib seadus. Selle kaudu tekib inimestes kindlus, et mis on kirjas seadustes, saab ka ellu viidud. POLIITILISED REZIIMID Demokraatia valitsemisviis, kus võib põhineb üldvalimiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatel, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus; võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe Diktatuur valitseja piiramatu võib ja autoriteet, vastuseis demokraatia tingimustele, puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitsejat
Vabadus ja piirid. Mida vabadus poliitilises kontekstis tähendab. Kas riigi tingimustes on võimalik vaba olla või kas ainult riigi tingimustes on võimalik vaba olla? Keelefilosoofia- mis on keel? Milline on inimese keele vahekord, mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Keele maailm meie jaoks on üsnagi traagiline, ses sõnad tähistavad asju, mis meil tegelikult puududvad, mis meilt ära on võetud. Samas on ka keel miski, mis meid segab, sest ta struktureerib meie mõtteid. Ja ta on ka tohutu eneseväljendusvahend. Johannese evangeelium: sõna oli jumala juures Judaismis ilmutab Jehoova ennast seaduse kaudu. Sõnas peitub Jehoova kõige suurem vägi: saagu valgus- ja valgus sai. Kui sõna ei ole maagiline, siis on ta vähemalt kosmiline ja jumalik. Seepärast on filosoofias seda ideaalkeelt taga otsitud, mis meile maailma olemuse välja pakuks. Renessansist alates usutakse, et maailma keel on kosmiline. Maailma enese keel on matemaatiline
iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. Küsitakse ilu olemuse, kunstiteose mõtte/olemuse/piiride, kunstniku loomuse järgi. Aitab mõista näiteks erinevate ajastute kirjandust tolleaegsest iluideaalist lähtudes. 14.Milleks on vaja kirjandusajalugu? Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? Otsige vähemalt kaks kirjandusajalugu ning mõelge läbi, millisel alusel on nendes moodustatud perioodid. (Kirjandus) ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi ning võimaldab meeldejätmist. Kirjanduse ajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Periodiseeritakse erinevate
o ego (Ich) MINA o superego (Überich) ÜLEMINA Lacan · ,,puudumise olukord" · ... mida üritatakse ületada kolmes registris: o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu?
2)ettevõtte kasumi kujunemine jääktulu meetodil allüksuste (kulukohtade) lõikes paremalt vasakule. Esimeses veerus on esitatud kogu ettevõtte, mis koosneb Ida ja Lääne müügipiir- konnast, koondnäitajad. Teises ja kolmandas veerus on esitatud vastavalt Ida ja Lääne müügipiirkonna näitajad. PLAANIDE JA EELARVETE KOOSTAMISE EESMÄRGID Plaanide koostamise eesmärgid: 1. Planeerimise kaudu kujundatakse juhtide tulevikukontseptsiooni ja selle seos organisatsiooni eesmärkidega 2. Struktureerib juhtide vastutustasemed planeerimise ja kontrolli osas 3. Soodustab juhtidevahelist kommunikatsiooni. Eelarvete koostamise eesmärgid: 1)Eelarved ja strateegia. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne organisatsiooni strateegiliste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes 2)Abi planeerimisprotsessis. Eelarvestamisel on oluline roll kogu organisatsiooni planeerimisprotsessis.
See on sotsioloogiline interventsioon ühiskonnaellu. 5. Sotsioloogia ülesanne on argimõtlemise kriitika ja osutamine sotsiaalsetele suhetele. 6. Sotsioloogia kui teaduse sekkumine ühiskonnaellu põhineb 3 kriteeriumil: a) väljakujunenud oma andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodid. Võimaldab sotsiaalseid suhteid ja nende väljendumist sotsiaalses tegevuses süsteemselt tunnetada. b) Sotsioloogial on oma mõistete süsteem, mis struktureerib reaalsust c) Kõige tähtsam sotsioloogiline eeldus põhineb sotsioloogia ja ühiskonna vahel valitseval sotsiaalsel suhtel. Sotsioloogia peab olema suhteliselt iseseisev ja sõltumatu oma uurimisobjektist e. ühiskonnast. 7. Sotsioloogia on ennast uuriv teadus ja diskussioon ühiskonnaga. Zygmunt Bauman Sotsioloogilisest mõtteviisist 1. Sotsioloogia on mõtteviis kuidas me mõtestame sotsiaalset maailma 2. Tihe seos argieluga, argimõtlemisega
moodustamist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Eelkõige reguleerib haldusõigus halduse ja isiku vahelisi suhteid ning loob seega õigusi ja kohustusi isiku jaoks, aga seda ainult seoses haldusega. 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks. Üldossa kuuluvad seadused: · Haldusmenetluse seadus (HMS) haldusorgani tegevus, menetlusnõuded, avaliku halduse tegevus otsuste tegemisel. (PS § 14) · Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus · Asendustäitmise ja sunniraha seadus · Riigivaraseadus
rakusisese vedeliku ehk tsütosooli ning on enamuse rakulise aktiivsuse toimumise koht. · Tuum suur raku keskel paiknev, selle struktuuri ja elutegevust juhtiv organell, milles kromosoomideks (DNA, RNA ja valkude kompleks) pakitud kujul paikneb enamus pärilikkusainest. Tuumata ei suuda rakk paljuneda ning on surmale määratud. · Tsütoskelett ehk raku toes võrgustik valguniidikesi, struktureerib nii raku kui organellide sisemust. Mikroniidind ehk filament ääristab rakku, põhjustab lihaskontraktsiooni ja raku või selle sopiste liikumist. · Tsentrosoom tuuma lähiskonnas paiknev, koosneb tsentrioolide paarist ja tsentrioole ümbritsevast materjalist. Organiseerib mitoosikäävi moodustamist ja pisitorukeste juurde tootmist. · Ripsmed ja viburid ripsmete aerutamislaadne liikumine hoiab rakku ümbritseva vedeliku
D. Harvey naabruskonna liigitused: 1. Defineerimata naabruskond (pole arenduspiirkond, omavalitsus vm) 2. Füüsiline naabruskond – looduslike piiridega määratletud 3. Homogeenne naabruskond – sisemiselt füüsiliselt ja sotsiaalselt ühetaoline 4. Funktsionaalne naabruskond – domineeriva töö-, elu-, õppimise vm funktsiooniga 5. Kogukondlik naabruskond – seotud tugevate primaarsete sidemetega Koha (ruumi) defineerimine sotsioloogias 1.Ruumi korraldus struktureerib inimeste igapäevase majandus- ja sotsiaalse elukorralduse 2. Struktureerib inimeste eluteed, pakkudes neile võimalusi või tehes takistusi 3. Ühise kogemuste ja teadmiste omandamise koht 4. Pakub võimaluse sotsialiseerumiseks ja sotsiaalseks taastootmiseks 5. Areeni sotsiaalsete normide kujundamiseks Urbaanse deprivatsiooni teooria Definitsioon 1. Meie majandusteadlased (Majanduse leksikon) kasutavad mõistet sotsiaalne
kestusega, ületades seda peaaegu alati; edastab põhiliselt informatsiooni ega paku võimalusi oskuste ja hoiakute arendamiseks; asetab õpilased sundseisu, kus nad õpivad faktilist materjali, mida võiksid ka iseseisvalt omandada. 9. Küsitlus. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Õpilaste vastustele ja küsimustele reageerimine. Küsitlusel neli etappi: 1. õpetaja struktureerib situatsiooni, edastades lühidalt arutletava sisu või probleemi. 2. õpetaja esitab küsimuse ühele või mitmele õpilasele ja laseb vastata. 3. õpilane vastab küsimusele. 4. õpetaja reageerib õpilase vastusele. Kasutatakse enamasti õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Küsimuste raskusaste on subjektiivne mõiste ja määratud sellega, kuidas suudavad õpilased neile vastata. Olenemata vaimsetest
ÕPETATAKSE JA ÕPITAKSE . INIMKONNA KOGEMUS . ENNAST ÕIGUSTANUD OLEMISE VIISID Mis on kultuur? 2 . PARIMAD IDEED JÄÄVAD ELLU . SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA . INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi . MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE . MÄRGID JA NENDE TÄHENDUS Mis on kultuur? 3 . MÄRKIDE DEKODEERIMINE . TÄHENDUSTE SÜSTEEM . TÄHENDUS vs MÄRK . KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES . KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB Mis on kultuur? 4 . KEEL . KEEL STRUKTUREERIB TAJU . REEGLID JA PIIRANGUD . ORGANISEERITUS . NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM Mis on kultuur? 5 . SOBIMATU JA ÕIGE . TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE . BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE . RAHVUSLIK VAIM(-SUS) . KULTUURILINE RELATIVISM Kultuurilised ämbrid 1 . General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. . Chevrolet Nova. Hispaania keeles „no va� tähendab tegelikult „It Doesn’t G’’ Kultuurilised ämbrid 2
(viimase troobi nimetuseks on personifikatsioon). Näiteks: Jaan on eesel (inimest esitatakse loomana); närtsinud eideke (inimest esitatakse taimena); elutormid (inimlikku esitatakse meteoroloogilisena); tuul nutab (meteoroloogilist esitatakse inimlikuna); puu kondised sõrmed (botaanilist esitatakse inimlikuna); surm röövis ta omaksed (abstraktset esitatakse inimlikuna). Tavatsetakse öelda, et metafoor seob mõisteid sarnasuse alusel, kuid see pole alati päris täpne. Vahel metafoor lausa struktureerib ühtesid mõistealasid teiste terminites -- nt. sotsiaalsetel positsioonidel ei näi olevat mingit otsest sarnasust ruumivahekordadega, ometi on sotsiaalseist seisundeist otse võimatu kõnelda ilma ruumitermineid kasutamata: Mis nüüd mina, madal mees; kõrgelseisvad ametiisikud; ülemad seisused; ühiskondlik redel; valitsus kukkus eile; tippsportlane ~ -teadlane ~ -näitleja. Metonüümia on nimetava, referentsiaalse põhifunktsiooniga troop, mis toimib üheainsa mõisteala ja
Ka psüühilised protsessid arenevad osaliselt valdkonnaspetsiifiliselt (nt suudetakse rohkem infot vastu võtta teemal, mis on tuttav, sest teadmised on siin pakitud ja osa protsesse automatiseerunud). Samas võiks õpetaja, kes hakkab õpetama ainet, mida õpilased on varem õppinud, arvestada sellega, et lastel võivad olla kujunenud väärteadmised ning -hoiakud. Algselt tegutseb laps koos täiskasvanuga. Täiskasvanu struktureerib lapsele ülesandeid, juhendab, suunab tähelepanu, aitab meenutada ja ülesandeid lahendada. Seejuures on oluline, et täiskasvanu seletab selgelt sõnastades, kuidas ja miks midagi tehakse. Ajapikku võtab laps juhtimise üle. Saanud täiskasvanult mudeli ja vahendid, rakendab ta neid jõudumööda iseseisvalt. Sellisel juhul toimuvad psüühilised protsessid ideaalses plaanis, olles sõnaliselt reguleeritud, st on arenenud eneseregulatsioon.
kompetentsist. Ta ei tohi võtta teadlikult vastu tööd, mis on väljaspool tema kompetentsi. Intellektuaalne omand Tarkvarainsener peab olema teadlik kohalikest seadustest ja määrtustest, mis sätestavad intellektuaalse omandi kasutamise näiteks patentide ja kopeerimisõiguste näol. Arvuti väärkasutus Tarkvarainsener ei tohi kasutada oma tehnilisi oskusi teiste inimeste arvutite väärkasutamiseks. 12) Kuidas struktureerib FURPS+ raamistik nõuete kogumiku? Too näited panga veebi-iseteeninduskeskkonna jaoks erinevat tüüpi nõuete kohta FURPS+ järgi? Functionality (funktsionaalsus) - Kirjeldus, kuidas süsteem peaks käituma kasutajapoolsete või teisest süsteemist pärinevate sisendite peale. Usability (kasutatavus) - Sobivus kasutaja mõttemudeliga: millised kasutajad ja millises situatsioonis teie rakendust kasutavad?
Personali ja materjali hankimisega tegelev haldus – tegeleb sellega, et haldusülesannete täitmiseks oleksid vajalik personal ja materiaalsed vahendid olemas. 4) Haldusõiguse süsteem. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike suhete realiseerimine. Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondades neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks: - Haldusorganisatsioon - Üldteooriad halduse õiguslikust siduvusest ja kujundamisvabadusest - Haldusmenetlus ja halduskohtumenetlusõiguse põhijooned - Halduse tegevusvormid - Halduse tüüpilised vead ja nende tagajärjed
2)kosmilise disaini paratamatuse argument(Leibniz): meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. (Ilma viirusteta poleks võibolla ka meid. Jumal, kes lõi Suure Paugu ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid?
· rakendussüsteemide vigade parandus · nõuete/muudatuste haldamine · kasutajatugi (helpdesk) IS arendusmetodoloogia (-metoodika) (metodoloogia elemendid, valiku kriteeriumid) Kogu infosüsteemi muutmise elutsüklit kattev kogum soovituslikest sammudest, lähenemistest, reeglitest, protsessidest, dokumentidest, kontrolliprotseduuridest, meetoditest, tehnikatest ja vahenditest defineerides kes, millal, mida ja kuidas peab infosüsteemi muutmise juures tegema Struktureerib süsteemiarendusprotsessi sisaldades etappide, alametappide, protsesside, etappide sisendite ja väljundite (oodatavate tulemuste), protseduuride, tehnikate, vahendite ja loodava dokumentatsiooni kirjeldusi Metodoloogia elemendid [4] Metodoloogia kasutamise miinused · ennemini vähendavad kui suurendavad sisulise töö tegemise tõhusust ja seda tänu nõutavale liigsele bürokraatiale · põhinevad kindlatel jäikadel eeldustel ja üldistustel arvestamata erandeid
o probleemilahenduse sügavust o tulemuste kestvust Kognitiivne teraapia Beck (1976) Cognitive Therapy 1976 Kognitiivne teraapia · Kognitiivne teraapia on aktiivne, suunav, ajaliselt piiratud, struktureeritud lähenemine ravimaks erinevaid psühhiaatrilisi häireid (beck,1979) o Teraapia põhineb ratsionaalsel teoreetilisel alusel, et indiviidi tunded ja käitumine on suuresti determineeritud sellest, kuidas ta maailma struktureerib. Automaatmõtted pinna pealseim tase, lihtne teadvustada. Kindlates spetsiifilistes situatsioonides. Põhieeldused sügavamal seotud erisituatsioonidega. Kognitiivne moonutus ehk süstemaatiline järeldamisviga on ühenduslüli ebaotstarbeka skeemi ja automaatse mõtlemise vahel. Skeemid kõige sügavamal. Internaalsed struktuurid kasutatakse
Strukturalistlik lingvistika
Ferdinand de Saussure (1913-14, i.k. 1950ndatel)
Enne Saussure'i > keeli uuriti diakrooniliselt, st. lähtudes keele muutumisest ajas
Saussure > Keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st.
Sünkrooniliselt. S. lõi süsteemi, mis määrab selle, kuidas keel funktsiooneerib.
Langue keele süsteem (S. keskendus eelkõige sellele), kirjandusteaduses uuritakse
süsteeme, mis keskenduvad `keelele', mis struktureerib üksikuid kirjandusteoseid ja sellele,
kuidas on struktureeritud kirjanduse süsteem.
Parole (kõne) üksikud lausungid
Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, S. > inimene suudab eri elemente
tajuda läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest, sageli erinevus läbi binaarsete
opositsioonide, hea >< kuri, mees >
Autopsia printsiip (rakendus küsitav) Toetus suuresti suulisele traditsioonile (mainib kahte logograafi, aga palju lüürilisi poeete ja nn ,,seitsme targa" hulka kuuluvaid mehi) Mütoloogilise traditsiooni ratsionaliseerimine (Trooja sõda: Helene oli tegelikult Egiptuses...) "Historai" Keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansi oon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia) Ekspansioon struktureerib, ent lähtepunktiks allutatud rahvad, eriti edukas vastupanu Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), mitte kohalike hõimude tavad vms: süntees Aleksandria filoloogid jagasid 9 raama tuks vastavalt muusadele: 1. Kleio, 2. Euterpe, 3. Thaleia, 4. Melpomene, 5. Terpsichore, 6. Erato, 7. Polyhymnia, 8. Urania, 9. Kalliope "Historai" sisu 1.-4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja varasemast ajaloost (sh 2.
Strukturalistlik lingvistika
Ferdinand de Saussure (1913-14, i.k. 1950ndatel)
Enne Saussure’i > keeli uuriti diakrooniliselt, st. lähtudes keele muutumisest ajas
Saussure > Keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st.
Sünkrooniliselt. S. lõi süsteemi, mis määrab selle, kuidas keel funktsiooneerib.
Langue – keele süsteem (S. keskendus eelkõige sellele), kirjandusteaduses uuritakse
süsteeme, mis keskenduvad ‘keelele’, mis struktureerib üksikuid kirjandusteoseid ja sellele,
kuidas on struktureeritud kirjanduse süsteem.
Parole (kõne) – üksikud lausungid
Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, S. > inimene suudab eri elemente
tajuda läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest, sageli erinevus läbi binaarsete
opositsioonide, hea >< kuri, mees >
Tõemonopoli ei teki enam. Frank Ramsey Wittgensteini raamatuid tuli tõlkida. Tema vend tõe ülearususteooria otsis tõe algeid ja uuris matemaatilist tõde; kõik muu taandub 34 uskumusele, mis on tõde ehk inimesed käituvad vastavalt sellele mida nad usuvad. Semantilise keeleparadigma murdumine -> Süntaktiline keeleparadigma Keelepradigma - Mõistete ja protseduuride raamistik, mis struktureerib meie teadmised, arvamused, seisukohad maailma kohta. Semantilise keeleparadigma raames ei tehta vahet predikaadil ja terminil. Post strukturalism Predikaat on terminile mingi omaduse andmine, ntks termin veeklaas, predikaat, kas pooltäis või pooltühi. Süntaktilises keeleparadigmas muutub oluliseks predikatsioon. Prediteerimine tähendab millegi kirjeldamist mingi omaduse kandjana või mingis suhtes olevana. Termin on mees, predikaat on "ilus". Erinevus on rõhuasetuses
Haldusele omane õigus Avaliku võimu haru, mille normid reguleerivad avaliku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine Haldusõigus ei ole oluline mitte ainult haldusorganite ja nende tegevuse jaoks. Eelkõige reguleerib haldusõigus halduse ja isiku vahelisi suhteid ning loob seega õigusi ja kohustusi isiku jaoks, aga seda ainult seoses haldusega 48. Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks Haldusmenetluse seadus haldusorgani tegevus Märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asendustäitmise ja sunniraha seadus Riigivaraseadus Riigivastutuse seadus Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa haldusõiguse üksikud harude
õppematerjale, juhiseid, ettekandeid, uurimistulemusi, õppija loetud tekstide kokkuvõtteid, erinevaid seminaritöid, fotosid, pilte, jooniseid, skeeme jne. Täpsemad juhised portfoolio koostamiseks annab õppeaine õppejõud. Praktikamapi koostamisel tuleb lähtuda praktikajuhendist. Portfoolio edukaks kasutamiseks õppevahendina on oluline, et õppija: koostab õpimapi enda, mitte õppejõu jaoks; mõtleb läbi ja kavandab selle koostamise; struktureerib portfoolio sisu; kogub materjali järjekindlalt ja süstemaatiliselt; analüüsib ja hindab ennast kui õppijat ja tulevast töötajat; kasutab portfooliot kogu õppeprotsessi vältel. Portfoolio liigitus lähtuvalt selle funktsioonist: töömapp, kuhu kogutakse materjali õppeprotsessi käigus, näiteks õppeainete kaupa; näidismapp, millesse valib õppija õppeperioodi parimad tööd; 15
· Hegemoonia Grumchi hegemoonia teooria on sobiv. Samuti võimu poolt kontrollitav pakkumiste väli. Selline kus teatava hulga pakkumiste suhtes tsensuuri ei ole, või tingimatud kontrolli all hoidmise vajadust ei ole, paradoksaalselt hegemoonilised süsteemid püsivad paremini kui ideoloogilised, sest suudavad suurema hulga inimeste rahulolu kindlustada. · Mikrotasandi võim (Foucault) struktureerib pakkumiste välja paremini isegi kui kõrgelt tasandilt tulev ideoloogia, sest mikrotasandi võim mis inimesi endid nende subjektsust muudab, on võimeline ka kujundama nende eeldusi vastu võtta või kõrvale jätta mingit teatavat liiki pakkumisi. · Sümboolne kapital (Bourdieu) miski mis pakkumiste väljal annab eeliseid ja võib ära võtta, või keelata.
Haldusõigus ei ole oluline mitte ainult haldusorganite ja nende tegevuse jaoks. Eelkõige reguleerib haldusõigus halduse ja isiku vahelisi suhteid ning loob seega õigusi ja kohustusi isiku jaoks, aga seda ainult seoses haldusega 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks Haldusmenetluse seadus haldusorgani tegevus Märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asendustäitmise ja sunniraha seadus Riigivaraseadus Riigivastutuse seadus Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) Halduskoostöö seadus
Brusiin jt tõid teoreetilisse mõtlemisse arusaama teooria ja praktika ühtsusest. Paradigmavahetus nõuab õigusmõtlemiselt selget vahetegemist juriidilise mõtlemise (s.t praktiku mõtlemise) ja jurisprudentsile omase mõtlemise vahel. Ta kaitses seisukohta, mille järgi õigus on ühiskondades samane, mitte lähtudes tema sisust, vaid lähtudes tema struktuurist. Selliseid ühiskondi ei tohi samastada riiklikult organiseeritud ühiskondadega. Õigus kui juhtnöör struktureerib inimkäitumise kõik sotsiaalsed suhted ja ühiskondlikud institutsioonid. Brusiini käsitlus ja õiguse olemusest arusaamine seisneb selles, et kuigi algselt tuleb õiguses näha normatiivselt mõjuvat ja mõjusat struktuuri, on võimalik ja otstarbekas ühendada normatiivne ja kausaalne õiguse uurimine. Õiguse teooria puhul on tegemist õiguskorra kui terviku uurimisega tegeleva ja seega iga üksikisiku õigusi käsitleva sotsiaalse fenomeniga
• Kõrge enesehinnanguga poiste vanemad - On kõrge enesehinnanguga, Aktsepteerivad oma lapsi üldiselt, Seavad kindlad piirid, Lasevad lastel tunda kontrollitunnet oma elu üle + mõistlikus ulatuses vabadus Psühhodünaamiline teooria- Sigmund Freud – Oidipuse kompleks, Elektra kompleks Sotsiaalse õppimise teooria (Alber Bandura)– sugu areneb laste kogemuste tulemusena, tasu ja karistus, õppimine vaatluse teel, samasoolised mudelid. Kohlbergi Kognitiiv-arenguline teooria • Laps struktureerib oma kogemusi aktiivselt. • Astmed: 1. Sooidentiteet (2-3½) 2. Soostabiilsus (3½-4½) 3. Sookonsistentsus (4½-7 ja vanem) Soo-skeemi teooria • Peale sooidentiteedi välja kujunemist 2-3.a. • Soo-skeemid – organiseeritud sooliste uskumuste kogumid Bioloogilised teooriad • Hormoonid • Bioloogilised faktorid võivad olla olulisemad kui sotsiaalsed Uuemad teooriad • Kognitiivsed, keskkonnast sõltuvad ja bioloogilised faktorid on kõik olulised • Sotsiaal-kognitiivne teooria: 1
ja esitaja kommunikatsioonioskused (sobiv tempo, miimika, žestid). Loeng tuleb alati lõpetada plaanipäraselt, st ülevaatega käsitletud põhiseisukohtadest. Kokkuvõttele võiks järgneda diskussioon, küsitlus vm materjali kinnistav tegevus. Küsitlus. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Õpilaste vastustele ja küsimustele reageerimine. Küsitlusel neli etappi: 1. õpetaja struktureerib situatsiooni, edastades lühidalt arutletava sisu või probleemi. 2. õpetaja esitab küsimuse ühele või mitmele õpilasele ja laseb vastata. 3. õpilane vastab küsimusele. 4. õpetaja reageerib õpilase vastusele. Küsitlus on valdavalt õpetajakeskne ja range suunitlusega. Kasutatakse enamasti õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Küsitlus võib olla nii õpitu kordamise ja kontrolli kui ka diskussiooni elemendiks
eeliseid uute projektide valikul, kõik projektid kandideerivad planeerimisprotsessis võrdsetel alustel nullbaasist lähtuvalt järgmiseks aastaks kasutada olevatele ressurssidele toetudes st eelmise perioodide plaane ei saa kasutada uutes plaanides taotlevate ressursside põhjendamiseks. Rakendatakse: turunduse ja arendustegevuse planeerimiseks Planeerimise 3 peamist kasutegurit on: *planeerimise kaudu kujundatakse juhtide tulevikukontseptsioon ja selle seos organisatsiooni eesmärkidega, *struktureerib juhtide vastutustasemed planeerimise ja kontrolli osas, *soodustab juhtidevahelist kommunikatsiooni 2. Eelarvestamise protsess: 1. Visiooni ja missiooni sõnastus 2. strateegiliste otsuste püstitamine 3. strateegiline planeerimine 4. eelarvestamine Eelarvestamine on pidev protsess, mis algab eesmärkide püstitamisega, millele järgneb nende sidumine vastavate ressurssidega. Vastavalt ressursside kättesaadavusele korrigeeritakse eesmärke. Järgneb eelarvete
) Nende arvates võitlus ei toimu mitte klassi sees, vaid kommerts ja intellektuaalkultuuride sees. Seega maitse annab mitte võimaluse öelda, et mingid tooted on paremad kui teised, vaid ka inimesed, kes neid definitsioone kasutavad, on paremad/halvemad kui teised. Bourdieu plussiks on see, et habituse üritab üle saada paljudest seni vaevanud dihotoomiatest: sturktuur/tegevus, vabadus/vajadus, ratsionaalsus/irratsionaalsus. Tegevus struktureerib, Kuid teisest külljest on tegemist liigse determinisimiga - kui habitus suunab tegevust, siis mis suunab habitust? Oht, et tekib ka ,,materiaalne ideoloogia" (Miller 1987) ehk selline nägemus, kus inimestega seostatakse nende valikud otse, ainult materiaalsust vaadates, mistõttu näiteks mustus alamate klasside juures (alati suhteline!) tundub klassidele iseomane, valik. Samuti uusrikkad saavad ainult imiteerida ja alamklassid olla marginaalsed.
Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle saavutanud pika arengu tulemusel, mille käigus on varastest linnriikidest ja andamile tuginenud impeeriumidest feodalismi, seisuseriigi ja absolutismi kaudu jõutud modernse rahvusriigini. Tänapäeva riik on kodanikeriik, kus avalik võim on kodanike teenistuses ja kodanike valitud. Ka kodanikeriigis struktureerib avalik võim riigi toimimist ning selle tegevus mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet ja inimeste heaolu. Riigiaparaadi töökorraldust ning kodanikega seostumise viisi seletavad mitmesugused riigiteooriad. Kodakondsus on inimese seisund poliitika subjektina nii rahvana kõrgeimat riigivõimu teostades kui ka üksikisikuna õigusi ja vabadusi kasutades. Suurema osa ajaloost on inimesed olnud pigem valitseja väheste õigustega alamad kui kodanikud.
annaabi.ee 
