Kuidas poliitika mind igapäevastes tegevustes saadab (0)

Kuidas poliitika mind igapäevastes tegevustes saadab
Poliitika on meie lõppematu otsing igapäevaprobleemide lahendamiseks. Poliitika puudutab iga päev iga inimese elu otseselt või kaudselt . See kujundab ja struktureerib ühiskonda ja määrab sotsiaalsete gruppide vahelistest suhetes kehtivad reeglid. Inimesed peegeldavad oma käitumise, mentaliteedi ja tegudega oma ühiskonna konditsiooni.
Keskmine eestlane, kes on ühe poliitiku jutu järgi vaene, endasse tõmbunud ja nõutu kuuldes pidevaid kinnitusi Eesti majandusreformide edust, tõuseb hommikul , paneb kohvi jooksma ja naaseb oma igapäevaste tegevuste juurde. Keskmine eestlane ei mõtle tavaliselt poliitikast, vaid hoopis tööst, eraelust, reisidest ning sõpradest. Poliitika on keskmise eestlase jaoks igav ning mitte midagi ütlev jama , sest hariliku maarahva esindaja arust see ei mõjuta tema igapäevast elu. Ka mina olen keskmine eestlane, kes ei joo küll kohvi ja ei tea Eesti majandusreformidest midagi ning terve senise elu pole mulle ilmnenud see, kui palju tegelikult poliitika meie elu mõjutab.
Viimastel aastatel on haridusmaastikul toimunud palju muudatusi ning see on minu, kui õpilase jaoks väga tähis, mida poliitikategelased Toompeal, 9.sajandist pärinenud linnuses, välja mõtlevad, paberile kirsteldavd ja hääletusele panevad. 2011.aastal võeti vastu uus riiklik õppekava, mis Eesti Haridusministri Jaak Aaviksoo sõnades: “Puht mahuline koormus peab vähenema ja tähtsad asjad peavad hästi selgeks saama,” ( Postimees 2011) oleks pidanud muutuma nii õpetajatele kui õpilastele elu lihtsamaks. Tegelikult, kerkis välja olukord, kus ajalooõpetajad pidid hakkama õpetama 35 tunniga maailma ajalugu alates antiigist kuni uusajani (Delfi, 2011) ning õpikute ja töövihikute puudus vähendas antavad hariduse kvaliteeti. 2013.aasta juulis kuulutati välja uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille kõige tähtsam eesmärk Postimehes avaldatu põhjal oli parandada kvaliteetse hariduse võrdset kättesaadavust ning õppetöö korraldust. Ei tea, kas Mihhail Stalnuhhin, kes lausus fraktsiooni poole pöördudes: “Haridusministeerium on nende (koalitsiooni) ajud ära vägistanud,” kui palju tegelikult see seadus, kui auklik Šveitsi juust, muudab. Praegusel hetkel on uus seadusetäht kaasa toonud eelkõige abiturientides segadust. Virvarr haarb endasse nii uute eksamipüstituste, hindamissüsteemi ja lõpetamise tingimusi. Kui, mina õpilane lähen küsin õpetajalt midagi selle kohta, mida ma pean tegema 7 kuu pärast edukaks keskhariduse kättesaamiseks ja tema ei oska vastata, või vastab umbes, et ma ei tea, ei ole kuulnud sellest veel midagi, siis on vist jama käes? Päevast-päeva, nädalast-nädalasse esmaspäevast reedeni, kella 8 kuni 16.20 kummitab mind ainult üks mõte peas: “Kuidas ma selle gümnaasiumi siis ikkagi lõpetan?” Poliitikud on midagi otsustanud, peale 19 tunnist istungit võibolla nad soovisid , selle kiiresti kaelast ära saada, kuid nüüd saadab see, nende otsus, mind iga päev oma tegevustes ja muutis elu palju segasemaks. Ma arvan, et ma ei saagi teada, kas nende otsus oli hea või halb, sest mina olen katsejäneseks selles.
Oktoobis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised, asjaolu, mis mõjutab kõikide inimeste elu, olgu nad siis poliitikast huvitatud või mitte. Järsku on välja hüpanud paarsada kandidaati, kellele võiks varsti anda auhinna “Aasta metseen ” mitte ainult kultuurivaldkonnas. Tallinna, Eesti pealinna võitmine oma kätesse on iga erakonna unistus. Selleks, et inimesed neid valiks ollakse mõnes erakonnas seisukohal, et on vaja läbi viia suuri projekte, näiteks üheks neist on Tallinna ettevõtlus ameti 72 000 euro eest tellitud kampaania, millega reklaamitakse lastaaedadesse rajatud uusi mänguväljakuid. Tallinna linnaeelarvesse oli “Uus mänguväljak igale lasteaiale” projekti jaoks planeeritud miljon eurot. (Delfi, 2013)Seda prooviti näidata, kui heategevuslikku projekti, mis viidakse läbi Tallinna linnavalituse poolt, kuid tegelikult oli see puhtalt poliitiline projekt ning pealinna raha kulutas tegelikult Keskerakond enda kampaania jaoks. Puhas korruptsioon, sest tegelikult oleks olnud selle raha eest vaja uusi õppevahendeid koolidele ja lasteadadele: õpikuid, töövihikuid ning arvuteid. Ma arvan, et Tallinna linnavalitsuses töötab palju keskmise eestlase prototüüpe, nende palka ei saa küll võrrelda, tavalise Mari või Jüri palgaga kuskil Lõuna-Eesti väikelinnas, kuid mõtlemine on küll samal tasemel. Tundub, et neil on suhteliselt kama kaks, mis toimub nende ümber ja nende juhitavas linnas, kui nad lasevaid selliseid klantsplakatitega kampaaniaid teha.
Poliitka saadab meid igapäevastel kõikides argitegevustest, poliitika mõju inimese igapäevategevusele on liiga suur Meie igapäevased teguvsed on poliitilisest olukorrast liiga palju mõjutatavad.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uus-oppekava-sunnib-35-tunniga-oppima-maailma-ajalugu-antiigist-uusajani.d?id=58110742
http://www.postimees.ee/547398/aaviksoo-uus-oppekava-ei-vahenda-laste-koormust
http://www.postimees.ee/1276844/riigikogu-vottis-pohikooli-ja-gumnaasiumiseaduse-49-poolthaalega-vastu
http://eestielu.delfi.ee/eesti/uudised/kross-manguvaljakute-reklaamikampaania-meenutab-kesk-aafrika-vabariiki-kus-korruptsiooni-reklaamitakse-klantsplakatitega.d?id=66696979