TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASESTÖÖS (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST12KÕ1
TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASESTÖÖS
Essee
Õppejõud:
MÕDRIKU
2014
Stressi tekitavad stressorid , need jälitavad meid just kui tiksuv pomm, mis ootab oma taimeri täitumist. Tänapäeval on kõik inimesed kogenud stressi enda elu ühe osana . Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Kuna inimesed on erinevad, siis mõni kogeb stressi raskemal kujul teine kergemal. Rohkem tajutakse siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla kurbus , viha, energiapuudus , ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine samuti unetus, halb keskendumisvõime, peavalu ja probleemid suhetes teiste inimestega. Loomulikult on on erinevaid stressiliike näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Tööstress on seotud tööalaste toimingutega nii töökeskkonna kui ka kollektiivsete suhetega. See tuleneb sellest, kui palju kohustusi pead inimene oma tööd tehes kandma. Kollektiivsed suhted on töösuhetes olles oluliseks faktoriks, mis võib pommi plahvatama panna. Ei saa töötada kollektiivis kus on õhkkond väga pingeline ja närvesööv isegi kui töö on vägagi meeltmööda.
Ma olen oma noore elu jooksul väga vähe tööl käinud, kuid siiski olen kogenud mingil määral tööstressi. Hakkasin tööl käima juba keskkooli ajal suvevaheaegadel, peamisteks motivatsiooniks soov ise endale taskuraha teenida ning kohtuda uute inimestega. Olen olnud telefonimüüja, kus arvestada tuli sellega, et iga päev võib keegi telefonis sulle pahasti öelda ning väga kaugele saata. Siin sain esmakordselt aimu , mis on tööstress, tulenes see sellest, et mul olid head suhted asutuse juhatajaga. Seega paljud kolleegid eeldasid, et mul on töökohustuste täitmisel eeliseid ning mulle on alati tagatud paremad töötingimused ja –ülesandeid olgugi, et tegelikult see nii ei olnud. Kuna seal muutusid kolleegide omavahelised suhted pingeliseks otsustasin kasvatada endale kesta ümber ning vahetada töökohta. Eelkõige oli töövahetuse põhjuseks siiski motiveerivam palganumber. Praegu töötan ma ühes väikeses lasteaias õpetajana. Lasteaed asub väikeses külas, suhteliselt linna lähedal. Kui ma siin aasta tagasi tööd alustasin olin õpetaja abi. Esialgu oli kõik väga hästi, kolleegid olid toredad ja töö ei murdnud konte . Ühel päeval sain aga teada, et peaaegu terve lasteaia kollektiiv välja arvatud mina, koristaja ja veel üks õpetaja abi on omavahel varasemaltki tuttavad ning eelnevalt kõik koos pikka aega töötanud. Ega see mind ei häirinudki kuna tegelikult on ju igal pool nii-öelda onupoja poliitika. Kuid kui minu ülemus pakkus mulle sellest õppeaastast alates õpetaja kohta muutus kõik. Ma tunnen, et seisan kellegi varvastel või võtsin kellegi koha ära. Kolleegid on just kui ära vahetatud, ei suhtle enam nii tihedalt, ei ole jutu poolest vabameelsed pigem tõrksad. Suhtlus toimub vaid kas tööalaselt või teemal, mis puudutab minu oma lapsi. Ma ei saa aru, mis selle tingis, kuid tunne on väga ebameeldiv. Kuigi ma pean ennast tugevaks isiksuseks, seega ei ole lasknud oma elukvaliteedil allamäge minna.
Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Kirjutaksin lähemalt ühest tuttavast, kellel minu arvates on väga tugev tööstress, mis mõjutab juba ka pere omavahelisi suhteid, kahjuks on nii, et stressis inimene ei pruugi sellest ise aru saada, et midagi on valesti või ta vajab kõrvalist abi, et sellest üle saada. Tegemist on meesterahvaga, kes töötab vahetustega öösiti. Töö oli talle esialgu meelepärane, paraku on siiski sellest kujunenud välja suur stressor, mis mõjutab kõrvalt vaadates tema elukvaliteeti. Seda võimendab veel: muutuvad tööülesanded, tagakiusamised ning muud töösuhetest tulenevad pinged , suurenenud töökoormus, keerulised katsumused ja vastutus. Seega päeva sisustab ta lahja alkohliga, sellest on saanud tema jaoks juba suur prbleem, kahjuks ise ta sellest aru ei saa. Tal on tekkinud unehäired ning perekonnasuhted on samuti halvenenud. Kodus on kasvamas pisike 2 aastane tütar. Isa ärritavad kodus olles väikesed detailid nagu lapse jooksmine, nutmine ja kilkamine ning elab end kõigi peal välja. Tänu sellele on süvenenud pinged suhtluses naisega. Kui talle mainida, et tal on suur süvenenud stress , mis vajab kõrvalist abi saab ta tigedaks ega nõustu sellel teemal rääkimagi mitte. Kahjuks ei mõista see inimene, et ta hävitab nii enda kui ka oma pere. Kindlasti on selle näite puhul väga suureks stressi ajendajaks see, et mees ei suuda eristada tööd ja perekonda. Kõige selle tagajärjel võivad tekkida kustumatud terviseprobleemid, mis segavad elada täisväärtuslikku elu. Terviseprobleeme pole võimalik kuigi kaua eirata, kahjuks ei ole eestlastel veel enam meesterahvastel kombeks oma tervisele piisavalt tähelepanu pöörata, mõtlema sellele hakatakse alles siis, kui haigus on arenenud juba liiga kaugele. Tööstressi kogevad inimesed, ei tee enam nii kvaliteetset tööd, kui need kellel sellega kokkupuude puutub või tulevad selle kontrollimisega toime. Kui töö kvaliteet juba langeb oleks mõistlik vahetada töökohta ja alustada uuelt lehelt.
Kui nüüd taas ise endast rääkida, siis olulisem fakt tööstressi vältimiseks on mitte tööd koju viia. Tuleb eristada tööelu ja pereelu . Kui inimene siiski tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Selleks on hea võimalus, teha üks jalutuskäik loodusesse , see on rahustav saab mõlgutada omi mõtteid ja vajadusel end tühjaks karjuda. Stressist võitu saamiseks aitab ka hea korralik uni. Olen jõudnud järeldusele, et oma tööstressist, mis piinab hinge ei tasu rääkida oma lähedastele inimestele, kuna nemad ei anna adekvaateid hinnanguid selles mõttes, et pigem ütlevad nad seda, mida sa kuulda tahad. Sellepärast on oma muredest parem rääkida võõrastele inimestele, seega ei ole häbiasi kui kasutada nõustamis teenuseid. Samuti oleks oluline stressi vältimiseks konsulteerida oma tööandjaga. Töötandjad on samuti inimesed ning tihti ka vastutulelikud, ka nemad ei taha kaotada oma väärtuslikku tööjõudu.