PowerPoindi esitlus STRESS (0)
STRESS!!!
Koostaja:Kerttu Piibe
Stress on pingeseisund vastusena
muutunud olukorrale
Stress, meie kaaslane igapäevTuleneb
igasugusest muutusest.
Nt: Lapse sünd, sõbra või tuttava surm.
Küllap on kõik vahel märganud järjekordset infokildu, et Eesti on üks maailma õnnetumaid, suitsiidialtimaid,
aidsihaigemaid, hasartmängivamaid, alkoholilembesemaid, narkootikume tarbivamaid jne ühiskondi.
Just nendele ja muudele lokkavatele sotsiaalsetele probleemidele viidatakse, kui räägitakse lahutuste, abortide ja
üksikvanemluse sagedasest esinemisest. Mis omakorda toovad kaasa sündimuse kehvad näitajad, aga ka eestlaste
lahkumise oma õnnetult, stressis kodumaalt
Levinud tarkuse järgi on elu lühike ja raske ning sellelt tuleb võtta, mis võtta annab. Elada päev korraga ja ilmtingimata
iseendale! Ja kui asjale nii läheneda, siis on ju lakkamatu joomatrall, surmasõidud, pealiskaudsed ja kiiresti purunevad
intiimsuhted ning üleüldine nihilism kõikide normide ja väärtuste suhtes asjade loomulik kurss.
Ainult et selle kursi tagajärjeks on füüsiliselt ja vaimselt läbipõlenud, elus pettunud ja kõige suhtes rõõmutuks
muutunud inimesed, kellel on aina vähem tahtmist ja soovi midagi luua või saavutada. Kõik on nagunii kaduv, üürike ja
mõttetu -- teate küll, ,,suva" -- ning oma hingetühjust üritatakse ravida veelgi rajuma pidutsemise, ägedama
kihutamise ja suurema seksuaalpartnerite arvuga. Suletud ring, allakäiguspiraal, lootusetus.
Eestis -- nagu ka mujal Euroopas -- aetakse paaniliselt taga lõbu, samas ei suudeta millegi üle rõõmu tunda. Mitte et
neid kahte asja peaks vastandama või üks välistaks teist, kuid neil on oluline vahe.
Lõbu on ajutine, pealiskaudne, tekitatud. Teda seostatakse tegevusega, füüsilise naudinguga. Lõbu aetakse taga
joomise ja narkootikumidega, lõbuks kvalifitseerub juhuseks, seda saadakse närvikõdist, olgu siis tegu
ekstreemspordis või lihtsalt autoga kihutades.
Rõõm ei pruugi kätkeda action´it, rõõmu tunnevad inimesed oma lastest, abikaasaga koos olemisest, tööl või koolis
saavutatust. Rõõmu tunneb inimene, kes teab, et ta on käitunud õigesti või teinud head. Käsi püsti, kes peab head
eksamihinnet või heategevusele tehtud annetust lõbuks! Aga rõõmuks?
Stressi liigid
Tööstresson seotud ohuteguritega töökeskonnas,
milledest olulisem on konflikt töönõuetele ja
individuaalsete võimete ja võimaluste vahel. Laiemas
mõttes on tööstress konflikt eesmärkide, taotluste ja
objektiivsete takistuste vahel.
LÄBIPÕLEMINE kujuneb pikaajalise vaimse ja füüsilise
ülepinge tagajärjel e. kroonilise stressi tingimustest ning
tähendab eelkõige emotsionaalset kurnatust, mis toob
kaasa üha alaneva enesehinnangu esialgu oma
professionaalsuse, seejärel ise enda kui ka teiste suhtes:
KAOB SOOV TEHA TÖÖD JA TÖÖTULEMUSED
JÄRKJÄRGULT HALVENEVAD.
STRESSI UURIVAD PSÜHHOLOOGID.
Põhilised Stressi allikad on
1)Keskkond(muutuvad ilmastikutingimused, keskonna
müratase,loodusliku keskkonna vastavus inimese
privaatsusvajadusele, elupinna suurus ja funksionaalsus jne)
2)SOTSIAALSED STRESSORID(kõik mis on seotud sotsiaalsete
suhetega, nii tööalase kui isiklikude suheteda)
3)FÜSSIOLOOGILISED STRESSORID(muutused tervislikus
seisundis,ka keha muutused kas küpsemisega või vananemisega
seotud füsioloogilised muutused
NT: menopaus naistel
4)PSÜHHOLOOGILISED STRESSORID (arengukriisid,muutused
tundeelus suurenenud ärritavus, mõtlemise *vead* nt kalduvus
tõlgendada sündmusi negatiivselt ja ähverdatavana)
...ehk mille kaudu stress enesest
märku annab
Peavalu
Tõmblev lõug ja nina
Kuiv suu, kurk
Peapööritus
Kõnelemisraskused
Kõhukinnises, lahtisus , seedehäired
Isutus või liigsöömine
Liighigistamine
Jne...
Emotsionaalsed sümptonid
Ärritavus, tujukus , depressioon
Ebaharilik agresiivsus
Rabelevad segased mõtted
Enesekahjustuse mõtted
Otsustusvõimetus
Seksuaalse huvi puudumine
Segasuse perioodid
Jne....
Käitumislikud sümptonid
Sundtegevused küüntenärimine,
alkoholitarbimise suurenevus, sund
söömine
Huvi alanemine enese ja sotsiaalsete
suhete suhtes
Kile naer
Vihahood
Jne.....
STRESS,STRESS...
....Kiire, pinge,
Tormamine, vale
elustiil,
LÄBIPÕLEMINE!
Kuidas saada lahti oma
STRESSIST
PIIMAPAKITRIKK Pane tühjad piimapakid külmkappi tagasi.
ROHELISEST PUNASENIKui sa satud autoga foori taha
esimeseks, tule autost välja ja uuri kaarti. Proovi maha magada
vähemalt 2 rohelist tuld.
TUNNE PIIRE Tee selgex,kus on piirid, Ja siis ära tee neist
väljagi
KITSAMASKI KOHAS Peereta väikestes kinnistes ruumides.
Aga ainult siis , kui seal on ka teisi.
ÕHTUNE LUGEMINE Koosta oma murede nimekiri. Loe seda
enne magamaminekut.
AEG ON VABA, AGA VABADUST EI OLE Tegele hobidega,
mis sul hästi ei õnnestu.
Tänan Tähelepanu eest!
Sarnased õppematerjalid
19
docx
Stress ja sellega toimetulek
....................................................................................................... 18
Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 19
2
Sissejuhatus
Stress ja pinged on kaks sellist asja millega kõik inimesed
kokku puutuvad. Tahan seda teemat veidi lähemalt uurida.
Käesolevas referaadis annan ülevaate sellest, mis on stress ja
miks see üldse tekib, kuidas sellega toime tulla ja millised
võivad olla tagajärjed. Tahan teada, kas stressis inimene
peaks abi otsima või saab selle leevendamiseks ka ise midagi
ära teha.
Töö eesmärgiks on see, et saaksin üleüldiselt rohkem teada
stressi olemusest ja sellega kaasnevatest võimalikest
probleemidest, suudaksin vajadusel iseendal ja ka mõnel
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia
10
doc
Tööstress
Mis on stress?
Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub
raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu
käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras,
kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest
rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1]
Tööstress
Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl
esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt
11
doc
Toimetulek tööstressiga
SISSEJUHATUS
Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi.
Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning
tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses
organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub.
Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks
teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma
juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga
alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see
ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema.
Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja
12
docx
Stress
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1
Teadsin Sain teada Tahan veel teada
Tööstress
Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb
edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja
Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla
tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik?
haigused on jätkuv.
Hea ja halb stress.
Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida
* muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast
* krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt.
suuda oma pingetest vabaneda
9
docx
TervisePsühholoogia-eksam i-küsimused ja vastused
kogemist – mitte kõik inimesed ei taju samu sündmusi stressirohketena
(oluline on inimese enda hinnang stressorile). Nt naabrite poolt öösel
kostev müra - kelle jaoks on see sündmus stressirohke?
14. Teooria: Isiku-keskkonna sobivus. Psühholoogiline hinnang
(esmane hinnang, teisane hinnang) ja stressi kogemine (Lazarus
ja Folkman 1984).
Lazarus ja Folkman (1984): Isiku-keskkonna sobivus (person-environment
fit): Lazarus’e ja Folkman’i (1984b) käsitluses: stress on inimese hinnangu
tagajärg – inimene hindab (pingelises, ootamatus olukorras) seda, kas
tema isiklikud ressursid on piisavad, et tulla toime keskkonna
nõudmistega. Stressi taseme määrab seega ära isiku ja keskkonna
omavaheline sobivus:
kui isiku ressursid on piisavad, et raske olukorraga toime tulla, võib
ta tunda vähesel määral stressi ja tajuda olukorda kui väljakutset
(challenge).
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid