Verejooksud, haavaravi (0)
Esitatud küsimused
- Kuidas haavu klassifitseeritakse ?
- Kuidas liigitatakse traumaatilisi haavu?
- Miks on sinu arvates liigitamine vajalik?
- Kuidas liigitatakse haavu haavaparanemise alusel?
- Kuidas liigitatakse haavu haavaparanemise perioodide alusel?
- Millistele patsiendi psühhosotsiaalsetele faktoritele tuleb haava hindamisel tähelepanu pöörata?
VEREJOOKSUD ,
HAAVARAVIKuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine ?
Sisemine verejooks , välimine verejooks, hematoom (kudedesse)
Venoosne
– veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana
Arteriaalne
– veri on helepunane, purskab või pulseerib
Kapillaarne
– segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5
minutiga
Esmaabi
sõltub soonte vigastusest
Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu ?
Vere
värvuse ja koguse järgi
Kirjelda verejooksuga haige esmaabi.
Kapilaarne
verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse
säilitamine.
Venoosne
verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega.
Rõhksideme
tegemine
1.
Võimalusel tõstame haavatud koha üles
2.
Surume haava kinni ( steriilsus )
3. Otsime puhta sidemerulli
4.
Surume sidemerulliga haava kinni
5. Seome tugevasti kinni
Arteriaalne
verejooks - žgutt.
1. Seotakse vähemalt mõne cm laiune
side ümber surumiskoha
2.Seome
peale 2 sõlme, nende vahele paneme pulga
3.
Keerame pulka, kuni verejooks peatub
4.
Seon pulga kinni þgutt ei tohi olla peal olla üle 2 tunni!
Kuidas haavu klassifitseeritakse ?
Traumaatilised
haavad
Kõrgest
temperatuurist põhjustatud haavad (põletushaavad)
Kroonilised
haavad ( haavandid ja lamatised )
Kuidas liigitatakse traumaatilisi haavu? Miks on sinu arvates liigitamine vajalik?
Siledaservaline
(lõike, raie), kanaliga ( torke , laske ), rebestunud servaga ( põrutus ,
lömastus, hammustus , rebimis), muud (pinnahaav, segahaav,
mürgitatud)
Selleks, et tagada õige haava hooldus
Kuidas liigitatakse haavu haavaparanemise alusel?
1.
Esmaspingsalt paranevad haavad-
PPI per primam intestitionem
2.
Teisespingsalt paranevad haavad-
PSI per secundam intestitionem
Kuidas liigitatakse haavu haavaparanemise perioodide alusel? Missugused on erinevates perioodides haavaravi põhimõtted, õendustegevus?
Inflammatsioon e. põletikuperiood
Põletikuperioodis säilitatakse
haava temperatuur ühtlasena. Seetõttu haavasidemed vahetatakse kiiresti ja puhastamiseks kasutatakse sooje lahuseid (haava paranedes
PSI). Kõige parem haava puhastamismeetod on haava loputamine.
Valuravi.
2.Proliferatsioon e. fibroplaasiafaas
Proliferatsiooniperioodi haavaravis on tähtis
soodustada granulatsioonkoe kasvu. Eesmärgiks on, et
granulatsioonkoe moodustumist ei häirita.
Maturatsioon e. küpsemisfaas
Maturatsiooniperioodis ei vajata haavasidet.
Kui seda kasutatakse, siis selle ülesanne on kaitsta uut epiteelkude . Haavasideme kasutamine on põhjendatud siis, kui uus
nahk on õrn. Paranevas haavapiirkonnas peab vältima naha hõõrdumist
ja keemilist ärritust tugevatoimeliste pesemisvahenditega,
lõhnaainetega ja kortikosteroide sisaldavate kreemidega. Kõige
kesksemad tegurid haava paranemisel on haige mitmekülgne toitumine
ja hea üldseisund.
Kirjelda haava loputamise põhimõtteid.
Õige
vedelik, loputusrõhk, loputuskogus
Missugustele faktoritele tuleb haava hindamisel tähelepanu pöörata (patsiendi terviseseisundi faktorid ja haavaga seotud faktorid) ?
Vanus,
toitumine, organismi vee ja elektrolüütide tasakaal, tarvitatavad ravimid , kaasuvad haigused, immuunsus , hapnikusaturatsioon.
Haava
tekkepõhjus, vanus, koe nekroos , põletik , võõrkehad, hematoom,
haava töötlus, keskkonnafaktorid.
Millistele patsiendi psühhosotsiaalsetele faktoritele tuleb haava hindamisel tähelepanu pöörata? Miks?
Vaimne
seisund, õppimisvõime; depressioon ; sotsiaalne toetus; alkoholi
tarbimine või narkosõltuvus; väärtushinnangud ja elustiil –
kuidas haav mõjutab elu; seksuaalelu – kas haav segab ; stressorid
Selgita haavaga inimese toitumispõhimõtteid.
Organism
vajab vitamiine (A, D, C, K) ja täisväärtuslikku valku, tsink .
C
ja A vit – kollageeni süntees
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI
1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine?
Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse)
Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana
Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib
Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga
Esmaabi sõltub soonte vigastusest
2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu?
Vere värvuse ja koguse järgi
3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi.
Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine.
Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega.
Rõhksideme tegemine
Sarnased õppematerjalid
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
......................................................... 340
24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347
25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354
26. Palavik ...................................................................................................................................... 361
27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368
28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376
29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396
30. Taaselustamine kliinilisest surmast ....................................................................................
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid