Südamehaigustega toimetulek - referaat (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaalteaduskond
Südamehaigustega toimetulek
Kodutöö
I osa
Põgus ülevaade südame füsioloogiast ja anatoomiast
(See osa põhineb loenguslaididel ja ainekursuse kirjandusel. Samuti olen kasutanud natuke interneti abi.)
Süda on 300-350 grammin elund, mis tagab vere pideva ringluse kehas. Süda saab jaotada kaheks pooleks, mõlemad koosnevad ühest kojast ja ühest vatsakesest. Suurtest veenidest saabub veri kodadesse. Vatsakesed annavad südamepoolse panuse vere liikumisele organismis.
Südameseinad ja nende patoloogiad
Südamepaun ehk pericardium – koosneb kahest lestmest, ümbritseb südant. Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused . Tekkepõhjusi on palju: bakterid , viirused, teised haigused.
Südamelihas ehk myocardium – südame lihaskest , mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab „kõik või ei midagi“ mudeli järgi, kontraktsioon on kas täielik või seda ei toimugi. Südamelihased on eraldunud, st. kodade ja vatsakeste lihased töötavad eraldi. Müokardiit ehk lihaskesta põletik väljendub üldises nõrkustundes ja pidevas väsimuses. Kaasneda võivad valud südamepiirkonnas. Esmasteks põhjustajateks on viirused.
Südame sisekest ehk endocardium – on südamelihaskestale sisevoodriks. Lisaks moodustab ka südameklapid. Sisekesta põletik ehk endokardiit võib tekitada klappirikkeid.
Südamepärgarterid ja veenid
Pärg-ehk koronaararterid – parem ja vasak, varustavad südamelihast verega. Vasak pärgarter varustab südame eesmist ja vasakut osa. Paremast pärgarterist lähtuvad enim harusid paremale ja tagaosale.
Südameklapid
Klapid tagavad vere liikumise suuna: kodadest vatskestesse ja vatsakestest veresoontesse. Südames on kokku neli klappi:

Vasak koja-vatsakese klapp

Parem koja-vatsakese klapp

Aordiklapp

Kopsutüve klapp
Klapi kahjustus või ebanormaalne ehitus võib põhjustada klapirikke, mis viib funktsioonihäireni. Klapirike võib olla omandatud (haiguste tüsistused jms) või kaassündinud.
Südame erutusjuhtesüsteem
Südameni ei jõu motoorsed impulsid otse närvikiududelt. Selle ülesande täidab hoopis modifitseerunud lihaskiududest moodustunud süsteem, millelt levib aktsioonipotentsiaal südame eri osadesse. Selle süsteemi saab jaotada eri osadeks : sinutriaalsõlm, kodade juhteteed, atrioventrikulaarsõlm ning His’i kimp koos säärte ja lõppharudega. Sinutriaalsõlm (parema koja tagaseinas) käivitab südame kontraktsiooni. Edasi levib kodade juhteteteedesse ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele. Viimasest saab alguse His’i kimp, mille kaudu jõuab erutus vatsakeste lihastele .
Südametsükkel
Südame töös võib eristada kolme faasi:

Kodade kokkutõmme (süstol) – kodade töö eelneb alati vatsakestele. Sellel etapil pumbatakse veri müokardi tööga vatsakestesse . Klapid tagavad vere liikumise õigesse suunda.

Vatsakeste kokkutõmme – põhimõte sama, mis kodade süstolile. Veri pumbatakse nüüd aorti ja kopsutüvesse.

Kogu südame diastol – südame lõdvestus, sel ajal täidavad veenid südame kojad verega. Annab aluse uuele tsüklile.
Südame rütmihäired
Südamele on iseloomulik kindel rütm – süstolite vahel on ühesugused intervallid. Kõrvalekalle sellest normist on südame rütmihäire. See on haiguste grupp, mille tunnuseks on südame elektrilise aktiivsuse korrapäratus.
II osa
Teema olulisus – südamehaigustega toimetulek
Antud teema valisin isiklikust kokkupuutest. Olen põdenud ägedat müokardiiti, millele järgnes pikk ja kohati konarlik taastumisperiood. Ebaõnnest võib lõigata märgatavat kasu, eriti kui olukorda ei saa kiiresti muuta. Ühel hetkel avastasin, et saan hea ja väga lähedase ülevaate terviseprobleemide mõjust nii isiklikule kui ka sotsiaalsele elule. Võib olla oli see minu erialast tulenev uudishimu inimeste suhtumiste ja hoiakute kujunemisse, aga teatud kergenduse tõi see teadmine ka minu tervenemisprotsessi. See muutis olukorra huvitavamaks ja ka reaalsemaks, mis aitas mõista probleemi olemust ja lõpuks rajas tee paranemisele.
Südametegevus mõjutab terve organismi heaolu. Teadlikkus südame füsioloogiast on oluline erialadel , mis on seotud inimeste heaoluga , ja see tuleb kasuks ka inimeste argielus (oma treeningkava koostamisel, toitumisel, haiguste ravimisel ). Parem ettekujutus südametegevust ohustavatest faktoritest ja südame üldisest rollist organismis annab tugevama võimaluse ennetada südameprobleeme ja parandada enda elukvaliteeti.
Mis kasu saavad sellest tulevased psühholoogid? Psühholoogi seisukohast on oluline mõista, kuidas ja millisel määral võivad terviseprobleemid (eriti kroonilised haigused) mõjutada inimese psüühikat ning elu üldiselt. Ja kuidas kord tekkinud somaatiline või psühholoogiline tasakaalutus võib süvendada ja isegi tekitada järgnevaid tervisekahjustusi.
Selle teema olulisuses on raske kahelda, füsioloogiakursuse juures on see kahtlemata vajalik. Minu isiklik kokkupuude südamehaigusega kindlasti kallutab mu hinnangut , aga mulle tundub, et ta teeb seda mõistlikumas suunas. Ülevaatliku kursuse puhul piisab antud teema puhul paarist loengust, et anda füsioloogiline ja anatoomiline ülevaad ning lähemalt tutvustada ka piirkonnaga seotuid levinumaid haigusi.
Südamehaigused – kohanemine ja abitus
Südame haigestumise puhul võib langeda inimese üldine elukvaliteet ja tõsisemate kahjustuse puhul ka oodatav eluiga. Varajaste südamesurmade tõttu läheb Eestis igal aastal kaduma ligi 40 000 eluaastat – need on varajaste surmade tõttu elamata jäänud aastad (Viigimaa 2010: 12). See on märgatavalt suur number, mis näitab, et see probleem omab ka ühiskondlikul tasandil suurt kaalu. Inimeste suutlikust tervisemuredega hakkama saada peegeldab ühiskonna võimekust (antud juhul suuresti meditsiinisüsteemi võimekust) haigeid piisavalt informeerida ja tagada vajalik arstiabi ning vajaduse korral ka teraapia võimalus.
Määravaks võivad osutuda just inimese enda psühholoogiline suutlikust tervisekahjustusega hakkama saada. Inimese suhtumine enda probleemi võib anda piisavat motivatsiooni paranemiseks või kohanemiseks haigusega. Samas negatiivne mõtteviis võib võtta hoopis igasuguse lootus. Elustiili muutusega vastavalt tervisekahjustusele saab tõsta enda elukvaliteeti ja üldist suutlikust. Meiega sarnaste maade võrdlevad uuringud näitavad, et haigestumine ja varajased südamesurmad sõltuvad otseselt hoiakutest ja usust sellesse, kuivõrd saab ise oma mõtteviisiga tervist mõjutada (Viigimaa 2010: 14). Abituse tunne, mis sageli kaasub tõisiste terviseriketega, kujundab keerulised, kuid lahendatavad, olukorrad ületamatuteks, võitlusteks, mida ei saa võita.
Pika haigestumise (eriti krooniliste haiguste) puhul peab inimene kohanema nende paratamatute muutustega , mis tervise halvenemisega kaasnevad. Muutustele vastu töödates, lootuses, et kohe-kohe saab “tavalise” inimese igapäevaelu juurde tagasi, võivad tekkida tüsistused, millega kaasnevad veel suuremad terviseprobleemid. Psühholoogiliselt on oluline, et haige lepib enda olukorraga ja lähtub just hetke seisundist, mitte sellest, kuidas kunagi sai elatud või kuidas sõbrad-tuttavad käituvad. Haigusega kohanemisele, abituse vähendamisele annab aluse meditsiinisüsteem. Mida paremaks ja usaldusväärsemaks muutuvad patsient -arst suhted, seda kergem on riigil mõjutada inimeste tervist ja heaolu.
Südamehaiguste psühhosotsiaalsetest teguritest
Nii nagu iga haigestumise puhul kaasneb ka südameprobleemidega meeleolu langus. Krooniliste murede korral võib see osutada haigust süvendavaks faktoriks. Depressioon võib olla nii südamehaigusi soodustavaks kui ka neid alalhoidvaks teguriks . Seejuures saab kannatada ka haige üldine elukvaliteet – väheneb soov inimestega suhelda, optimistlikkus jne. Näiteks suureneb depressiooniga isheemiatõve risk mitu korda, võrreldes nendega, kellel masendust ei ole. (Südamehaigused 2010: 213) Samuti on ka südameinfarkti põdenud inimestel depressiooni levimus suurem kui kogu rahvastikus, vastavalt 25% ja 6%. (Südamehaigused 2010: 222) Depressioon võib kiiresti muutuda ahelaks, mis peatab inimese paranemise ja süvendab terviseprobleeme veelgi. Tervisetöötajad ja psühholoogid saavad anda olulise panuse sellesse võitlusesse.
Kahjulikku mõju avaldab tervisele ka üldine stress. Stressoriteks võivad olla nii negatiivsed elusituatsioonid kui ka haigus iseenesest. Kroonilise haigusega toimetuleku puhul on oluline pingevabam elustiil. Samuti avaldab märgatavat mõju ümbritsevate inimeste suhtumine. Näiteks vähendab õiglane kohtlemine tööl südame isheemiatõve riski. (Südamehaigused 2010: 214) Juba südameprobleemide alla kannatavatel inimeste võib osutuda väga raskeks stressi vähendamine. Võimalik, et nad elasidki enne stressirohkemat elu ja nüüd on lihtsalt üks stressor elus juures.
Lähedaste inimeste suhtumine võib avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju haiguse kulgemisele. Ümbritsevate inimeste toetav ja mõistev suhtumine aitab haigel oluliselt paremini olukorraga kohaneda ja parandada oma elukvaliteeti. Mittetoetav suhtumine võib omakorda osutuda stressi soodustavaks teguriks.
Omaette probleemiks on naiivne suhtumine kroonilistesse südamehaigustesse (ja ka üleüldiselt terviseprobleemidesse). Levinud müüdid, nagu näiteks “ainuüksi positiivse mõtlemisega saab teha imetegusid” ja “kõik meie haigused on ainult mõtlemises kinni”, peidavad endas ohtlikku sotsiaalset ja isiklikku hukkamõistu. Sellises suhtumises sisaldub eeldus, et haigus on “valesti” mõtlemise tulemus. Seega võib kroonilist haigust võtta isegi kui teenitud karistust, sest inimene on selle endale ise tekitanud. Suuremat ohtu kujutab see siis, kui sellist hoiakut omab haige ise. Vähem kahjulik, kuid siiski ebameeldiv, on lähedaste mittemõistev suhtumine. Positiivne mõtlemine on küll oluline faktor haigusega toimetulemisel, kuid see iseenesest ei lahenda kõiki probleeme. Samuti ei saa haigus olla tingitud ainult mõtlemisest, soodustajateks võivad olla nii geneetilised kui ka keerulised sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid.
3. Lõppsõna
Antud ainekursuse üheks panuseks psühholoogia haridusse ongi füsioloogilistest protsessidest üldpildi andmine ja nende häirete teadvustamine. See annab võimaluse tulevikus luua selgemaid sidemeid somaatiliste haiguste ja psühholoogiliste probleemide vahel. Psühholoogide jaoks oleks oluline mõista füsioloogiliste muutustega kaasnevaid psühholoogilisi muutusi ja haiguste mõju indiviidi eraelule ning sotsiaalsele võimekusele. Nende protsesside bioloogiliste aluste mõistmiseks on vaja natuke põhjalikumat anatoomia ja füsioloogia tundmist, kui seda gümnaasiumis pakutakse.
Kasutatud materjalid
I osa
Nienstedt, Walter, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig -Eyrik Björkqvist 2005. Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina
Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid – Süda.2011, Hannes Tomusk
Neti leheküljed:
http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770
http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778
http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n-2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8
II osa
Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts , Katrin Rehemaa , Margit Riit, Maret- Heda Beznossova, Helle Lippmaa. Toim. Piibe Kohava. Tallinn: Medicina
Viigimaa, Margus, Agne Adamson 2010. Südameinvestor. Toim. Sirje Maasikamäe. Tallinn: Menus Kirjastus