Kui C läheb alla jäätumistemp, tekib härmatis. Kondensatsioonituumad on õhus leiduvad osakesed, mida võib olla õhus kuni 150k pöidasuurusel alal. Sellele kondenseerub vesi ja tekib vihmapiisk Kondensatsioonituuma suurus 0.2-1 (suur), +1 (hiiglasuur). Püsivad õhus päevi. Tuumad võivad olla hüdrofiilid ja hüdrofoobid (suhteline õhuniiskus kondeseerumiseks vähemalt 100%). Uduvine võib tekkida alates hügroskoopsetel tuumadel 75% juures. Udu tekib õhu küllastumise, ja niiske aurustumise tagajärjel õhu segunemisel kuiva õhuga. Radiatsiooniline udu = selged ööd kui õhuke kiht küllastunud õhku mattub kuivema õhuga. Õhuke niiske kiht ei neela infrapunakiirgust (lk 6). orgudes nt Advektsiooniudu - soe niiske õhk liigub üle külma pinnase. Külm pinnas jahutab õhku ning niiskus kondenseerub. Rannikul Aurustumisudu - 2 õhumassi segunemine, õhk muutub summaarselt niiskemaks. Nt külm õhk liigub üle sooja vee (bassein)
termin "atmosfäär" pärineb kreeka Celsiuse skaala meie 0. Atmosfääris toimuvate protsesside loodusgeoloogia haru, mis uurib ja keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').Maa Rõhu taandamine merepinnale. energiaallikaks on Päike. Maapinnale jõuab kirjeldab siseveekogusid. b) atmosfääri alumine piir on maa ja merepind, Et kõrguse suurenemisega õhu rõhk päikesekiirgus mereteaduse haru, mis selgitab merede ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. väheneb, siis on tarvis erinevatel kõrgustel otsese ja hajusa kiirgusena. Otsekiirgus on ja suurte veekogude sõiduteid ja Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste mõõdetud see osa päikesekiirgusest, mis jõuab
aherainemägedest eralduvad saasteained Elukvaliteedile ja tervisele mõju- halb lõhn (saasteained õhus) ja saasteained joogivees, mis tingivad joogivee kvaliteedi languse. Hingamisteede haigustesse suurim haigestumine Eestis. Müra ja vibratsioon- kaevandamistöödel või põlevkivi töötlemisel tekkiv Sama kehtib ka Tallinna tööstuspiirkondade kohta. Tervisemõju- rohkem haigestumisi. Pinnase, vee- ja õhu kvaliteet on samamoodi kahjustunud. Kaasnevad suured jäätmekogused 9. Veekogude ja põhjavee kohatine halb seisund Pinnasesse kanduvad jääkreostusained ja muudest reostusallikatest kanduvad ained, mis imbuvad põhjavette ja nad viiakse/satuvad ka pinnaveekogudesse. Põhjavee keemilised väärtused on halvemad, see tuleneb anorgaanilistest saasteainetest (naftasaadused ja fenoolid). Kirde-Eestis kaevanduste tõttu on
Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja
Kõik kommentaarid