Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õhu saasteseire (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb kasvuhooneefekt üldse ja kuidas inimtegevus seda mõjutab?
  • Millisega viiest kihistuse e stratifikatsiooni tüübist on fotol tegu?
  • Milline iseloomustus vastab mis kihile?
  • Milles seisneb turbulentne hajumine ehk difusioon?
  • Mille põhjal on täpsem hinnata järgnevate saasteallikate heitmeid?
  • Millised on pindallikad väikeriigi mastaabis?
  • Millised on linnamastaabis arvutades punktallikad?
  • Millised on möödapääsmatult vajalikud NO2 kontsentratsiooni arvutamiseks tänavakanjonis?
  • Mida nimetatakse mõõteseadme lõikediameetriks?
  • Millised neist seadmetest sobivad gaasilise lisandi proovi kogumiseks?
  • Milles seisneb Ideaaltingimused ja praktika?
  • Kuidas mõõdetakse jämedate osakeste sadenemist?
  • Milleks vajatakse seiresüsteemis saasteainete mõõtmisi välisõhus ja sademetes?
  • Millised on esindusala kriteeriumid vastavat tüüpi seirejaamadele?
  • Mida on mõtet modelleerida ja mõõta kui on huvi ajendatud sademete leelistumisest?
  • Milleks vajatakse siresüsteemis mudelarvutusi?
  • Milline linn milline seirejaam?
  • Eesti laiuskraadil valitseb pikaajalise keskmisena tõusev õhuvool
    • õige
  • Mitu tsirkulatsioonirakku on kummalgi poolkeral laiuskraadide vahemikus 0 – 90 kraadi?
    • 3
  • Atmosfääri alumised kümmekond km moodustavad
    • troposfääri
  • Missugused neist on enim levinud määratluse järgi saasteained :
    • lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid, osoon , vääveldioksiid, ammoniaak, süsinikoksiid
  • Millised nim ainetest kuuluvad Kyoto protokolli alla:
    • Metaan , co2, dilämmastikoksiid
  • Järjestage kütused energiaühiku kohta vabaneva süsinikdioksiidi hulga järgi. Väiksemast:
    • Tuumakütus, maagaas, bensiin, kivisüsi, põlevkivi, puit
  • Mis ühendid põhjustavad sademete hapestumist
    • , co2, no2, so2
  • Millised allikatest pärinevad lenduvad org ühendid:
  • Millised on tüüpilised ajavahemikud , mille keskmisen on kehtestatud piirnormid Eestis ja ELs:
    • 1h, 24h, 1 aasta
  • Millised neist sademetest on mõeldud heitgaaside puhastamiseks tahketest osadest:
  • Mis on EMEP, imllised on selle ülesanded ja milles seisneb CORINAIR klassifikatsioon
    • Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni elluviimise põhiline tööriist. EMEPi ÜL:
      • Õigusaaste kontsentratsioonide ja sademete keemia kõrgkvaliteetsed mõõtmised umbes 180 vaatlusjaamaga võrgus. Algne rõhuasetus on hapestavad ja eutrofeerivad ained, kuid mõõdetakse ka osooni, tahkete osakeste, raskemetallide ja lenduvate org ühendite kontsentratsioone ning märgsadenemist.
      • Õhusaaste leviku mudelarvutused. Ainuke korrektne meetod riikidevaheliste õhusaastevoogude hindamiseks, kuna üksi mõõtmised ei anna teavet saastatud õhumassi liikumise kohta.
    • CORINAIR – 11 põhikategooriat, saasteallikate klassifikatsioon EMEPi territoriaalse aruandluse jaoks
  • Milles seisneb kasvuhooneefekt üldse ja kuidas inimtegevus seda mõjutab?
    • Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas,osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt -- maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine . Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti.
  • Millisega viiest kihistuse e stratifikatsiooni tüübist on fotol tegu?
  • Milline iseloomustus vastab mis kihile ?
    • Pinnalähedane kiht, mida mõjutab oluliselt aluspinnal tekkiv turbulents – planetaarne ( piirikiht )
    • Kiht, milles õhk liigub suhteliselt lihtsate hüdrodünaamika seaduste järgi aluspinna vahetu mõjuta – vaba atmosfäär
    • Kõige alumine kiht, kus tuulehõõre põhjustab tuule kiiruse järsu kasvu kõrgusega - pinnakiht
  • Millised lihtsustaud eeldused tehakse Gaussi jaotusega saastejoa valemi tuletamisel põhivõrrandist
    • Üks horisontaaltelgedest suunatakse tuule suunas
    • Tuule kiirus ja suund on kogu ruumipiirkonnas samad
    • Turbulentse segunemise intensiivsus ei sõltu kõrgusest
    • Vaadeldakse ainult ühte punktallikat
  • Temp tõuseb kõrgusega – stabiilne e inversiooniga
  • Temp langeb kõrgusega aeglaselt või ei muutu oluliselt – neutraalne piirkiht
  • Temp langeb kõrgusega kiiresti – labiilne e konvektiivne piirikiht
  • Õhu keeriseline liikumine - turbulents
  • Õhu voolujoonte hajumine koos liikumise aeglustumisega - divergents
  • Õhu lisandite levik koos õhumassiga - advektsioon
  • Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude vaheldumine sooja aluspinna kohal - konvektsioon
  • Keskkonnaparameetri lühiajaline juhuslik muutus - fluktuatsioon
  • Õhu voolujoonte koondumine koos liikumise kiirenemisega- konvergents
  • Milles seisneb turbulentne hajumine ehk difusioon ? Millised on erinevused võrreldes molekulaarse difusiooniga? Kuidas eineb turbulentne hajumine õhutemp erinevate kõrguskäikude korral?
  • Keerised segavad õhku. Difusioon saab toimida igas ruumimõõtmes. Erinevused molekulaarse difusiooniga: turbulentsi korral võib koefitsent K sõltuda ruumikoordinaadist. See muutub atmosfääris vertikaalsuunas palju. Difusiooni koefitsendid on eri koordinaatide suunas erinevad. 
    • Lisandi hajumine keeriste toimel; suhteliselt kiire ja ruumimõõtmest sõltub; inversioon pärsib konvektiivsed tingivumused soodustavad.
  • Mille põhjal on täpsem hinnata järgnevate saasteallikate heitmeid?
    • Eramute kütmine – elanike küsitlus
    • Autoliiklus – liiklusloendus
    • Tööstusettevõtted – statistilised aruanded
    • Hoonete kütmine, riigi koondandmed – müüdud kütusekogused
  • Millised nendest andmetest koosnevad EKUKi poolt hallatavasse Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi?
  • Seadke ruumimastaabid
    • Saaste levik koos õhumassiga piki selle kõverjoonelist ja ajas muutuvat trajektoori, arvestadeska turbulentset hajumist – sünoptiline skaala
    • Võrdselt oluline tähtsus on nii trajektooride geomeetrial kui ka turbulentsel hajumisel – mesoskaala
    • Levik hoonete, järskude reljeefivormide, puude vahel ja kohal, olulise elemendina tänavakanjonid – mikroskaala
    • Saasteaine leviku allatuult määrab kohalik tuulteväli, modelleerimise põhikeerukus seisneb turbulentses hajumises – lokaalne skaala
  • Millised on pindallikad väikeriigi mastaabis?
    • Poole miljoni elanikuga linn
    • Autoliiklus tihedalt asustatud valla väiketeedel
  • Millised on linnamastaabis arvutades punktallikad?
  • Millised on möödapääsmatult vajalikud NO2 kontsentratsiooni arvutamiseks tänavakanjonis?
    • Tänavalõigu pikkus
    • Kanjoni sügavus
    • Heitkogus ajaõhikus tänavalõigult kanjonis
    • Tuule suund
  • Osakesed sadenevad inertsi tõttu välja õhuvoolu järsul ümbersuunamisel. See toimub mitmes järjest väheneva lõikediameetriga etapis
    • Kaskaadimpaktor
  • Osakesed kasvatatakse isobutanooliaurus läbimõõduni vähemalt 300 nm ja nende arv mõõdetakse optilise üheosakeseloendiga.
    • Kondensatsiooniosakeste loendi (CPC)
  • Koroonalahendusega laetud osakesed sadestatakse suuruse järgi elektriväljas elektroodidele sadestades lõplik detekteerimine toimub äraantavatest laengutest moodustuva elektri voolu kaudu.
    • Elektriline aerosooli spektromeeter (EAS)
  • Mida nimetatakse mõõteseadme lõikediameetriks?
    • Aerodünaamiline diameeter , millest suurematest osakestest 50% sadestatakse seadmes
  • Millel põhinevat mõõteriista kasutatakse standartselt Eesti õhukvaliteedi seirejaamades PM10 ja PM2.5 masskontsentratsiooni mõõtmiseks?
    • Beetanõrgenemine
  • Millised neist seadmetest sobivad gaasilise lisandi proovi kogumiseks?
  • Millises järjestuses (õhuvoolu suunas) paiknevad NO2 pumbatava reaalaja-analüüsi seadme komponendid?
  • Isokineetiline proovivõtt milles seisneb? Ideaaltingimused ja praktika?
    • Kuna aerosooliosakesed on õhu molekulidest mitu suurusjärku raskemad , siis järskudel õhu voolukiiruse ja –suuna muutustel jätkavad nad inertsist mõnda aega vana liikumist. See põhjustab kontsentratsiooni moonutusi. Seetõttu tuleks aerosooli uurimisel ideaalis suunata õhuvool mõõteriista välisel voolikiirusel (tuule kiirusel). Praktikas pole see võimalik, kuna tagada tuleb mõõteriista stabiilne töörežiim ning ka aparatuur iseenesest moonutab õhu voolu enda ümber. Tavaliselt tekitatakse mõõteriista sisendis sunnitud õhuvool(õhk pumbatakse sisse); ava läbimõõdu suhtes liiga suure massiga osakesed lendavad suure tõenäosusega avast mööda. Seetõttu tuleb mõõtmisel arvestada, et mõõdetav osakeste kontsentratsioon on väiksem kui välisõhus tegelikult.Mõõteriista parameetrile seab see sellised tingimused, et proovivõtuks on vaja suurema läbimõõduga sisendit, et mõõteriista õhukulu oleks suurem. Sisendi ava peab siiski olema seotud osakeste suurusega  - ehk mida suuremaid osakesi püütakse, seda suurem peab sisendava olema. 

  • Kuidas mõõdetakse jämedate osakeste sadenemist?
    • Kuna esmatähtis keskkonnamõju on osakeste mõju inimtervisele, püütakse mõõta otseselt selliste osakeste sademevoogu. Levinumaks mõõteriistaks on proovikoguja, mis koosneb lehtrist ja pudelist. Osakesed sadenevad lehtrisse ning pudelisse koguneb vihmavesi või kogumisperioodi lõpul lehtri puhastamiseks spetsiaalselt kasutatav keemiliselt puhas vesi. Lehter ning pudel on mõelmad plastmassist, et tagada proovi keemiline puhtus. Kogumisperioodi lõppedes määratakse kogunenud sadevee koostis ja mineraalne jääk ning arvutatakse sadenemisvood. Proove kogutakse eraldi saju- ning kuivperioodi kohta.Lehtri parima kuju osas puudub ühtne arvamus.EMEP-i standardmetoodika kohaselt peab lehtri kõrguseks olema vähemalt 15 cm. Nii väheneb võimalus, et tuul sadenenud tolu taas õhku tõstab. Sellise lehtri efektiivsus sõltub aga tuule kiirusest. Näiteks Suurbritannias on kasutatud ka madalat kaarduvate servadega lahtrit, sest nii ei kao tugeva tuule korral lehtrist nii palju osakesi. Selle filtri puhul on aga ohuks see, et tuul tõstab juba sadenenud osakesed taas õhku. EMEPi standardi kohaselt tuleb lehter paigutada 1-2 m kõrgusele maapinnast, kuigi kõrgemal põhjustab tugevam tuul suuremaid moonutusi(v.a. tiheda samblakattega pinnasel , kus erosioon on olematu, seal võib paigutada lehtri pumarinde lõrgusele ning näitajad on üsna täpsed). Lume korral saab proovi võtta tasasele looduslikule pinnale kogunenud lumest . See meetod ei eelda eelnevat koguja paigaldamist. Lumekihist võetakse proove plastmass toruga. Lumi ei tohi olla eelnevalt vettinud. Lumi sulatatakse plastpudelis või kilekotis ning edasine töö sarnaneb koguja omale.  Maastikku paremini iseloomustava proovi saamiseks on soovitav panna kokku torutäied 3-10 lähestikku asuvast punktist.Sademete keemiat mõõdetakse samuti lehtri ning plastpudeli abil. Sademeid kogutakse ööpäevasel põhimõttel, säilitatakse külmkapis ning saadetakse ühe kuu keskmise proovina laboritesse analüüsiks. Eesmärgiks on koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele langeva saastekoormuse kohta. Saadud tulemuste alusel on võimalik hinnata õhusaaste mõju taimede saagikusele ja mullaviljakusele, ning seost teiste ökosüsteemides asetleidvate muutustega .
  • Milleks vajatakse seiresüsteemis saasteainete mõõtmisi välisõhus ja sademetes?
    • Mudelarvutuste sisendiks
    • Vaatlusridade andmebaasi jaoks
  • Millised on esindusala kriteeriumid vastavat tüüpi seirejaamadele?
    • Linnafoonijaam – üks iga 250 000 elaniku kohta
    • EMEP õhu- ja sademeseirejaam – üks iga 50 000 km 2 kohta
  • Mida on mõtet modelleerida ja mõõta kui on huvi ajendatud sademete leelistumisest?
  • Milleks vajatakse siresüsteemis mudelarvutusi?
    • Saasteainete päritolu kindlakstegemiseks
    • Saasteainete leviku prognoosimiseks uutes olukordades
  • Milline linn, milline seirejaam?
    • Õismäe – linnafoonijaam
    • Vilsandi- maafoonijaam
    • Liivalaia – tänavajaam
    • Saarejärve – maafoonijaam
    • Lahemaa – maafoonijaam
    • Tartu – linnafoonijaam
    • Kalevi linna- ja tööstusjaam
    • Rahu – linnafoonijaam
    • Narva - linnafoonijaam
Õhu saasteseire #1 Õhu saasteseire #2 Õhu saasteseire #3 Õhu saasteseire #4 Õhu saasteseire #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor missL Õppematerjali autor
Veebikursuse testide vastused. Võivad aidata kedagi, kellel pole aega konspekti süveneda. Annab ülevaate õhu saasteseirega seonduvatest mõistetest

Sarnased õppematerjalid

2021 Met-eksami konspekt
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

Kui C läheb alla jäätumistemp, tekib härmatis. Kondensatsioonituumad on õhus leiduvad osakesed, mida võib olla õhus kuni 150k pöidasuurusel alal. Sellele kondenseerub vesi ja tekib vihmapiisk Kondensatsioonituuma suurus 0.2-1 (suur), +1 (hiiglasuur). Püsivad õhus päevi. Tuumad võivad olla hüdrofiilid ja hüdrofoobid (suhteline õhuniiskus kondeseerumiseks vähemalt 100%). Uduvine võib tekkida alates hügroskoopsetel tuumadel 75% juures. Udu tekib õhu küllastumise, ja niiske aurustumise tagajärjel õhu segunemisel kuiva õhuga. Radiatsiooniline udu = selged ööd kui õhuke kiht küllastunud õhku mattub kuivema õhuga. Õhuke niiske kiht ei neela infrapunakiirgust (lk 6). orgudes nt Advektsiooniudu - soe niiske õhk liigub üle külma pinnase. Külm pinnas jahutab õhku ning niiskus kondenseerub. Rannikul Aurustumisudu - 2 õhumassi segunemine, õhk muutub summaarselt niiskemaks. Nt külm õhk liigub üle sooja vee (bassein)

Klimatoloogia ja meteoroloogia
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

termin "atmosfäär" pärineb kreeka Celsiuse skaala meie 0. Atmosfääris toimuvate protsesside loodusgeoloogia haru, mis uurib ja keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').Maa Rõhu taandamine merepinnale. energiaallikaks on Päike. Maapinnale jõuab kirjeldab siseveekogusid. b) atmosfääri alumine piir on maa ja merepind, Et kõrguse suurenemisega õhu rõhk päikesekiirgus mereteaduse haru, mis selgitab merede ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. väheneb, siis on tarvis erinevatel kõrgustel otsese ja hajusa kiirgusena. Otsekiirgus on ja suurte veekogude sõiduteid ja ­ Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste mõõdetud see osa päikesekiirgusest, mis jõuab

Hüdrometeoroloogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

aherainemägedest eralduvad saasteained  Elukvaliteedile ja tervisele mõju- halb lõhn (saasteained õhus) ja saasteained joogivees, mis tingivad joogivee kvaliteedi languse. Hingamisteede haigustesse suurim haigestumine Eestis.  Müra ja vibratsioon- kaevandamistöödel või põlevkivi töötlemisel tekkiv  Sama kehtib ka Tallinna tööstuspiirkondade kohta. Tervisemõju- rohkem haigestumisi. Pinnase, vee- ja õhu kvaliteet on samamoodi kahjustunud.  Kaasnevad suured jäätmekogused 9. Veekogude ja põhjavee kohatine halb seisund  Pinnasesse kanduvad jääkreostusained ja muudest reostusallikatest kanduvad ained, mis imbuvad põhjavette ja nad viiakse/satuvad ka pinnaveekogudesse.  Põhjavee keemilised väärtused on halvemad, see tuleneb anorgaanilistest saasteainetest (naftasaadused ja fenoolid). Kirde-Eestis kaevanduste tõttu on

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun