Sotsioloogia põhitõed (1)

SOTSIOLOOGIA EKSAM
1) Sotsialiseerumine . Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused.
Sotsialiseerumine- protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta.
Sigmund Freud - Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu.
Charles Cooley - Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad).
Georg Mead- Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega.
Erik Erikson - Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini).
2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste.
e. sotsiaalne kihistus (2) - teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse)
3) Sotsiaalse stratifikatsiooni põhjustavad tegurid.
. stratifikatsioonisüsteem – kihistumissüsteem, milles inimestele omistatavad (nt oskused ja sissetulek) ja omandatud (nt sugu, vanus, rass , religioon ja rahvus) tunnused tekitavad hinnangute andmist inimese sotsiaalse väärtuse kohta ja sellest tulenevat inimeste ebavõrdset kohtlemist ühiskonnas; omane keerulisematele ühiskondadele, kus teatud ülesandeid ja funktsioone hinnatakse ja tasustatakse kõrgemalt;
Weberi kirjeldatud 3 stratifitseerimise meetodit:

klass – samal majanduslikul tasemel inimesed;

staatusgrupp – põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiižil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist;
3) partei – poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid
Võim – võime sundida oma tahet peale teistele inimestele; sotsiaalne ressurss;
autoriteet – viitab võimule, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega (nt president , politseinik , lapsevanem , õpetaja) ning mida peetakse legitiimseks ühiskonna teiste liikmete poolt;
mõjuvõim – inimese võime veenda teisi järgima tema tahet ning see põhineb peamiselt isiklikel omadustel ja vähem sotsiaalsel staatusel;
prestiiž – austaatus, mis sõltub teiste inimeste austusest, sümboliseeritakse tihti autasude ja austusavaldustega, mida jagavad sama või kõrgema staatusega isikud. Kangelaste formaalne austamine aitab igas ühiskonnas kaasa valitseva eliidi normidega konformsuse populariseerimisele.
sissetulek – inimese teenitud raha hulk kalendriaasta jooksul;
4) Sotsiaalne mobiilsus , selle liigid. Miks vajab ühiskond mobiilsust ?
Sotsiaalne mobiilsus - inimeste ja inimrühmade liikumine sotsiaalse kihistumise sees (muudatused sotsiaalses seisundis).
Horisontaal mobiilsus- liikumine ühe kihi piires.
Vertikaalne mobiilsus- asukoha vahetus ühiskonna hierarhias madalamast kihist kõrgemasse või vastupidi.
Põlvkondade vaheline mobiilsus- teatud põlvkonna seisundi muutus võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Põlvkonnasisene mobiilsus: ühe põlvkonna sees leiavad aset olulised nihked sostiaalses seisundis.

• kastisüsteem - inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis on paika pandud enamasti omistatud staatusega, mistõttu koht sotsiaalses hierarhias jääb muutumatuks, st ei ületata staatustevahelisi piire (nt Indias, apartheid LAVis);
  
• klassisüsteem – põhineb nii omandatud kui ka omistatud staatustel, võimaldab põlvkondadevahelist ja –sisest mobiilsust;
  
• strukturaalne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna , nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleksid vabu töökohti valmis täitma, sõltub eri põlvkondade sündimusest;
  
• absoluutne mobiilsus – parema hariduse, parema prestiižiga töökoha ja suurema sissetuleku omandamine terve põlvkonna poolt võrreldes oma vanematega;
  
• suhteline mobiilsus – sarnase staatuse säilimine oma eakaaslaste seas hoolimata kõigile omaks saanud absoluutsest mobiilsusest.
  

Ühiskond vajab mobiilust selleks, et ei oleks sellist asja, et puuseppa poeg jääb puusepaks, et oleks võimalik areng nii perekonna siseselt kui ka individuaalsel.
Ühiskond vajab mobiilsust kuna kui sotsiaalne mobiilsus puudub, pole ka võrdseid võimalusi. Majanduslik tähtsus: Majanduslik efektiivsus sõltub sellest, kuivõrd on võimalik ära kasutada igaühe andeid.
Kui sotsiaalne mobiilsus on ühiskonnas, siis peetakse neid ühiskond avatuks ja see tähendab, et need ühiskonnad põhinevad saavutustel ja mitte omistatud omadustel. Avatud ühiskondades põhinevad isklikel kvaliteetidel.
5) Miks sotsioloogid näevad Eestis kastistumise ohtu?
Nt. Kui isal ei ole majanduslikult võimalik, oma lapsi koolitada, siis on suur tõenäosus, et ka tema lapsed, kes saavad kesise hariduse, ei ole suutelised oma lapsi koolitama, ning seelga kuuluvad ühiskonna kihti, kelle sissetulek on väike.
6) Mis on teie enda arvates Eesti põhiline sotsiaalne probleem, põhjendage oma arvamust.
Valdav probleem Eestis on minu arvates alkoholism , kuna Euroopa riikides on Eesti alkoholi tarbimisel teisel kohal. Näha on ka alkoholo populaarsust noorte seas.
7) Globaliseerumise sotsiaalsed probleemid (õpik+ omal valikul loetud materjalid).
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete , tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele.
Suureneb kuritegevus , palju vallaslapsi, suur võimalus reisida - segunevad erinevad rassid, pluss liigutakse rikkamatesse riikidesse- illegaalsete inimeste arv aina suureneb.
8) Sotsioloogilise uuringu andmetekogumise meetodid (dokumentaalmaterjali analüüs, vaatlus , ankeetimine, intervjueerimine , sotsiaalne eksperiment ), iga meetodi head ja nõrgad küljed. Millal on hea kasutada üht või teist meetodit?
Dokumentaalmaterjali analüüs
Head küljed: materjalid on juba olemas ja me ei pea neid ise tekitama, materjalid jäävad ka peale uuringut alles nii, et me saame vajaduse korral kõike kontrollida ning võimalik on teha täiendavat tööd.
Halvad küljed: dokumentide käest ei saa küsida tausta (nt. Miks sa alles vanas eas ülikooli astusid jne) ning tänu sellele jääb taust tihtipeale arusaamatuks.
Kasutatakse: kasutatakse valdavalt abimeetodina. Kasutatakse kui me ei tunne objekti ja tahame temast saada esmaettekujutust.
Vaatlus
Head küljed: suhteliselt odav meetod ja ei nõua suurt ettevalmistust.
Halvad küljed: kõik mida kuulen, näen ja fikseerin käib läbi minu pea ja arusaamade. Meetod on subjektiivne, seda ei saa vältida ükskõik kui objektiivne ma ka olla ei püüaks.
Kasutatakse: avalik vaatlus ja impodniko( salajane)
Küsitlus- kirjalik ja suuline e. intevjuu
Head küljed: kõige odavam meetod, ei nõua suurt ettevalmistumist ega kellegi koolitamist. Seda saab läbi viia väga suurte hulkadena.
Halvad küljed: tagasi laekub palju vähem ankeete kui välja saadame.
Kasutatakse: uuritakse nt kuidas on õpilased rahul koolis õpetatuga.
Intervjuu on meetod, mille puhul intervjueerija vestleb vahetult intervjueeritavaga, vastajaga. Eristatakse standarditud intervjuud (küsimused ette sõnastatud) ja standardimata intervjuu (kindlaks määratud ainult teema mis intervjueeriat huvitab )
9) Mida mõistate representatiivsuse all?
Representatiivsus- üldkogumine vähendatud mudel.
See on see, et meie valim oleks esinduslik e. meie poolt küsitletud inimeste seas on proportsionaalselt samapalju põhitunnuste järgi nagu suures koguses. Esindab üldkogumi põhitunnuseid samas proportsioonis.
Võime tunnuseid üldistada.
10) Ankeedile esitatavad nõuded.

• Ankeedis võivad olla ainult need küsimused, mille vastused on olulised töö eesmärgi saavutamiseks ja püstitatud hüpoteeside kontrolliks.
  
• Küsimused peavad olema formuleeritud vastajale arusaadavas keeles, ei või kasutada arusaamatuid termineid, mis ei ole üldlevinud.
  
• Küsimustele peab olema võimalik vastata.
  
• Ankeet peab moodustama loogilise terviku. Küsimused peavad olema loogilises järjekorras.
  

Kui ankeet on koostatud, korraldatakse ankeedi alusel prooviküsitlus, et kontrollida kas ankeet ,,töötab’’.
11) Ankeedi sissejuhatusel esitatavad nõuded.
Sissejuhatus peab sisaldama pöördumist ning peab olema öeldud kes pöördub (hei nordikas sinu poole pöördub EPÜL). Siis peab olema öeldud pöördumise eesmärk, milleks tulemusi kasutatakse. Peab olema öeldud, et tagame anonüümsuse. Ergutus täitmiseks. Juhis kuidas ankeeti täita. Millal ja kuhu tuleb ankeet tagastada. Võiks märkida ka e- maili juhul kui peaks küsimusi tekkima . Sissejuhatuse lõpus peab olema ,,aitäh’’ täpselt nagu ankeedi lõpus.
12) Ankeedi küsimuste liigid (kinnised, lahtised , poolkinnised).
Küsimusi võib teatud tunnuste järgi klassifikatseerida:
Sisu järgi: fakti küsimused ja hinnanguküsimused (miks otsustasite omand. Kõrgharidust)
Struktuuri järgi: kinnised küsimused- ette antud vastusevariandid peavad hõlmama kõikvõimalike vastusevariante (jah/ei küsimused; alternatiivküsimused, menüüküsimused). Lahtised küsimused- võimalikke vastusevariante pole ette antud.
Lisaks kasutatakse veel poollahtiseid e. poolkinniseid küsimusi, kus on teatud hulk vastusevariante ette antud, et suunata vastaja õiges suunas mõtlema.
13) Intevjuule esitatavad nõuded.
14) Intervjueerijale esitatavad nõuded.